Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/15304

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1239

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas on muutunud julgeoleku käsitlemine Eesti uudismeedias aastatel 2000–2025
(Tartu Ülikool, 2026) Uuetoa, Henn; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Kangur, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gaza konflikti narratiivid Eesti meediakajastuses
(Tartu Ülikool, 2026) Toomsalu, Mark Joonas; Torpan, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida, millised narratiivid domineerivad Gaza konflikti Eesti meediakajastuses ning kuidas need kanduvad üle kohalike ekspertide tõlgendustest. Töö põhines neljal kvalitatiivsel ekspertintervjuul ja ligikaudu 2800 uudisartikli standardiseeritud kontentanalüüsi. Meediatekstide analüüsimisel rakendasin deduktiivset narratiivset kodeerimist, mis põhines ekspertintervjuude käigus tuvastatud narratiivsetel kategooriatel. Analüüsi tulemusel ilmnes, et ekspertide tõlgendustes põimuvad Gaza konflikti käsitlemisel mitu narratiivi, millest kesksemal kohal olid ajalooline ja poliitiline narratiiv. Neid kasutati konflikti laiemaks mõtestamiseks ja kontekstualiseerimiseks koos julgeoleku-, geopoliitiliste ja humanitaarsete tõlgendustega. Eesti meediakajastuses domineerisid seevastu eelkõige julgeoleku, geopoliitiline ja humanitaarne narratiiv, samas kui poliitiline narratiiv kandus üle vaid osaliselt ja ajalooline narratiiv jäi marginaalseks. Tulemused viitavad, et narratiivide ülekandumine ekspertidelt meediasse ei ole ühtlane, vaid sõltub uudisväärtusest, kultuurilisest resonantsist, meedia institutsionaalsetest piirangutest ja avalikkuse vastuvõtlikkusest erinevatele narratiividele. Eesti meedia eelistab narratiive, mis on avalikkusele intuitiivsemad, visuaaliseeritavad ja emotsionaalselt mõjusad, mistõttu tõusevad esile eelkõige julgeoleku ja humanitaarkriisiga seotud tõlgendused. Samal ajal jäävad ajaloolised ja poliitilised käsitlused marginaalsemaks, kuna need nõuavad suuremat kontekstualiseerimist ning süvitsi minevat väliskajastust. Magistritöö tulemused osutavad ka sellele, et väikeriigi meediaruumis mõjutavad rahvusvaheliste konfliktide kajastust piiratud ressursid, sõltuvus rahvusvahelistest allikatest ja ekspertide vähesus. Sellises keskkonnas kujuneb avalik arusaam konfliktidest suuresti sündmuspõhiste ja emotsionaalselt mõjusate narratiivide kaudu, mis võib kitsendada avalikku arutelu ning vähendada konflikti ajalooliste ja poliitiliste põhjuste nähtavust. Magistritöö näitab, et Gaza konflikti Eesti meediakajastus ei kujunda üksnes arusaamu konfliktist endast, vaid peegeldab laiemalt ka seda, kuidas rahvusvahelisi konflikte väikeriigi meediaruumis tõlgendatakse, vahendatakse ja avalikkusele mõtestatakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jälgimisühiskond Nõukogude ajal ja digiajastul: kahe põlvkonna kogemused ja hoiakud seoses riigipoolse ja korporatiivse jälgimisega
(Tartu Ülikool, 2026) Rõõmusaar, Coco; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enregisterment and AI-Conditioned Pejoratives
(Tartu Ülikool, 2026) Mütt, Tanel; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadmustöötajate suhtluspraktikad ja suhtlusrakenduste kasutamisvõimalused töösuhtluses
(Tartu Ülikool, 2026) Laasik, Mari; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uute kasutajate teekond paremäärmusliku sisuni TikTokis
(Tartu Ülikool, 2026) Kasela, Annely; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Politseinike kogemused sotsiaalmeedias tööalase sisu loomisega: väljakutsed ja võimalused
(Tartu Ülikool, 2026) Jundas, Andra; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Radikaliseerumise termini kasutamismustrid ning domineerivad diskursused Eesti meediaväljaannetes aastatel 2022–2025
(Tartu Ülikool, 2026) Eerik, Andreas; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Maiberg, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas sünnib nali Eesti stand-up-koomikute näitel?
(Tartu Ülikool, 2026) Kirss, Anni Elisa; Muru, Andrea; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Meie bakalaureusetöö keskendus koomikute mõistmisele, kuidas nad mõtestavad oma tekstiloomet ja teksti esitamist. Meie valimis on kaheksa erinevate tunnustega koomikut, kes on oma materjaliga avalikult esinenud. Selleks, et mõista püstitatud probleemi, lõime teooriapeatükis raamistiku, mille abil seletada, kuidas stand-up-komöödias sünnib naljakas tekst ning millised tegurid seda protsessi kujundavad. Lähtusime arusaamast, et stand-up ei ole ainult meelelahutus, vaid avaliku kõne ja kommunikatsiooni vorm, kus nali täidab nii loomingulisi, sotsiaalseid kui ka psühholoogilisi funktsioone. Teooriapeatükk seob huumoriteooriad, retoorilised käsitlused, tekstianalüüsi tasandid ning stand-up’i koosloomelise ja iteratiivse olemuse, luues aluse empiiriliseks analüüsiks. Esmalt käsitlesime stand-up’i kui suulist, performatiivset ja situatsioonilist žanrit, mida iseloomustab vahetu suhtlus koomiku ja publiku vahel. Seejärel keskendusime nalja ja naljakuse mõistele, rõhutades, et huumor ei ole universaalne, vaid sõltub alati kontekstist. Klassikalised huumoriteooriad (üleoleku-, pingelangus- ja ebakõlateooria) aitavad selgitada, kuidas nali võib toimida sotsiaalse positsioneerimise, pinge vabastamise või ootuste murdmise kaudu. Neid täiendav healoomulise rikkumise teooria näitab, et naljakus tekib vaid siis, kui rikkumine on samaaegselt tajutav ka ohutu ja vastuvõetavana. Teksti toimimise mõistmiseks eristasime mikro-, meso-, makro- ja metatasandi, mis võimaldavad vaadelda stand-up’i nii keeleliste detailide, bittide ja settide terviku kui ka laiemate kontekstuaalsete tähenduste kaudu. Olulisel kohal on publik ja koosloome: stand-up’is kujuneb nalja mõju esinemise käigus ning sõltub publiku reaktsioonidest. Lõpuks rõhutasime stand-up’i iteratiivset olemust. Naljakas tekst ei ole kunagi lõplik, vaid kujuneb pidevas tagasisideahelas, kus koomiku enesetunne ja otsused, publiku vastuvõtt ja kontekst mõjutavad teineteist. Sellest lähtuvalt loob teooriapeatükk aluse empiiriliseks analüüsiks, mille eesmärk on mõista, kuidas naljakas tekst stand-up’is sünnib ja ajas muutub. Tulemuste põhjal saame järeldada, et stand-up’i žanris sünnivad naljad eelkõige läbi iteratiivse protsessi. Tekst pole stand-up’is eraldiseisev, vaid see sünnib tihtipeale laval olles. Teksti iteratiivse esitamise abil võib tekst saada täiendusi või võib sündida ka täiesti uus tekst. Materjali sünniks saab lugeda peamiselt ideede tekkimist, neid esitatakse laval ning läbi pidevate korduste 57 saab tekst juurde lisandeid. See kõik tõestab, et naljaloome on iteratiivne protsess ning teksti muudetakse palju.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naisõpetajate negatiivsed kogemused meessoost õpilaste hoiakute ja suhtumisega õpetajatesse koolikeskkonnas
(Tartu Ülikool, 2026) Krehov, Emilia; Taal, Kristel; Lott, Kaarel, juhendaja; Tikeperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Korvpalliklubi Tartu Ülikool Maks & Moorits kommunikatsiooni analüüs fännide vaatenurgast
