Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 1167
  • Item
    Eesti venekeelsete noorte meediakogemused ja avalik eneseväljendus Ukraina sõja kontekstis
    (Tartu Ülikool, 2024) Vunš, Marta; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Infotöötlust soodustava slaidiesitluse koostamine: interaktiivne õppematerjal õpetajatele
    (Tartu Ülikool, 2024) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Slaidiesitlus on meedium, mida kasutatakse laialdaselt mistahes informatsiooni kuulajani viimiseks. Slaidiesitluse roll on toetada esitlejat, lihtsustades informatsiooni töötlemist kuulaja peas ning suunates tema tähelepanu. Kuigi slaidiesitlustarkvarad on olnud olemas juba aastakümneid, ei ole kuulaja psühholoogilisi piiranguid austava slaidiesitluse koostamise praktikad laialt levinud. Sagedasti kuhjatakse slaidile liiga palju teksti, see ilmub ühekorraga ning ka teksti suurus on teksti kiireks haaramiseks üldjuhul liiga väike. Need kõik on tegurid, mis pärsivad kuulaja informatsiooni töötlemise võimet. Kuna tegemist on laialt levinud probleemiga, otsustasin ma luua oma magistritööna loovtöö, mille vorm on e-õppematerjal. Õppematerjal on tasuta, praktiline ja tutvustab läbijale kuulaja psühholoogilisi piiranguid informatsiooni töötlemisel. Lisaks sisaldab see rohkelt demonstratsioone ja harjutusi, et välja pakutud lahendused ka läbija oskustesse kinnistuks. Õppematerjali suunasin ma ennekõike üldhariduskoolide õpetajatele, sest kuigi slaidiesitlusi kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades, mõjutavad õpetajate slaidiesitluste loomise praktikad ka tulevast põlvkonda. Samuti võimaldab keskendumine õpetajatele kõnetada korraga küllalt suurt populatsiooni. Minu eesmärk on muuta õpetajate seas slaidiesitluste loomise sotsiaalset praktikat, milleks rakendan Vihalemma, Kelleri ja Kiiseli (2015) modifitseeritud praktikateooriat. Minu magistritöö on jätk minu bakalaureusetööle (2021), kus uurisin samuti slaidiesitlustega seotud psühholoogilisi piiranguid. Käesolev magistritöö kuulub kolmeosalisse projekti, kus osalen materjali autorina mina, kasutajauuringute läbiviijana Roosi Hallik (2024) ja õppematerjali tulemuslikkuse mõju mõõtmisega tegelev Arleen Rillo (2024). Töö jooksul tegin ma teoreetilise ülevaate nii e-õppematerjalide koostamisest, praktikateooriast, kasutajauuringutest kui õppematerjali mõju uurimise võimalustest. Seejärel kirjeldasin oma disainivalikuid õppematerjali koostamisel ning andsin põhjendused, miks ma just nii lähenesin. Pärast õppematerjali valmimist koostasin ka projekti elluviimise refleksiivse analüüsi, kus toon välja materjali senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning annan hinnagu enda sisemisele arengule õppematerjali koostamise jooksul. Viimaseks pakun ka välja võimalused õppematerjali levikule kaasa aidata.
  • Item
    Lastevanemate hoiakud ja arusaamad laste vaktsineerimisest koroonapandeemia järel
    (Tartu Ülikool, 2024) Unt, Kätlin; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Praktiline projekt: Eesti ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lähiajaloo lühikursuse ettevalmistamine ja läbiviimine
    (Tartu Ülikool, 2024) Uiboleht, Mihkel; Selart, Ene, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Visuaale genereeriva tehisintellekti kasutamisvõimalusi loovuurimismeetodites
    (Tartu Ülikool, 2024) Raudmäe, Egeli; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Autorite koostöö teleuudise konstrueerimisel
    (Tartu Ülikool, 2024) Rats, Liisbeth; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Eesti ajakirjanike kogemused Ukraina sõja kajastamisel: mida ja kuidas nendest õppida?
    (Tartu Ülikool, 2024) Lon, Angelina; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärk oli analüüsida, mida saab õppida Ukraina sõda kajastanud Eesti ajakirjanike kogemustest ning kuidas neid õppetunde saaks rakendada ajakirjandusõppes. Uurimistöö andis vastuse järgmistele küsimustele: kuidas valmistuvad Eesti ajakirjanikud sõjatsooni minekuks; kuidas lahendavad ajakirjanikud sõja kajastamisel ette tulnud tavatuid olukordi ning millisena tunnetavad ajakirjanikud enda ja kaasmaalastest sõjareporterite ettevalmistust ja toimetuse tuge ning millest tunnevad puudust? Eesmärgi saavutamiseks tegin üheksa poolstruktureeritud intervjuud Ukraina sõda kajastanud Eesti ajakirjanikega. Analüüsisin intervjuudest saadud materjali kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Leidsin, et Eesti ajakirjanikud on paindlikud ning oskavad teha oma tööd väga erinevates tingimustes. Toimetuste tugimehhanismid, kuigi Ukraina sõja algusest tugevalt arenenud, jäävad kõvasti alla lääne kolleegide omadele. Puuduvad juhised eetiliselt keeruliste olukordade lahendamiseks. Suur osa tööks vajalikke oskusi on omandatud Bandura (1977) sotsiaalse õppimise teooria järgi ning ajakirjanikud õpivad kogukonnana. Diskussioonis pakkusin konkreetseid soovitusi Signe Ivaski arendatavale Ajakirjanikud ja vastupidavus kursusele ning ka toimetustele, kes saavad nende soovituste ning tervikuna minu järelduste põhjal muuta oma tugistrateegiaid paremaks, kuna läbi investeeringute inimkapitalisse saavutavad nad teiste üle konkurentsieelise. Minu magistritöö tulemused on olulised, sest enne pole keegi Eesti sõjareporterite kogemusi uurinud. Geopoliitiline olukord Euroopas annab nendele kogemustele kriitilise tähtsuse: ka Eesti kaitseministeeriumi (2023) avalik ohuhinnang rõhutab Venemaa sõjalist ohtu. Kui Venemaa ründab Eestit, siis töös kirjeldatud oskusi ja teadmisi läheb vaja mitte ainult Ukrainas käivatele reporteritele, vaid ka kõikidele Eesti ajakirjanikele. Osofsky jt (2015) kirjeldavad, kuidas ajakirjanikud tegutsevad tihti nagu kiirreageerijad: politseinikud, päästjad ja kiirabi. Ometigi on ajakirjandusõppes märkimisväärselt vähem käsitletud kriisi ja sõjaga seotud teemasid ning puuduvad sellega seotud õpiväljundid. Usun, et minu magistritöö tulemused annavad esimest teaduspõhist sisendit, miks seda on vaja muuta ja kuidas seda teha. Kriisis ja sõjas kasvab vajadus kvaliteetse info järele ning selleks on vaja elusaid, terveid ja kompetentseid ajakirjanikke.
