Sirvi Autor "Schihalejev, Ruth" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Õppeprotsessi kognitiivsetele tasemetele vastavad ülesanded gümnaasiumi kursusel „Programmeerimine“(Tartu Ülikool, 2021) Schihalejev, Ruth; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutProgrammeerimise õpetamiseks ja õppimiseks on eesti keeles loodud küll erinevaid kursusi ja materjale, kuid siiani ei ole pööratud piisavalt suurt rõhku ülesannete varieeruvusele kõigi õppeprotsessi kognitiivsete tasemete hulgas. Tuginedes varem tehtud teadustöödele ülesannete kategoriseerimise kohta ja olemasolevatele materjalidele, koondati magistritöös maatrikstaksonoomia tasemetele vastavad programmeerimise ülesannete tüübid. Igale tüübile lisati näiteülesanne(/-ded), mis on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumi valikkursusel „Programmeerimine“. Koostatud materjali põhjal tehti hindeline töö ja seda kasutati ühes Eesti gümnaasiumis. Uuringu tulemused kinnitavad varem läbiviidud teadustööde tulemusi, et ülesande tüüpide konkreetsed raskusastmed sõltuvad palju ka sihtrühmast, kuid on siiski vajalikud, et õpilased saaksid näidata oma tugevaid ja nõrku külgi, et õpetajad oskaksid neid paremini juhendada. Lisaks viidi läbi küsitlus, et uurida, kust saavad hindelisteks töödeks inspiratsiooni ja milliseid ülesannete tüüpe kasutavad programmeerimise algteadmisi õpetavad õpetajad. Mitmed vastajad tõdesid, et kasutavad olemasolevaid materjale ja näidiseks pakutud hindelisi töid, mis kinnitab vajadust erinevatele kognitiivsetele tasemetele vastavate ülesannete varieeruvust suurendada ka pakutavates õpetajamaterjalides.Kirje Õppeprotsessi kognitiivsetele tasemetele vastavad ülesanded gümnaasiumi kursusel „Programmeerimine“(Tartu Ülikool, 2021) Schihalejev, Ruth; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutProgrammeerimise õpetamiseks ja õppimiseks on eesti keeles loodud küll erinevaid kursusi ja materjale, kuid siiani ei ole pööratud piisavalt suurt rõhku ülesannete varieeruvusele kõigi õppeprotsessi kognitiivsete tasemete hulgas. Tuginedes varem tehtud teadustöödele ülesannete kategoriseerimise kohta ja olemasolevatele materjalidele, koondati magistritöös maatrikstaksonoomia tasemetele vastavad programmeerimise ülesannete tüübid. Igale tüübile lisati näiteülesanne(/-ded), mis on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumi valikkursusel „Programmeerimine“. Koostatud materjali põhjal tehti hindeline töö ja seda kasutati ühes Eesti gümnaasiumis. Uuringu tulemused kinnitavad varem läbiviidud teadustööde tulemusi, et ülesande tüüpide konkreetsed raskusastmed sõltuvad palju ka sihtrühmast, kuid on siiski vajalikud, et õpilased saaksid näidata oma tugevaid ja nõrku külgi, et õpetajad oskaksid neid paremini juhendada. Lisaks viidi läbi küsitlus, et uurida, kust saavad hindelisteks töödeks inspiratsiooni ja milliseid ülesannete tüüpe kasutavad programmeerimise algteadmisi õpetavad õpetajad. Mitmed vastajad tõdesid, et kasutavad olemasolevaid materjale ja näidiseks pakutud hindelisi töid, mis kinnitab vajadust erinevatele kognitiivsetele tasemetele vastavate ülesannete varieeruvust suurendada ka pakutavates õpetajamaterjalides.Kirje Reeglipõhine lausekonstruktsioonide lihtsustaja eestikeelsetes tekstides(2019) Schihalejev, Ruth; Sven Aller; Heili OravSelles bakalaureusetöös tutvustatakse praktilise osana tehtud keeleõppijatele mõeldud veebirakendust, mis lihtsustab eestikeelse teksti lausestruktuuri. Programmi eesmärk on teha liitlausest etteantud reeglite põhjal eesti keele grammatikale vastavad lihtlaused. Rakenduse loomisel toetuti eesti keele analüüsimiseks mõeldud tehnilistele vahenditele, võtmetähtsusega on osalausestaja, kuid kasutati veel süntaksianalüsaatorit, morfoloogilist analüsaatorit ja morfoloogilist süntesaatorit.