(Tartu Ülikool, 2026) Lindeberg, Helena; Uiboleht, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada korvpalliklubi Tartu Ülikool Maks & Moorits fännide seisukohad ja ootused klubi kommunikatsioonile ning mõista, kuidas see mõjutab nende seotust meeskonnaga. Uurimuse aktuaalsus tuleneb korvpalli kasvavast populaarsusest Eestis ja Tartus, kus nii 2024/2025 kui ka 2025/26 hooajal oli Tartu Ülikool Maks & Moorits liiga kõige külastatuim võistkond. Seni on fännide vaatenurka akadeemilises kirjanduses vähe analüüsitud. Tulemuste põhjal võib öelda, et uuringus osalenud fännid hindavad klubi kommunikatsiooni väga kõrgelt, andes sellele keskmiselt 8–9 punkti 10-st ning pidades seda Eesti kontekstis parimaks. Fännid väärtustavad Tartu korvpalliklubi kommunikatsiooni kiirust ja operatiivsust, mistõttu on peamisteks infoallikateks sotsiaalmeedia platvormid Instagram ja Facebook. Ametlikku kodulehte külastatakse harva info aeglase liikumise ja ebamugava kasutajakogemuse tõttu. Seotust klubiga tugevdab fännide sõnul sportlaste näitamine tavaliste inimestena. Fännid tõid positiivse näitena esile dokumentaalsarja ja meelelahutuslikud videod (nt piparkoogimajade ehitamine), mis loovad emotsionaalse sideme ja aitavad kaasa püsiva kiindumuse tekkimisele. Kõrgelt hinnatakse professionaalset visuaalset keelt ja temaatilisi postitusi, mis eristavad Tartut konkurentidest. Hoolimata üldisest rahulolust, tõid fännid välja mitmeid arengukohti. Fännid soovitavad vältida ümmargusi ja mitte midagi ütlevaid kommentaare. Oodatakse detailsemat taktikalist analüüsi, korvpalliterminite selgitusi ning treenerite ja noormängijate filtrivaba tagasisidet. Mängupäeva postitused peaksid sisaldama konkreetset piletite ja ülekannete infot ning reaalajas statistika linke, eriti võõrsil mängude puhul Lätis. Toetatakse tegevusi, mis toovad korvpalli linnapilti, kuid rõhutatakse, et neil peab olema tugev seos põhialaga. Fännid on avatud väljakutsetele, kuna pingutus teeb saadud hüve väärtuslikumaks. Töö kinnitab, et tänapäeva spordikommunikatsioonis on fännid väärtuse kaasloojad. Tartu Ülikool Maks & Moorits on suutnud luua tugeva kogukonnatunde, kuid uuringus osalenud fännide hinnangul on alati arenguruumi. Uurimus pakub praktilist seisendit nii Tartu klubile kui ka teistele Eesti profiklubidele, et liikuda informeerivalt kommunkatsioonil sügavama kaasamise suunas. Keskendumine jutustavale sisuloomele ja interaktiivsele kaasamisviisdele aitab kujundada tugevamat identiteedipõhist seotust klubi ja fännide vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toidulisandite telefonimüügis kasutatavad veenmistehnikad Eesti tarbijate vaatest
(Tartu Ülikool, 2026) Kalder, Mariann; Torpan, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kes kujundab minevikku? Konstantin Pätsi monumendi debatt arvamusartiklites aastatel 2015–2022
(Tartu Ülikool, 2026) Simulman, Marek; Käis, Kertu-Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsin Konstantin Pätsi monumendi rajamise üle peetud ajakirjanduslikku debatti aastatel 2015–2022. Töö näitab, et monument toimis Eesti meedias mälupoliitilise sõlmpunktina, koondades enda ümber küsimused riiklikust järjepidevusest, demokraatlikust katkestusest, avaliku ruumi tähendusest ja rahvuslikust identiteedist. Ajakirjandus ei vahendanud seda arutelu neutraalselt, vaid kujundas aktiivselt, millised minevikutõlgendused said avalikus ruumis kaalu ning kellele anti õigus neid tõlgendusi esitada. Valimi kaardistus näitab, et debati kõige nähtavamad kõnelejad olid ajakirjandusliku, akadeemilise, poliitilise või institutsionaalse autoriteediga isikud. Pealkirjade funktsioonide ja viie arvamusartikli lähianalüüs kinnitab, et Pätsi monumendi tähendus ei olnud fikseeritud, vaid kujunes eri rollipositsioonide, argumentide ja keeleliste valikute koosmõjus. Uurimus põhineb 147 eestikeelsel meediakajastusel ning viie arvamusartikli kvalitatiivsel lähianalüüsil. Töö järeldused puudutavad seetõttu eeskätt institutsionaliseeritud eestikeelset ajakirjanduslikku arvamusruumi ega laiene kogu Eesti avalikule arutelule, sealhulgas sotsiaalmeediale, venekeelsele meediale ega visuaalsele vastuvõtukultuurile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loova kirjutamise tunnused Eesti Ekspressi tekstides: analüüs ja meetodi testimine
