Sirvi Autor "Saetalu, Gertrud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Lõhnateadlikkuse ja - eelistuste seosed isiksuseomaduste ja elukeskkonnaga
(Tartu Ülikool, 2017) Saetalu, Gertrud; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärk oli uurida eestlaste lõhnateadlikkust ja –eelistusi toetudes Smeets jt 2008. a koostatud lõhnateadlikkuse skaalale OAS (the Olfactory Awareness Scale) ning uurida individuaalseid erinevusi isiksuseomaduste ja elukeskkonna kaudu. 191 katseisikut vanuses 16-64 a täitsid veebipõhiseid enesekohaseid küsimustikke lõhnateadlikkuse, lõhnaeelistuste ja isiksuse kohta ning taustaküsimustiku. Hüpoteesid pidasid suures osas paika: 1) ekstravertsemad inimesed panid rohkem lõhnu tähele, 2) neurootilisemad inimesed lasid ennast negatiivsetest lõhnadest rohkem häirida, 4) lõhnateadlikumad inimesed andsid lõhnadele tugevamaid meeldivuse/ebameeldivuse hinnanguid ja 5) vähemalt neljakesi elavate ja kodulooma omavate inimeste lõhnateadlikkus oli kõrgem. Kolmandat hüpoteesi, kas positiivseid lõhnu enam märkavad inimesed annavad ka tugevamaid meeldivushinnanguid headele lõhnadele, polnud võimalik kinnitada.
Pillimängijate esinemisärevus sooloesinemise ja koosseisuga esinemise eel
(Tartu Ülikool, 2013) Saetalu, Gertrud; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva tööga uuriti, kas instrumentaalmuusikute ärevus on suurem sooloesinemise või koosseisuga esinemise eel. Lisaks võeti arvesse mitmeid tegureid, mis võiks tulemusi kallutada. Ärevuse mõõtmiseks kasutati järgmisi küsimustikke ja mõõtevahendeid: „Ärevusseisundi intensiivsuse analoogskaala“, STICSA „Hetkeärevuse skaala“ ja „Ärevuse episoodide sageduse skaala“, mida katseisikud täitsid enne proovi, enne koosseisu ja enne soologa esinemist. Tulemusi analüüsiti korrelatsioonanalüüsi ja ANOVA dispersioonanalüüsiga. Selgus, et soolo eel on kõrgem esinemisärevus kui koosseisuga esinemise eel. Vanus, erialapill, pilli mängitud aastate arv, esinemiskordade ja nädalas harjutatud tundide arv ei mõjutanud tulemusi. Küll aga selgus huvitav leid, et naistele piisab, et oleks tegemist esinemise-eelse olukorraga, et nad muutuks palju ärevamaks kui proovi eel, mehed aga peavad laval olema üksi, selleks, et tunda proovieelsega võrreldes oluliselt kõrgemat ärevust. Koosseisuga esinemine ei muuda neid palju ärevamaks kui proov.