Sirvi Kuupäev , alustades "2017" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2112

Deutsch-estnische Erinnerungsorte im fächerübergreifenden Unterricht Deutsch als Fremdsprache – am Beispiel des Erinnerungsortes "Herrenhaus"
(Tartu Ülikool, 2017) Peekmann, Marika; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Ein Teil des deutschbaltischen Erbes in Estland – die Herrenhäuser – umgibt die Menschen in den Städten und auf dem Lande. Viele Kinder lernen in Herrenhausschulen und das im Jahre 2016 eröffnete und viel diskutierte Estnische Nationalmuseum befindet sich neben dem in Trümmern liegenden Herrenhaus Raadi (dt. Ratshof). So ist das Thema der Herrenhäuser in Estland immer irgendwie präsent, findet aber bisher keine Behandlung im Deutsch als Fremdsprache-Unterricht. Wie können die Herrenhäuser mit dem fächerübergreifenden Deutsch als Fremdsprache-Unterricht und dem Konzept der Erinnerungsorte verbunden und für den schulischen Kontext fruchtbar gemacht werden? Auf diese Frage versucht die vorliegende Magisterarbeit eine Antwort zu finden. Das Ziel der Arbeit ist, einen Unterrichtsentwurf zum deutsch-estnischen Erinnerungsort „Herrenhaus“ zu entwickeln und zu evaluieren und damit einen Beitrag zum fächerübergreifenden Deutsch als Fremdsprache-Unterricht und zur Geschichts- und Kulturdidaktik des Deutschen als Fremdsprache zu leisten.
Eesti ja Läti sotsiaaltöötajate kogemused seoses dokumenditööga oma tööpraktikas
(Tartu Ülikool, 2017) Kubulnieks, Gvido; Selg, Marju, juhendaja; Kõre, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev magistritöö on võrdlev uurimus ning selle eesmärk oli välja selgitada, millisena näevad Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajad ning Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse lastekaitse spetsialistid dokumenditöö rolli igapäevases klienditöös. Teema on aktuaalne ning seda on vajalik uurida, kuna bürokraatia ja dokumenditöö on lahutamatu osa tänapäeva sotsiaaltöös, see võib sotsiaaltöötajate tööpraktikas olla nii takistuseks kui abiks. Oma magistritöös viisin läbi neli poolstruktureeritud intervjuud Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande lastekaitse spetsialistidega. Andmete võrdlemiseks kasutasin oma bakalaureusetöös saadud andmed ehk läbi viidud intervjuusid Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajatega. Magistritöös ilmnesid selektiivse kodeerimise käigus samad teemad nagu minu bakalaureusetöös. Intervjuude temaatilise analüüsi tulemusena selgus, et näiteks Riia Sotsiaalameti sotsiaaltöötaja on oma töös kliendipõhine ning dokumenditöö on tema tööpraktikas kliendi- ja protsessikeskne. Kuid samal ajal ei tohiks dokumenditöö tema tööd takistada ning ta eelistab otsuste tegemisel suuremat autonoomiat. Seevastu Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse lastekaitse spetsialist kasutab oma tööpraktikas palju talle kättesaadavaid ressursse, eriti erinevaid tema klientidele sobivaid sotsiaalteenuseid ning seega on tema töös kasutatav dokumenditöö pigem teenustekeskne. Samal ajal vajab ta aga klienditöö üle reflekteerimiseks aega, kuna see aitab kaasa järgmiste sammude plaanimisele töös kliendiga. Riia ja Tallinna sotsiaaltöö spetsialistide tööpraktikas seoses dokumenditööga on ka sarnasusi. Nimelt väärtustavad mõlema linna sotsiaaltöö spetsialistid oma aega ja tööd ning seepärast väldivad nad mõnede kohustuslike dokumentide täitmist, kuna nad ei pea neid alati kõikide klientide ja olukordade puhul kasulikuks. See võib viidata sellele, et hoolimata nende töötingimustest, on siiski nende jaoks kliendi aitamine kõige olulisem. Nagu üldjuhul kõikide kvalitatiivsete uurimuste puhul, ei saa ka käesoleva magistritöö raames läbi viidud uurimust üldistada ning see ei kehti täielikult Riia Sotsiaalametis ja Lasnamäe linnaosavalitsuses tehtava sotsiaaltööle. Kuid siiski toob käesolev uurimistöö välja mõned suundumused, mis sobivad edasipidiseks uurimiseks. Näiteks võivad käesoleva magistritöö raames läbi viidud intervjuude kodeerimise käigus ilmnenud teemad, mis moodustasid analüüsi ja arutelu peatükki, olla eraldi teemad edaspidiseks uurimiseks.
Kas enesekontrolli ressurss on piiratud?