(Tartu Ülikool, 2026) Viks, Annabel; Nuust, Valeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate kogemused tööalase kommunikatsiooniga pärast õpilase surma
(Tartu Ülikool, 2026) Veimann, Lisette; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Narva kaitseväelinnaku rajamise kajastamine Eesti meedias 2025. a
(Tartu Ülikool, 2026) Neem, Urmet; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, millise avaliku arvamuse fooni loob Eesti meedia Narva kavandatava kaitseväelinnaku rajamisel. Selleks analüüsin, kuidas linnaku rajamist erinevate raamide kaudu kujutatakse, milliseid rolle saab omistada tekstides esinevatele osapooltele ning millised on artiklites levinumad märksõnad ja nendest kujunevad narratiivid. Töö teoreetiline raamistik tugines neljale peamisele käsitlusele: julgeolekustumisele, raamistamisele, avalikule arvamusele ning Narva piirkonna eripärale. Analüüsi tulemused näitavad, et Eesti meedias käsitleti Narva kaitseväelinnaku rajamist mitmetahuliselt, kuid eelkõige julgeoleku tugevdamise kontekstis. Kuigi julgeolekustumise loogika kaudu esitati riigiesindajate ja ajakirjanike poolt Venemaad kui peamist eksistentsiaalset ohtu, mille vastu linnaku rajamist peeti vajalikuks, esines samal ajal tugevalt ka kohalike elanike kriitikat ning vastanduvaid julgeolekutõlgendusi. See kinnitab omakorda Happer ja Philo (2013) teooriat, et inimesed tõlgendavad meedia sisu erinevalt, sõltuvalt oma hoiakutest ja kogemustest. Käesoleva töö põhjal ei ilmne, et kaitseväelinnaku rajamine avaldaks Narvale elanikkonnale kohest positiivset sotsiaalset ega demograafilist mõju, kuna tegemist on väikese linnakuga, kus suures osas roteeruvad üksused. Samas võib pikemas perspektiivis kaasneda kaudseid mõjusid, seda nii piirkonna kuvandi paranemise, julgeolekutunde tugevnemise ja majandusliku aktiivsuse suurenemise kaudu. Kokkuvõttes võib öelda, et Narva kaitseväelinnaku kajastamine Eesti meedias oli mitmetahuline ning seda iseloomustas julgeolekustumise ja erinevate raamide põimumine. Seeläbi lõi meedia narratiivi, kus linnak oli ühtaegu nii riikliku julgeoleku tagamise vahend kui ka kohaliku kogukonna jaoks pingete allikas. Edasistes uuringutes oleks oluline analüüsida, kuidas need arusaamad võivad ajas muutuvad ning kuidas mõjutab linnaku rajamine kohalikke hoiakuid ja ka meediakajastust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti jalgpallikoondiste kajastamine Eesti Rahvusringhää lingus, Delfis ja Postimehes
(Tartu Ülikool, 2026) Paet, Olivia; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti poliitiliste parteide ja nende noorteorganisatsioonide sotsiaalmeedia kommunikatsioonis esinevad viited noorte kaasamise püüdlusele 2025. aasta KOV valimisperioodil
(Tartu Ülikool, 2026) Soro, Ramona-Luisa; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadusinfo infohäiretes: Tartu Ülikooli tudengite teadusinfo mõistmine ja tõlgendamine
(Tartu Ülikool, 2026) Kogermann, Bergita; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loo jutustamise võtete avaldumine Õhtulehe olemuslugudes
(Tartu Ülikool, 2026) Tera, Kertu-Riin; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Viimati lisatud