Browsing by Author "Sepp, Britta"

Now showing 1 - 2 of 2

Meedia roll väljarännanud eestlaste kohanemisel Soome ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2015) Sepp, Britta; Leppik, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on meedia võimalik mõju Soome rännanud eestlaste kohanemisel sealses ühiskonnas, täpsemalt avalikus sfääris ja tööturul. Töö käigus viidi läbi kümme semistruktureeritud intervjuud Soomes elavate ja töötavate eestlastega vanuses 20-40 eluaastat. Lisaks täitsid seitse intervjueeritavat viie päeva jooksul meediapäevikut, mis näitas informantide tegelikku meediatarbimist. Bakalaureusetööst selgub, et autori eeldus, et Soomes elavad eestlased on läbi meediaprisma vaadates hargmaised, peab paika. Kõik intervjueeritavad on läbi meediaprisma vaadates hargmaised migrandid – nad tarbivad nii Soome kui ka Eesti meediat ning hoiavad kontakte kodumaal elavate lähedastega. Mis aga puudutab erinevaid võimalikke kohanemisstrateegiaid, siis kindlatesse raamidesse on väljarännanuid raske paigutada. Pigem võib antud töö näitel traditsiooniliste kohanemismustrite asemel (nagu näiteks assimileerumine, integratsioon) täheldada liikumist suurema hübriidsuse suunas. Bakalaureusetööst selgus, et meedial on enamjaolt olnud positiivne mõju Soome riigis kohanemisele. Igapäevaselt on suur meedia (televisioon, raadio, internet, ajalehed, ajakirjad) abiks olnud praktilise informatsiooni otsimisel ning keeleoskuse arendamisel. Samuti on suur meedia abiks olnud tööandjate kontaktide leidmisel ning tööga seonduva informatsiooni otsimisel. Väike meedia ehk personaalne meedia on eelkõige abiks tulnud neile informantidele, kes kasutavad Facebook’i. Kõik kaheksa intervjueeritavat, kes kasutavad Facebook’i, on liitunud mõne sealse hargmaise Soomes elavatele eestlastele mõeldud grupiga. Gruppe peeti oluliseks, sest neist saab vahetut informatsiooni (nt kuidas taotleda isikukoodi). Samuti hõlbustab personaalne meedia suhtlust Soomes elavate soomlastega (peamiselt suheldakse Facebook’i ja WhatsApp’i kaudu), Soomes elavate teiste eestlastega (peamiselt Facebook’i kaudu) ning kodumaal elavate lähedastega (peamiselt Skype’i ja Facebook’i kaudu). Kui avalikus sfääris näikse olevat suhteliselt hästi kohanetud, siis tööturul hakkamasaamine on pigem individuaalne ja sõltub ka sotsiaalsest kapitalist ja teistest personaalsetest näitajatest. Lisaks selgus tööst, et ühiskonnas hakkamasaamisel on Eesti meedial olnud toetav roll – kodumaise meedia jälgimine tekitab justkui kodutunde ning loetud artiklid selle kohta, et Soomes on nii palju eestlasi, tekitab kindlustunde. Ehkki käesoleva tööga traditsioonilisi kohanemisstrateegiaid ei saadud kätte, oleks vaja teise rõhuasetusega uuringut nende väljaselgitamiseks. Läbi meediakasutuse on traditsioonilisi mustreid veidi keerukam leida.
Meedia- ja suhtlusvõrgustike roll rändel ja kohanemisel: Soome rännanud ja tagasirännanud eestlaste näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Sepp, Britta; Leppik, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Viimastel aastatel on eestlaste tagasiränne kodumaale hakanud tõusma, ent tagasirännet ja hilisemat kohanemist käsitlevaid uuringuid on Eestis läbi viidud võrdlemisi vähe. Antud tööl on oluline panus eelkõige seetõttu, et läbi meediaprisma vaadatuna ei ole varasemalt Eestis tagasirännet ja taaskohanemist uuritud. Käesoleva magistritööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli vaadelda, millist mõju avaldavad võrgustikud ja meedia Soome rändamise ja kodumaale tagasirändamise otsusel. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erineva rändetaustaga informandid Soomes ja Eestis kohanevad ning milline on selles protsessis meedia, hargmaisuse ja võrgustike roll. Töö teoreetilises osas anti ülevaade rändest ja seda mõjutavatest teguritest. Lisaks võrgustike ja meedia mõjule toodi välja rändeotsust mõjutavad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Kirjanduse ülevaates toodi välja hargmaisuse kontseptsioon ja vaadeldi migrantide toimimist mitmes riigis korraga. Sealjuures anti ülevaade ka hargmaisusega seotud mõistetest – hübriidusest, diasporaast ning piiriülesest rahvuslusest. Seejärel toodi välja meedia ja võrgustike rolli kohanemisel uues riigis. Töö teises osas anti empiiriline ülevaade eestlaste peamistest rändetrendidest ning rändest Soome. Seejärel tehti ülevaade varasematest uuringutest, mis on käsitlenud eestlasi Soomes ning kirjeldati Eesti-Soome hargmaist ruumi. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi struktureeritud intervjuud Soomes elavate ja sealt tagasirännanud eestlastega. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil püüti välja selgitada, millise mõju on meedia ja võrgustikud mänginud rolli rändel ja kohanemisel. Prognoositi, et nii Soome rändel, tagasirändel Eestisse kui ka kohanemisel mõlemas riigis mängivad olulist rolli meedia (sh internet) ja võrgustikud. Põhitulemustena selgus, et nii Soome rändamise kui ka tagasirändamise otsust mõjutavad suuresti võrgustikud ning nendes olevad tugevad ja nõrgad sidemed teiste eestlastega. Lisaks selgus, et rändekäitumisele on mõju avaldanud ka personaalsed suhtluskanalid ning ühtlasi on rändeotsuse langetamise taustal rolli mänginud erinevad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tegurid. Meedia ja kommunikatsioonivõrgustikud on võimaldanud Soome rännanutel toimida paralleelselt mitmes ühiskonnas ning ühtlasi on võrgustikud ja meedia hõlbustanud kohanemist Soomes ja taaskohanemist Eestis.