Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 1123
  • Item
    Postimehe uudistetoimetuse ajakirjanike reaktsioonid juhtide vahetusele
    (Tartu Ülikool, 2023) Kirjanen, Kerttu; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Traagiline teleuudis: vaatajate reaktsioonid
    (Tartu Ülikool, 2023) Bibikov, Birgit Anette; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Korporatiivettevõtete ning idufirmade koosloome toetamine
    (Tartu Ülikool, 2023) Mällo, Siim; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Kuidas tajuvad Edasi ja Levila lugejad nende väljaannete eesmärke
    (Tartu Ülikool, 2023) Sikk, Triinu; Siil, Virgo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Kommunikatsioonispetsialistide kaasatus organisatsioonide juhtimisse ja otsustusprotsessidesse
    (Tartu Ülikool, 2023) Rebas, Aap Andreas; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    COVID-19 pandeemia raamistamine Eesti ajakirjanduses Delfi ja Eesti Päevalehe veebiväljaannete näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Raidla, Kristi; Auväärt, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Meedia- ja infopädevuste edendamise hetkeolukorra kaardistus Eesti üldhariduskoolides ning arendusvõimalused
    (Tartu Ülikool, 2023) Nõmm, Tiina; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Klaassen, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    5- kuni 10-aastaste laste meedia- ja digipädevuste arendamine: K-internetiriskile keskenduvad mängud
    (Tartu Ülikool, 2023) Klesment, Inger; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärk oli uurida, milliseid mängulisi tegevusi saab kasutada 5- kuni 10-aastaste laste meedia-, info- ja digipädevusi arendamiseks. Lisaks viisin läbi fookusgrupi intervjuu, kus küsisin kaheksalt esimese kooliastme õpetajalt nende arvamust mängupõhiste meetodite kasutamise kohta meedia- ja digipädevuste õpetamisel. Selgus, et mängude olulisim komponent on laste omavaheline kogemuste jagamine. Just eakaaslased oskavad tuua konkreetse grupi jaoks kõige kõnekamaid näiteid, millest õppust võtta. Mängu juhtiva täiskasvanu roll on suunata ja täiendada laste arutelu nii, et sellest kujuneks turvalise käitumise soovitus. Luues hinnanguvabaks kogemuste jagamiseks usaldusliku õhkkonna, jaguneb õppimise ja õpetamise vastutus juhendaja ning laste vahel nii, et sellest on mõlemale osapoolele kasu. Nii ei pea õpetaja end kõikide uute mängude, platvormide ja trendidega süvitsi kurssi viima ning lapsed saavad kõige huvitavamate näidete varal õppida. Mängud võiksid olla vaheldusrikkad, pakkudes lastele nii füüsilist kui vaimset stimulatsiooni. Näiteks saab tunnikavasse pikkida koostööd soodustavaid ning gruppi ühendavaid jooksu- ja võistlusmänge. Nende korraldamisel on oluline lubada lastele mõistlikus koguses autonoomsust olukordades, mis pole õppe-eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised. Tegevused võiksid olla kergesti ümberkohandatavad vastavalt laste internetikogemustele ja energiatasemele. Õpitu kinnistamiseks ja teadmiste kontrollimiseks võiks kavasse lisada reflekteerimist toetavaid tegevusi. Minu mängud on leitavad veebilehelt www.lasteaeg.ee. Fookusgrupis osalenud õpetajate suhtumine mängupõhisesse õppesse oli positiivne. Nad leidsid, et mängud arendavad lisaks digi- ja meediapädevustele ka teisi eluks vajalikke olulisi oskusi. Kuigi mängude läbiviimine ning digi- ja meediapädevuste õpetamiseks info hankimine on uuringus osalenud õpetajate sõnul lisatöö ja rollimängud ajamahukad, siis pedagoogide hinnangul on mängupõhise õpetamise kasutegur piisavalt suur, et selle meetodi rakendamiseks aega võtta.
