Sirvi Kuupäev , alustades "2017" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2112

Lapse heaolu ohustamine vanema poolt ja vanema hooldusõiguse täielik äravõtmine
(Tartu Ülikool, 2017) Nahkur, Nele; Göttig, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
Emotsionaalse käitumise iseloomustamine Wfs1-puudulikel rottidel
(Tartu Ülikool, 2017) Rohtla, Laura-Liisa; PhD, Sirli Raud, juhendaja; PhD, Lilian Kadaja-Saarepuu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Wolframi sündroom on autosomaalne retsessiivne neurodegeneratiivne haigus, mida iseloomustab magediabeet, tüüp I suhkrudiabeet, optiline atroofia, kurtus ning mitmesugused psühhiaatrilised häired. Sündroomi põhjustavad mutatsioonid wolframiini valku kodeerivas WFS1 geenis, mille tõttu väheneb või peatub antud valgu süntees. Wolframiin on vajalik rakkude Ca2+ homöostaasi säilitamiseks ning ER stressi reguleerimiseks. Selleks, et uurida Wfs1 valgu funktsiooni ning erinevaid psühhiaatrilisi patoloogiaid, on välja aretatud Wfs1-puudulikud hiired. Kuna rott on inimesele evolutsiooniliselt lähedasem kui hiir, on põhjust arvata, et rotid oleksid paljudes meditsiinilistes uuringutes sobivamad katseloomad. Antud töö eesmärgiks oli uurida Wfs1-puudulikkuse mõju rottide ärevuskäitumisele, motoorikale ja käitumuslikule meeleheitele. Ühegi katse puhul ei leitud statistiliselt olulist erinevust metsik-tüüpi ja Wfs1-puudulike rottide käitumise vahel. Küll aga täheldati Wfs1-puudulike rottide vahel soolisi erinevusi.
Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?
(Tartu Ülikool, 2017) Olgo, Otto Oliver; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö täitis oma eesmärki ja vastas süvaintervjuude põhjal kirjeldavalt uurimisküsimustele, mis rajanesid bakalaureusetöö põhiküsimusele: „Miks Eesti ajakirjanikud vahetavad ametit?“. Intervjuude leidudest ja Fengleri, Ruβ-Mohli teadustööst lähtudes põhinevad ametivahetused kommunikatsioonivaldkonda või muusse valdkonda mittemateriaalsetest põhjustest: konfliktid ülematega, ressursside (aeg, süvenemise võimalus, spetsialiseerumine, töö mõtestatus) puudujääk, ajakirjaniku autonoomia. Viimane on kahanenud eriti jõudsalt viimastel aastatel, kui uudistoimetuste sisu üle on aina enam määramas kommertslik müük, mis tähendab ka sisuturunduse ja reklaami müümist uudiste pähe. Teisalt võib olla muutunud aja kontekstist lähtuvalt põhiliste mittemateriaalsete põhjuste olemus, miks ajakirjandusest lahkutakse. Valimisse jäänud ajakirjanikud ei otsi enam aeglast töösiiret, vaid võimalikult palju kogemusi mitmest töövaldkonnast. Rutiinitaluvus võib olla nõrgenenud noorte ajakirjanike seas, julgen väita, ega peljata professionaalset ümberõppimist muul ametikohal. Materiaalsed põhjused aga takistasid oluliselt valimis olnud lahkunud ajakirjanike ajakirjandusse tagasitulekut – eelkõige palga keskpärasus, toimetuse ebamõtestatud ja kesiste arenguvõimalustega hierarhia. Tähtis aspekt võib olla „klaassein“ – reporteri ja/või toimetaja ametist saab lõpuks edasi ehk alatoimetuse juhiks, aga see amet ei tundunud valimis olnud nooremate ajakirjanike silmis intervjuude põhjal ihaldusväärne. Samas olid valimisse jäänud juhikogemustega ajakirjanikud Eesti tööturul sedavõrd väärtustatud, et leidsid kiirelt uue töö kergelt muust sektorist. Võib püstitada nõrgaaluselise eelduse, et teised töövaldkonnad oskavad hinnata juhivõimetega ajakirjanikke vähemalt samavõrd palju kui Eesti toimetused. Bakalaureusetööst aga ei piisa, et teha põhjalikke järeldusi – selle jaoks on vaja valimit suurendada, keskenduda rohkem intervjuude tekstianalüüsile ja mõtestada intervjuude sisu detailsemalt lahti. Lisaks väärivad nähtused nagu tagasisidestamine ja ajakirjaniku autonoomia omaette analüüsipeatükki.
Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmised ja nende seos töömäluga
(Tartu Ülikool, 2017) Tamra, Maarja; Palu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Väsimusmurdude preventsioon maratonijooksjatel
(Tartu Ülikool, 2017) Pruul, Maali; Jürgenson, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
Deklaratiivne protsessikaeve pilveteenuses
(2017) Aphtsiauri, Ilia; Fabrizio Maria Maggi
Antud magistritöö annab ülevaate deklaratiivse keele ja deklaratiivse protsessikaeve algoritmide kohta. Sellele järgneb deklaratiivse protsessikaeve tarvis kasutatavate vahendite kirjeldus. Töö tagab eelnevalt käsitletud vahendite kättesaadavust pilvplatvormil ning tutvustab kaks uut vahendit, mis pakuvad sündmuse seirevõimekust ja deklaratiivse mudeli suulise esitluse genereerimist. Kõik kirjeldatud protsessikaeve vahendid on rakendatud kimpudena pilvplatvormil RuM. Samuti on kirjeldatud uus kasutajaliides ja vahendite funktsioonid. Töö hindamisosas olid esitatud pilvel olevad kaevevahendid ja otsesündmuste seirevahendi võimed.
Inimeste hoiakud komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Kästik, Kristiina; Täht, Karin, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö keskendub küsimustele, kas teatud demograafiliste ning tervislikust seisundist tulenevate tunnustega inimesed kasutavad teistest rohkem komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodeid. Uuringu küsimustikku täitsid 135 inimest (N=102; M=23). Vastajate hulgas oli 65 tervet inimest vanuses 18-74 a (M=47,29; SD=13,65) ning 70 raske või kroonilise haiguse diagnoosiga inimest vanuses 29-79 (M=51,8; SD =13,019). Hüpoteeside kontrollimiseks kasutati T-testi, Pearsoni korrelatsiooni ning dispersioonianalüüsi (One-way ANOVA) keskmiste võrdlemiseks. Tulemusena selgus, et KAM-meetodeid kasutavad rohkem naissoost ja terved inimesed. KAM-meetodite kasutamisel lähtudes inimeste haridustasemest ja vanusest statistilisi erinevusi ei olnud.
Reflections and Remembrances of a Pupil of the University of Tartu
(Tallinn : Eesti Print, 2017) Leps, Ando
HIV-positiivsete inimeste antiretroviirusravi soostumus ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2017) Kallavus, Kadi; Laisaar, Kaja-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Hooldusperedest aastatel 2005-2016 elluastunud noorte toimetulek Eesti näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2017) Tulgiste, Kristin; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
Hea usu põhimõte hääleõiguse teostamisel juriidilise isiku liikme poolt
(Tartu Ülikool, 2017) Peterson, Ketlin; Saare, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
Helide maailm sõnateatris
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Sakrits, Karl; Tabor, Garmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunst
Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Ilves, Merli; Raun, Janika; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring
(Ernst & Young, 2017)
Uuring annab ülevaate 2015. aastal Eesti kõrgkoolide lõpetanute õpingute-aegsest ja lõpetamisejärgsetest tegevustest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega. Uuring viidi läbi veebiküsitluse vormis, millele vastasid nii Eesti päritolu kui siin välisüliõpilastena õppinud tudengid (viimaste lõpetamisaastad 2013-2015). Lisaks viidi läbi intervjuud välisüliõpilastega, saamaks neilt täpsemat tagasisidet välisüliõpilaste õpingutega rahulolu osas. Uuringust selgus, et üldiselt on Eesti kõrgkoolide vilistlaste rahulolu omandatud haridusega kõrge, eriti eriala valiku ja tööturul toimetulekuga samas kui vähem ollakse rahul praktikavõimaluste ning õppetöö korraldusega. Seda kinnitasid nii Eesti päritolu kui välistudengid. Ka iseloomustab Eesi kõrgkoolides õppijaid aktiivsus tööturul - võrreldes varasemate aastatega on kasvanud nende vilistlaste osakaal, kes õpingute ajal töötavad. Pärast õpinguid on kõrge tööturul hõivatute osakaal (84% vastanutest), seejuures 3/4 lõpetanutest töötab oma erialale lähedasel töökohal. Peaaegu pooled vilistlased jätkavad edasiõppimist või kavatsevad seda lähitulevikus teha.
Kapitali kulukuse määr negatiivse baasintressimääraga keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2017) Orumaa, Otto-Wilhelm; Sander, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Patsientide ja nende lähedaste vägivald õdede vastu Eesti piirkondlike ja keskhaiglate erakorralise meditsiini osakondades – õdede vaatekohad
(Tartu Ülikool, 2017) Türkson, Maie; Merisalu, Eda, juhendaja; Pühvel, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetool
Singulaarse spektraalanalüüsi meetod
(2017) Riiner, Märt; Miidla, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade singulaarse spektraalanalüüsi meetodist ja analüüsitakse aegrida, kasutades singulaarse spektraalanalüüsi meetodit(edaspidi SSA meetod). Selles bakalaureusetöös SSA meetodi numbriliseks rakendamiseks kasutatakse Tartu Ülikooli füüsika instituudi poolt kogutud ilmavaatluse andmeid ja neid analüüsitakse programmidega R ja Matlab.
Multiple scattering simulations for detection applications
(Tartu Ülikool, 2017) Suurpere, Sander; Gulik, Volodymyr, juhendaja; Kiisk, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Poolautomaatne meetod virtuaalreaalsuskeskkondade loomiseks
(2017) Traumann, Andres; Margus Niitsoo; Madis Vasser
Traditsioonilised virtuaalreaalsuskeskkonnad põhinevad kõikide ümbritsevate objektide renderdamisel 3D mudelitest. Selleks tuleb kogu keskkond graafiliselt modelleerida, mis on enamasti pikk ja üksluine tegevus. Hiljuti turule ilmunud 360-kraadi kaamerad võivad olukorda muuta – piltidel põhinev virtuaalreaalsus ei vaja graafilist modelleerimist ja omab seetõttu potentsiaali luua keskkondi palju kiiremini ning pärismaailmale palju sarnasemate tulemustega. Selle lähenemise puuduseks on aga vajadus jäädvustada iga vaadeldava asukoha jaoks eraldi pilt. Seega on lõpptulemuseks suur arv pilte, mis tuleb sildistada viisil, mis võimaldaks piltidevahelist navigeerimist. Lõputöö uurib võimalikke meetodeid selliste virtuaalreaalsuskeskkondade poolautomaatsel teel loomiseks ning kirjeldab kasutajaliidest, mis võimaldab neid kuvada.
Veebirakenduse loomine funktsionaalses programmeerimiskeeles Elixir
(2017) Tinn, Kaarel; Kalmer Apinis
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada Elixiri programmeerimiskeelt ja sellel põhinevat Phoenix veebiraamistikku. Praktilise rakendusena luuakse programm ettevõttele E-Agronom OÜ. Rakendus suhtleb Eagronomi põhi- ja mobiilirakendustega, et salvestada kasutaja mobiilseadmelt saadud GPS andmeid.