  • Item
    Liikumis- ja kaasamispraktikad ning nende elujõulisus Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku koolides
    (Tartu Ülikool, 2024) Lee, Geidi Lovise; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Poliitiliste teemade ja poliitikute esitlus tabloidväljaande Õhtuleht esikülgedel aastatel 2000-2021
    (Tartu Ülikool, 2024) Landson, Grete Kirsti; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Prokurörid ja ajakirjanikud avaliku huvi mõiste tõlgendajatena: tasakaalupunkti leidmine kohtueelse menetluse kajastamisel
    (Tartu Ülikool, 2024) Küngas, Kairi; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Valdkondadeülese koostöö võimalused mitteformaal- ja formaalõppe lõimingus
    (Tartu Ülikool, 2024) Ausmaa, Marita; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    16–18-aastaste vene keelt emakeelena kõnelevate noorte arvamus populaarteaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja sellega seotud tegurid
    (Tartu Ülikool, 2024) Auli, Karina; Pilt, Ebe, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Esimeste Eesti Kaitseväe rühmade Afganistani missiooni kajastamine Postimehes 2006-2007
    (Tartu Ülikool, 2024) Kiuru, Robert; Selart, Ene, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Teledebati „Esimene stuudio“ ettevalmistus, tegevuse planeerimine ja elluviimine
    (Tartu Ülikool, 2024) Rõõmusaar, Coco; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Poliitiline tasakaalustatus „Valimisstuudio“ 2023. aasta Riigikogu valimiste eelsetes debattides
    (Tartu Ülikool, 2024) Kaldmaa, Ehe; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Eesti uurivate ajakirjanike tajutud turvalisus ja turvariskid
    (Tartu Ülikool, 2024) Kilusk, Ireene; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada erinevad ohud uurivatele ajakirjanikele. Peamised ohud, mis kirjanduse ülevaates ja tulemustes välja tõin olid ajakirjaniku ahistamine internetis või telefoni teel, füüsiline oht või füüsilise vägivallaga ajakirjaniku ähvardamine, probleemid küberturvalisusega ja ajakirjanike kohtusse kaebamine vaigistamise eesmärgil. Tulemused kinnitasid, et ka eesti uurivad ajakirjanikud on kohtu puutunud kõigi väljatoodud ohtudega. Minu valimisse kuulus 10 eesti uurivat ajakirjanikku, kolm naist ja seitse meest. Valisin sihipärase ehk mittetõenäosusliku valimi, kuna eesmärk oli valida vastavalt uurimiseesmärgile ideaalsed küsitletavad (Rämmer, 2014). Kuna Eestis pole väga palju uurivaid ajakirjanikke, siis võtsin nendega otse ühendust ja palusin nende abi. Ajakirjanikud olid oma tihedate graafikute juures väga vastutulelikud ning ma ei saanud ühtegi eitavat vastust. Uurivatelt ajakirjanikelt küsisin peamiselt nelja erineva teema kohta: tunnetatavad riskid ja mured, millega nad kokku puutuvad, milliseid ohutus- ja turvalahendusi nad kasutavad, kust ja kuidas nad neid praktikaid on õppinud ja milline on toimetuste tugi. Kõigepealt täitsid nad ankeetküsitluse ja siis viisin nendega läbi poolstruktureeritud intervjuud, et saaksin vajadusel mõnele teemale rohkem keskenduda kui teistele (näiteks kui ajakirjanik oli vajanud politsei kaitset, siis rääkisime rohkem sellest). Lisaks intervjuukavale, mis oli juba olemas küsisin juurde täpsustavaid küsimusi, jätsin mõned küsimused vahele ja muutsin küsimuste järjekorda. Intervjuud olid standardiseerimata ehk intervjueeritavatel oli võimalik kõikidele küsimustele täiel määral oma sõnadega vastata (Lepik jt, 2014). See oli vajalik sellepärast, et intervjueeritavatel olid väga erinevad kogemused füüsiliste ja küber ohtudega ning turvatavadega. Peale intervjuude läbiviimist kodeerisin need ja analüüsisin tulemuste peatükis, diskussioonis ning järeldustes. Bakalaureusetööks analüüsisin intervjuusid kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas mul analüüsida teksti tervikuna, näha intervjueeritava mõtete terviklikku mustrit ja/või struktuuri (Kalmus jt, 2015).
  • Item
    Vandenõuteooriad TikTokis ja mujal sotsiaalmeedias: alates 15-aastaste eestlaste kogemused ja hinnangud
    (Tartu Ülikool, 2024) Juhansoo, Gretel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Klaassen, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Audio-osa tugimaterjali loomine praktilise ajakirjanduse tudengitele
    (Tartu Ülikool, 2024) Mägi, Joonas-Hendrik; Kangur, Marii, juhendaja; Suija, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Radikaliseerumisprotsesside ilmingud Eesti sotsiaalmeedias ning deradikaliseerumise võimalused ekspertide hinnangute põhjal
    (Tartu Ülikool, 2024) Vompa, Maria-Johanna; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Klaassen, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Tuumaenergia kasutuselevõtu kajastus Eesti meedias aastatel 2020-2021 ERR-i ja Delfi näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Rikas, Lauri; Selart, Ene, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida kuidas kajastati tuumaenergia kasutuselevõttu Eesti meedias Delfi ja ERR-i portaalide näitel aastatel 2020 kuni 2021. Täpsemalt millistest teemadest artiklites räägiti, milline oli nende tonaalsus ja kes said kõneisikutena sõna. Lisaks uurisin milliseid raamistusi kasutasid arvamusartiklite autorid tuumaenergiast kõnelemiseks. Lõputöö valimi moodustasid 114 artiklit, millest kitsamalt keskendusin 68 kajastusele, kus tuumaenergia kasutuselevõtt oli peateema, neist 41 avaldati Delfis ja 27 ERR-i portaalides. Raamistuste uuring käsitles 22 arvamusartiklit, kus tuumaenergia kasutuselevõtt oli peateema. Uuringu meetodiks kasutasin kombineeritud sisuanalüüsi – kvantitatiivsete meetoditega kodeerisin artiklite üldtunnused, teemad, kõneisikud ja tonaalsuse ning kvalitatiivse meetodiga analüüsisin raamistusi. Viimane tugines Gamsoni ja Modigliani Ameerika meediasisust (1989) ja Vosseni Hollandi meediatekstidest (2020) varasemalt tuvastatud ja välja töötatud tuumadebattide raamistustele. Tulemustest selgus, et kõige enam kajastati erinevaid tuumajaama ehitusega seotud tegureid, mida käsitlesid sagedasti Eestisse tuumajaama ehitamise eestvedajad ettevõttest Fermi Energia. Samas suurusjärgus räägiti tuumaenergia kasutuselevõtust koos teiste energialiikidega, nagu taastuv- ja põlevkivienergia ning tuumaenergia seostest energiasõltuvuse ja rohepöördega. Vähem räägiti tuumaenergia ohtudest, riskidest ja jäätmete ladestamisest, kuid see oli tuumaenergia vastaste retoorikas siiski kesksel kohal. Kõneisikutena said kõige rohkem sõna Fermi Energia esindajad. Muud grupid, nagu poliitikud või Roheliste erakonna esindajad olid kõneisikuteks enam kui kaks korda vähem. See peegeldus ka tonaalsuse analüüsis, kus positiivsed käsitlused olid selgelt ülekaalus, mida võib põhjendada sellega, et valimi perioodil avaldati mõlemas väljaandes kõige rohkem uudiseid ja pressiteateid, mis olid seotud Fermi Energia tegevustega. Portaalide arvamusküljed olid seevastu rohkem tasakaalus ja enam-vähem võrdselt said sõna nii tuumaenergia pooldajad kui ka vastased. Raamistuste analüüsis selgus, et tuumaenergia pooldajad kasutasid kõige sagedamini tuumaenergia tehnoloogilistele eelistele, ohutusele ja keskkonnasõbralikkusele keskenduvat ökomodernismi raamistust. Tuumaenergia vastased aga kasutasid samaväärselt üle käte läinud tehnoloogia ja avaliku vastutuse raamistusi, millest esimene keskendub tuumaenergia riskidele ja ohtudele ning teine seadis kahtluse alla poliitikute ja tuumatöösturite usaldusväärsuse. Mõlemad osapooled kasutasid lisaks raamistusi, mis võrdlesid tuumaenergiat positiivselt või negatiivselt teiste energialiikidega.