  • Item
    Eesti õpetajate meediapädevus nende enda hinnangul ja vahend selle mõõtmiseks
    (Tartu Ülikool, 2023) Blaubrük, Anna-Liisa; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Kohaliku ajakirjanduse digitaliseerumine Postimees Grupi maakonnalehtede näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Volmer, Grete; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Ajakirjanike töörahulolu mõjutavad tegurid ja nende seos töömotivatsiooniga
    (Tartu Ülikool, 2023) Taveter, Sanne Sigrid; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Ajakirjanik väljaspool toimetust – Twitterisse postitamine ja selle reguleerimine eesti ajakirjanike seas
    (Tartu Ülikool, 2023) Tähe, Triinu; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Väärtused Saksa okupatsiooni aegses noorteajakirjanduses: ajakiri Eesti Noored (1944)
    (Tartu Ülikool, 2023) Suigusaar, Annabel; Selart, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Käesolevas bakalaureusetöös „Väärtused Saksa okupatsiooni aegses noorteajakirjanduses: ajakiri Eesti Noored (1944)“ uurisin, milliseid väärtusi püüti Saksa okupatsiooni ajal noortele loodud trükimeedia kaudu sisendada ja milline oli toonane ideaalse noore tüpaaž, kelleks püüti noort ajakirjanduse kaudu kasvatada. Selleks analüüsisin diskursusanalüüsi meetodi abil ajakirja iga ilmunud numbri juhtkirja. Bakalaureusetöö koosnes neljast osast. Esimeses peatükis kirjeldasin empiirilisi ja teoreetilisi lähtekohti, minnes alapeatükkides temaatiliselt järjest kitsamaks. Kõigepealt kirjeldasin ühiskonnakorda, üleüldist meelsus ja valitsevat ideoloogiat aastatel 1941-1944, mida teame Saksa okupatsioonina Eestis. Seejärel kirjeldasin noorsoo olukorda okupeeritud Eestis – haridust, kasvatust, tööteenistust ja noorteorganisatsioone. Viimaks kirjeldasin esimeses peatükis toonast ajakirjandusmaastiku ja ajakirja, mida analüüsima asusin – ajakirja Eesti Noored. Teises peatükis tõin välja eelnimetatud uurimistöö eesmärgi. Samuti sõnastasin teises peatükis uuringu eesmärgist lähtuvad uurimisküsimused, millele tahtsin vastust leida ning millist metodoloogiat uurimuse läbiviimisel kasutasin ja miks; põhjendan valitud valimit ning kasutusele võetud andmekogumis- ja analüüsimeetodeid. Kolmandas peatükis andsin ülevaate tehtud analüüsist ning kirjeldasin noortele sisendatud väärtusi, neile seatud eeskujusid ning ideaalse noore tüpaaži 1944. aastal ilmunud noorteajakirja Eesti Noored juhtkirjades. Kokku analüüsisin kuut juhtkirja, mille kõigi autor oli ajakirja vastutav toimetaja Herbert Michelson. Kui neljandas peatükis andsin vastused uurimisküsimustele ning arutlesin tulemuste üle, tehes kokkuvõtlikke järeldusi, siis viiendas peatükis reflekteerisin enese soorituse üle ning pakkusin ka edasiuurimise perspektiive. Kokkuvõtlikult võib väita, et analüüsi tulemusena eristus tugev ideaalse noore diskursus. Ajakirja juhtkirjad survestasid noori mahutuma raamidesse ning pakkusid lugejale mudelit, mida tuleks järgida, et olla aktsepteeritud. Õiget noort on kujutatud nt tööka, algatusvõimelise, kiire reageerimis- ja kohanemisvõimelise, kohusetundliku, võitlusvalmi, abivalmi, tähelepaneliku ja isamaalisena. Kellegina, kellel on sisemine kutsumus, tugev eesmärgitunne ja kes tegutseb suurema ühise eesmärgi nimel, mitte omakasupüüdlikest huvidest lähtuvalt.
  • Item
    Naiste kujutamine moeajakirja Siluett moefotodel perioodil 1958-1978
    (Tartu Ülikool, 2023) Sonntak, Margareth; Selart, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Organisatsiooni kommunikatsioon kuulmispuudega inimestega
    (Tartu Ülikool, 2023) Sibold, Gloria; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    President Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi aastapäevakõnede ning arvamusmeedia reaktsioonide analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Reinas, Anett Maria; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli jõuda arusaamani, kuidas president Kersti Kaljulaid kasutas enda sümboolset võimu läbi kõnede. Uurisin seda presidendi kahe vabariigi aastapäeva kõne näitel. Valimi moodustasid Kaljulaidi kõige esimene vabariigi aastapäeva kõne 2017. aastal ning viimane aastapäevakõne 2021. aastal. Ühele presidendile keskendudes on võimalik märgata täpsemalt tema stiili, eripärasid ning muutuseid läbi aja. Uurimistöö fookuses olid presidendi kõnes domineerivad diskursused ning kuidas Kaljulaid neid erinevate retoorikavõtete abil esile tõstis ning omavahel suhestas, kujundades seeläbi oma sümboolse võimu toel ühiskonnas diskursiivset korda. Lisaks analüüsisin ka meediavälja ning kuidas Eesti suurimad uudiseportaalid presidendi vabariigi