(Tartu Ülikool, 2017) Raudsepp, Liisi; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kas enesekontroll on piiratud ressurss. Meetodiks on Baumeistri ego kurnamise teooria kahe-järgneva katse paradigma, mida on palju kordi sarnastes uurimustes kasutatud. Enesekontrolli ressurssi kurnamiseks on katse esimeses osas uus ülesanne: reageerimine ekraanile ilmuvale stiimulile õige klahvi vajutusega. Katsegrupp ei tohi vajutada klahvi, kui stiimuli ümber ilmub punane ring - toimub impulssi tagasi hoidmine. Teise ülesandena oli Stroopi test, mida on ka varem kasutatud ego kurnamist uurivates katsetes. Uuringus osales kokku 116 õpilast vanuses 16 kuni 18 aastat. Tulemused ei toeta seda väidet, et enesekontroll on piiratud. Hoopis katsegrupp tegi teist ülesannet oluliselt paremini.
Viljandi Jõuluhansa 2016
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Arula, Marta; Aus, Piret, juhendaja; TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
Väärtuspõhine hinnastamine Eesti päikeseenergia valdkonna ettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Luht, Jaanika; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Haridustee alguse edasilükkamise põhjused üleminekul lasteaiast kooli Tartu-, Põlva- ja Võrumaa eelkooliealiste laste vanemate hinnangutel
(Tartu Ülikool, 2017) Pilv, Kärt; Lembinen, Igne, juhendaja; Kraav, Inger, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpilaskodus elanud noorte tagasivaade kooliajale
(Tartu Ülikool, 2017) Karro, Astrit; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse seosed depressiooniga ELIKTU longituuduuringu baasil
(Tartu Ülikool, 2017) Pullerits, Piibe; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Madalat liikumisaktiivsust on seostatud depressiooniga, kuid antud valdkonnas puuduvad objektiivsete mõõtevahenditega tehtud longituuduuringud. Käesolevas töös uurisin Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuringu (ELIKTU) valimi nooremal kohordil lapsepõlve kehalise võimekuse ja aktiivsuse seoseid täiskasvanuea meeleoluhäire diagnoosiga (N=430). Kehalist võimekust ja aktiivsust mõõdeti esimeses ja teises laines (9a, N=583, ja 15a, N=483), objektiivselt velotestiga ning subjektiivselt eneseraportitega trenniskäimise ja kehalise aktiivsuse kohta. Kasutasin ka lapsevanemate subjektiivseid hinnanguid uuritavate kohta esimesest lainest; lisaks kovariaatidena kehamassiindeksit, hinnangut tervisele ning sotsiaalmajanduslikku staatust kajastavat vanema haridustaset. Kehalise võimekuse subjektiivsete ja objektiivsete mõõdikute vahel leidsin olulised seosed. Täiskasvanuna meeleoluhäirega isikutel olid 9-aastaselt küll madalam kehaline võimekus ja lapsevanema hinnangul kehvem tervis, kuid mitmese regressioonianalüüsi kohaselt jäid oluliseks meeleoluhäiret ennustavaks muutujaks meestel vaid ema madalam haridustase ja naistel lapsevanema kehvem hinnang tervisele.
Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) ilmunud eestikeelsed põhikirjad
(Tartu Ülikool, 2017) Velitschinsky, Karmen; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; põhikirjad; raamatud; Eesti; üliõpilastööd
Välisriigis sõlmitud samasooliste abielude tunnustamisest Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Lepper, Helena; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Nutiseadmete kasutamise ja sotsiaalmajandusliku olukorra seosed akadeemilise edukusega
(Tartu Ülikool, 2017) Raudsepp, Anton; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti nutiseadmete kasutamise seoseid PISA 2015 testi sooritanud õpilaste loodusteaduste testi tulemusega. Lisaks sellele sooviti välja selgitada kui palju on seotud sotsiaalmajanduslik olukord akadeemilise edukusega. Uuringus osales 6147 15-aastast õpilast. Tulemustest järeldus, et nutiseadmete kasutamine nii koolis kui ka väljaspool kooli on negatiivselt seotud akadeemiliste tulemustega. Seevastu parem sotsiaalmajanduslik olukord on seotud kõrgemate testitulemustega. Poiste ja tüdrukute vahel ei olnud erinevusi nutiseadmete kasutamise vahel koolis või väljaspool seda.
Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu seos kaubavahetusega autotööstuses
(Tartu Ülikool, 2017) Juust, Mathias; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Hapniku redutseerumisreaktsiooni uurimine ränikarbiidist sünteesitud ja järelaktiveeritud ning koobalt-lämmastikühendiga modifitseeritud süsinikmaterjalidel happelises vesilahuses
(Tartu Ülikool, 2017) Teppor, Patrick; Jäger, Rutha, juhendaja; Härk, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
August Sang et Molière : l'analyse des rimes
(Tartu Ülikool, 2017) Uusna, Merit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade uurimustest, mis on tehtud August Sanga ja tema Molière'i-tõlgete kohta ja lisada sellele omapoolne analüüs tema riimide kasutusest. August Sang on mitmete kriitikute poolt tituleeritud Eesti üheks kõige paremaks luuletõlkijaks ja tema Molière'i näidendite tõlked on suur osa korpusest, mille baasil on juba pikalt arutatud selle üle, kuidas oleks aleksandriini võimalik tõlkida eesti keelde.
LGR5+ tüvirakkude identiteet ja nišš akuutse kahjustusega maksas
(Tartu Ülikool, 2017) Tooming, Mikk; PhD Janeli Viil, juhendaja; PhD, MD Viljar Jaks, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Maks on inimese elutähtis organ, millel on tohutu regeneratsioonivõime. Maksa taastumisprotsesse on uuritud juba pikka aega, kuid töö maksa tüvirakkudega on intensiivistunud alles viimastel aastatel. Maksa tüvirakkude uurimise on keeruliseks teinud spetsiifiliste markerite puudumine, mille abil neid rakke detekteerida. Üheks potentsiaalseks tüvirakumarkeriks, mis märgib mitmete teiste kudede tüvi- ja eellasrakke, on LGR5. Antud töö eesmärgiks oli uurida maksa LGR5-positiivsete tüvirakkude identiteeti nende pinnamarkerite repertuaari iseloomustamise kaudu ning kirjeldada nende tüvirakunišši. Tulemustest selgus, et LGR5 positiivsed rakud ekspresseerivad makrofaagidele iseloomulikke markereid ning asetsevad müofibroblastide ja tüüp IV kollageeni poolt ümbritsetud niššis. Järgnevalt peaks uurima LGR5 positiivsete tüvirakkude ning neid ümbritsevate rakkude täpsemaid interaktsioone.
Ardennide ofensiiv 1944-1945
(Tartu Ülikool, 2017) Kruusmaa, Eero; Mertelsmann, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Mitteinvasiivne sünnieelne loote DNA uuring – sünnieelse diagnostika tulevik
(Tartu Ülikool, 2017) Hirv, Kaia; PhD Olga Žilina, juhendaja; PhD Ants Kurg, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Sünnieelset diagnostikat on aastaid kasutatud loote seisundi hindamiseks. Koos tehnika arenguga on muutunud ka sünnieelsed uuringud täpsemaks ja tundlikumaks. Viimase 20 aasta jooksul on välja arendatud uus sünnieelne sõeluuringu tehnoloogia, mitteinvasiivne loote DNA sünnieelne uuring, millel on suur potentsiaal tulevikus asendada teisi vähem tundlike meetodeid. Antud test on olnud laialdasemalt kasutusel vaid peaaegu viis aastat, kuid teise põlvkonna sekveneerimine on muutnud testi kiiremaks, odavamaks ja kättesaadavamaks rasedatele. Kuigi testil on veel mõningaid puuduseid, võib see tulevikus asendada praegused meetodid.
Õigeusu poliitilised ja kultuurilised rollid Vene Föderatsiooni sise- ja välispoliitikas Vladimir Putini presidendiks olemise aastatel 2000-2008, 2012-2017
(Tartu Ülikool, 2017) Mäesepp, Aleksandra; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Venemaa riik on ajalooliselt tugevalt seotud õigeuskliku kristlusega. Nõukogude Liidu võim tõi kaasa sekularistliku protsessi, mis tõukas religiooni riigi, ühiskonna ja indiviidi elust välja. Nõukogude aja lõpuga Venemaa koges religiooni taassündi kui sekularistlik protsess asendus desekulariseerumisega. Riik ja Vene Õigeusu Kirik Vene Föderatsioonis tegutsevad kõrvuti kui väga head partnerid ja üksteise toetajad. Kiriku ja riigi vahel on saavutatud vastastikku kasulik koostöö, mis toimib nii sise-, kui ka välispoliitilisel areenil. Selline partnerlus on igati toetatud Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt, kes näeb selles võimalust tugevdada oma ainuvõimu ja arendada oma antiläänelikku režiimi. Riigi ja kiriku kooslus soodustab „poliitilise õigeusu“ arengut, mis eriti tugevalt väljendub vastandumises „meie-nemad“. Venemaa ühiskonna ja indiviidi aspektist me võime rääkida „etnodoksist“ kui desekulariseerumise mõjul tekkinud nähtusest. Arvestades kõiki asjaolusid on võimalik välja tuua peamisi õigeusu poliitilisi ja kultuurilisi rolle ning analüüsida neid läbi Vladimir Putini kahe valitsemisperioodi ja kahe erineva Vene Õigeusu Kiriku patriarhi võrdluse.
Machine Learning for Rhetorical Figure Detection: More Chiasmus with Less Annotation
(Gothenburg, Sweden, Association for Computational Linguistics, pp. 37--45, 2017) Dubremetz, Marie; Nivre, Joakim; Tiedemann, Jörg; Tahmasebi, Nina
Hankija kahjuhüvitise nõue eduka pakkumuse tagasivõtmisel
(Tartu Ülikool, 2017) Roosik, Erko-Andreas; Pilving , Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond