Meedia- ja suhtlusvõrgustike roll rändel ja kohanemisel: Soome rännanud ja tagasirännanud eestlaste näitel

Abstract

Viimastel aastatel on eestlaste tagasiränne kodumaale hakanud tõusma, ent tagasirännet ja hilisemat kohanemist käsitlevaid uuringuid on Eestis läbi viidud võrdlemisi vähe. Antud tööl on oluline panus eelkõige seetõttu, et läbi meediaprisma vaadatuna ei ole varasemalt Eestis tagasirännet ja taaskohanemist uuritud. Käesoleva magistritööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli vaadelda, millist mõju avaldavad võrgustikud ja meedia Soome rändamise ja kodumaale tagasirändamise otsusel. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erineva rändetaustaga informandid Soomes ja Eestis kohanevad ning milline on selles protsessis meedia, hargmaisuse ja võrgustike roll. Töö teoreetilises osas anti ülevaade rändest ja seda mõjutavatest teguritest. Lisaks võrgustike ja meedia mõjule toodi välja rändeotsust mõjutavad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Kirjanduse ülevaates toodi välja hargmaisuse kontseptsioon ja vaadeldi migrantide toimimist mitmes riigis korraga. Sealjuures anti ülevaade ka hargmaisusega seotud mõistetest – hübriidusest, diasporaast ning piiriülesest rahvuslusest. Seejärel toodi välja meedia ja võrgustike rolli kohanemisel uues riigis. Töö teises osas anti empiiriline ülevaade eestlaste peamistest rändetrendidest ning rändest Soome. Seejärel tehti ülevaade varasematest uuringutest, mis on käsitlenud eestlasi Soomes ning kirjeldati Eesti-Soome hargmaist ruumi. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi struktureeritud intervjuud Soomes elavate ja sealt tagasirännanud eestlastega. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil püüti välja selgitada, millise mõju on meedia ja võrgustikud mänginud rolli rändel ja kohanemisel. Prognoositi, et nii Soome rändel, tagasirändel Eestisse kui ka kohanemisel mõlemas riigis mängivad olulist rolli meedia (sh internet) ja võrgustikud. Põhitulemustena selgus, et nii Soome rändamise kui ka tagasirändamise otsust mõjutavad suuresti võrgustikud ning nendes olevad tugevad ja nõrgad sidemed teiste eestlastega. Lisaks selgus, et rändekäitumisele on mõju avaldanud ka personaalsed suhtluskanalid ning ühtlasi on rändeotsuse langetamise taustal rolli mänginud erinevad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tegurid. Meedia ja kommunikatsioonivõrgustikud on võimaldanud Soome rännanutel toimida paralleelselt mitmes ühiskonnas ning ühtlasi on võrgustikud ja meedia hõlbustanud kohanemist Soomes ja taaskohanemist Eestis.