aastapäeva kõnele reageerivad. Kõneanalüüsiks kasutasin diskursusanalüüsi meetodit, mille raames analüüsisin mõlema kõne meta-, makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Diskursusanalüüsi abil tõlgendasin ja kirjeldasin presidendi kõnesid, vaadates kuidas erinevad kõnestruktuurid diskursuseid esile toovad ning võimendavad. Meediavälja analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi abil, mille käigus uurisin, kuidas käsitlevad arvamusartiklid presidendi kõnes esinenud diskursuseid. Täpsemalt kodeerisin seda, kas arvamusartiklid nõustusid, vastandusid, jäid neutraalseks presidendi käsitletud diskursuste suhtes või oli käsitlus ebaselge, rääkides hoopis teistest diskursustest. Diskursusanalüüsi käigus määrasin 2017. aasta kõnele neli erinevat diskursust ning 2021. aastal lisandus veel viies. Bakalaureusetöö käigus tuli välja, et president Kaljulaid tõi enda vabariigi aastapäeva kõnedes kõige enam esile õmblusteta ühiskonna diskursust ning võimendas neid peamiselt kolmikute, kontrastide, metafooride ja paaris loetelude abil. Enda kõnedes tagas ta sidususe peamiselt ühtlase stiili ja esitlusviisiga. Meediavälja kontentanalüüsi käigus selgus, et enamus autoreid keskenduvad presidendi kõnes sellele osale, mis on enim kooskõlas nende enda eluvaldkonnaga. Mõlema kõne puhul oli arvamusmeedia kõige enam võimendanud õmblustega ühiskonna diskursust, enamasti sellega nõustudes. 2021. aasta kõne puhul pakkus meedias palju kõneainet ka põhiseaduslik diskursus. Põhiseadusliku diskursusega oli meedia rohkem vastandunud kui nõustunud. Peamiselt oli arvamusartiklite keskmeks presidendi sõnavõtt üldhariduskoolide üleminekul täielikult eestikeelsele haridusele. Kuna see oli antud hetkel ühiskonnas ja poliitikas väga vastuoluline teema, siis meedia seda ka võimendas. 2017. aastal oli palju kõneainet pakkunud teemaks presidendi kõnelemine lähisuhtevägivallast. Kuna ükski president ei olnud seda teemat varem vabariigi aastapäeva kõnes puudutanud, siis oli see rahvale üllatuseks. Enamasti arvamusmeedia aga presidendi käsitlusega nõustus.
  • Item
    Organisatsioonide kommunikatsioon nägemispuudega inimestega
    (Tartu Ülikool, 2023) Rannu, Kertu; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Q-meetodi elementide sobivus kompetentsuse kaardistamiseks arvuti- ja internetikasutuse näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Ränna, Cristine; Lõhmus, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Item
    Eestlaste meediarepertuaarid kolmes vanuserühmas
    (Tartu Ülikool, 2023) Pütsepp, Ines; Opermann, Signe, juhendaja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, millised repertuaarid iseloomustavad uuringus osalenud eestlaste uudis- ja infomeedia kasutust kolme vanuserühma lõikes. Selle juures huvitas mind, kuidas uuritavad põhjendavad oma valikuid ja eelistusi. Enda eesmärkide saavutamiseks teostasin Q-metodoloogiat jälgiva uuringu, mille jaoks aitasid tudengid ainekursuse „Eesti meediasüsteem ja meediakasutus“ (õppejõud Signe Opermann ja Ragne Kõuts-Klemm) raames andmeid koguda. Faktoranalüüsi sobitusid 48 osaleja andmed, mille hulgas olid ka minu läbiviidud intervjuude andmed. Osalejad jaotusid vastavalt 15–20-aastased, 30–40-aastased ning 50–60-aastased. Teostasin andmetele faktoranalüüsi, mille käigus eristus edukalt 15–20-aastaste hulgast neli repertuaari, 30–40-aastaste hulgast viis ning 50–60-aastaste hulgast neli repertuaari. Noorte repertuaare iseloomustas eelkõige uute meediumite eelistus ja väljakujunemata eelistus väljaannete osas. Nooremas keskeas osalejad paistsid silma pigem laiahaardelise meediatarbimisega ning nende repertuaarid olid ka mitmekülgseimad. Vanemas keskeas osalejad olid selgelt rohkem traditsiooniliste kanalite poole kaldu ja seeläbi olid nad ka väga selgelt erinevad võrreldes noorte ja noorema keskeaga. Kokkuvõttes vastavad töö tulemused üldisele tendentsile, et meediatarbimine on killustunud ning inimeste harjumused on väga erinevad. Samuti joonistus välja väga erinev tarbimine iga vanusegrupi põhiselt. Töö annab põhjalikuma ülevaate inimeste meediatarbimise tagamaadest, mis on pakub head sisendit eestlaste meediatarbimise ilmestamiseks. Bakalaureusetöö tõestab, et eestlaste meediatarbimine on pidevalt muutuv ning nõuab rohkem uurimist, arvestades et viimased teadmised eestlaste meediatarbimise kohta tulid “Mina. Maailm. Meedia” uuringust 2014. aastal (Vihalemm ja Kõuts-Klemm, 2017).
  • Item
    Meedia aktiivsete vene noorte sotsiaalse agentsuse kanalina: noorte ajakirjanike ja sisuloojate vaade
    (Tartu Ülikool, 2023) Piir, Joonas; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut