Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/15304
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Erinevate generatsioonide eetilised seisukohad Eestis(Tartu Ülikool, 2025) Jõgar, Karl; Lõhmus, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Gümnaasiumiõpilaste käsitlused liikumisvõimalustest koolis(Tartu Ülikool, 2025) Kallion, Karoliina; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Tervisekommunikatsioon täiend- ja alternatiivmeditsiini kokkupuutel tavameditsiiniga – suhtluspraktikad ja tervisealase kirjaoskuse kujundamine(Tartu Ülikool, 2025) Verpson, Anne-Liise; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Sotsiaalmeedia kasutamise võimalused ja väljakutsed eesti meediaväljaannetes(Tartu Ülikool, 2025) Tähe, Triinu; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Loovprojekti kaaskiri: Eesti veebiajakirjanduse arengulugu tutvustava tugimaterjali koostamine(Tartu Ülikool, 2025) Sammler, Anete; Laak, Brit, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö loovprojektina lõin Eesti veebiajakirjanduse arengulugu tutvustava veebipõhise tugimaterjali. Tugimaterjal pole loodud didaktilise juhendina, vaid abimaterjalina, millele gümnaasiumi eesti keele õpetajad saavad meediapädevuse teemasid õpetades toetuda. Materjal on veebipõhine ning asub aadressil: https://sisu.ut.ee/loodajakirjandusest/. Materjalile on sisendi andnud intervjuud kuue Eesti professionaalse ajakirjaniku ja meediamaja juhiga, kes on veebiväljaandeid loonud, sisustanud, töös hoidnud ja arendanud. Tugimaterjalis on nende kogemused ja lood on koondatud eri plokkidesse, mis aitavad mõista, kuidas veebilugu sünnib, kuidas toimib meediamajandus ning kuidas ajakirjanikud töötavad. Tekste rikastavad videoklipid intervjuudest ajakirjanikega, mida saab ka eraldiseisvalt tunni rikastamiseks kasutada. Oluline osa tugimaterjalist on Eesti veebiajakirjanduse arenguloo ajajoon, eraldi plokk on pühendatud ka kriitilisematele veebiajakirjandusega seotud küsimustele. Tugimaterjal on osa projektist „Teadmistega valeinfo vastu“, mis tegeleb meediapädevuse arendamisega. Valminud tugimaterjal ei ole lõplik ning seda on võimalik edaspidi muuta, täiustada ja täiendada. Mina liitusin tugimaterjali tiimiga oktoobris 2024. Käesolevas kaaskirjas kirjeldasin oma rolli ja ülesandeid tugimaterjali toimetajana ning peegeldasin selle rolli üle. Projekti eeltöö faasis kirjeldasin taustatööd, mida tegin, et end projekti varasemate osade, Eesti veebiajakirjanduse arenguloo ja gümnaasiumi õppekavaga kurssi viia. Kaaskirja järgnevates peatükkides andsin projektist ülevaate faaside kaupa. Iga faasi lõpetasin refleksiooniosaga. Kaaskiri on mõeldud näidisena, mis võiks aidata tudengit, kes soovib audiovisuaalse materjali loomises toimetajarolli astuda. Seega püüdsin kaaskirja kirjutada nii, et minu protsessist tugimaterjali toimetajana saaks õppida. Andsin kaaskirja kirjutades soovitusi, missuguseid tekste uurida ning vaatasin tagasi ka oma magistriõpingutele, reflekteerides, millistele magistrantuuris läbitud ainetele sain toetuda, millest aga puudust tundsin.Kirje Eesti meesajakirjanike kogemused vaenulikkusega digikeskkonnas(Tartu Ülikool, 2025) Riives, Armas; Ivask, Signe, juhendaja; Lott, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Akadeemiliste raamatukoguhoidjate vaated infokorratusele ning meedia- ja infopädevuste õpetamisele(Tartu Ülikool, 2025) Kaseorg, Svea; Klaassen, Maia, juhendaja; Lepik-Verliin, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Gümnaasiumiõpilaste käsitlused liikumisvõimalustest koolis(Tartu Ülikool, 2025) Kallion, Karoliina; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Erinevate generatsioonide eetilised seisukohad Eestis(Tartu Ülikool, 2025) Jõgar, Karl; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Lõpmatu sõda: Vladimir Putini võidupüha kõnede retoorika(Tartu Ülikool, 2025) Gavrilov, Filipp; Iarlykovskii, Daniil; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärk on mõista, kuidas Vladimir Putin kasutab Venemaa kõige populaarsemat püha, milleks on võidupüha, poliitilise agenda edendamiseks teatud retoorika abil. Kuna riigipea kõne on traditsiooniline osa võidupüha tähistamise paraadide kavast, on need muutunud propaganda vahendiks. Meie uurime seda, mida ja kuidas seal täpselt räägitakse. Tutvustame varasemaid uuringuid Vladimir Putini retoorika kohta. Anname põhjaliku teoreetilise ja empiirilise ülevaate võidupüha ajaloost ja poliitilisest kasutusest ning olulistest poliitilistest teemadest ja mõistetest, mis hõlbustavad edasise analüüsi mõistmise ning annavad vajalikku konteksti. Kasutades kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit, analüüsime kõnet neljal tasandil: meta-, makro-, mese- ja mikrotasandil. Paigutades kõned nende ajaloolisse, poliitilisesse ja filosoofilisse konteksti, uurime, milliseid sõnumeid kõnedega edastatakse, kuidas kõned peegeldavad Venemaa ajalugu ja tänaseid väljakutseid. Olles analüüsinud iga Vladimir Putini kõne võidupüha paraadidel, pakume ülevaade leidudest ja tulemustest kasutades nelja tasandit ametiaegade lõikes. Leiame, et Vladimir Putin on kasutanud võidupüha kõnesid poliitilistel eesmärkidel alates oma esimese ametiaja esimesest kõnest. Järeldame, et võidupühal on tänapäeva Venemaa identiteedis oluline roll. Sellel pühal on otsene osa Vene imperialismi õigustamisel üldiselt ning Ukraina sõda õigustamisel eriti. Analüüsides kõnede arengut kahekümne aasta jooksul järeldame, et need on oma olemuselt elastne, s.t seda kasutatakse mitmesuguste poliitiliste sõnumite edastamiseks.Kirje Mida sa teed, kui sa kriitiliselt loed? – Kriitilise lugemise mikrofenomenoloogiline uuring(Tartu Ülikool, 2025) Örd, Karmen; Kruup, Kaspar, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärgiks on panna uuringus osalejad põhjalikult ja nüansirikkalt oma kriitilise lugemise kogemust kirjeldama eesmärgiga paremini mõista, mida inimesed kriitilise lugemise käigus kogevad ja milliseid mõtlemisoperatsioone läbi viivad. Eesmärgi aitas saavutada mikrofenomenoloogia meetod, millest lähtuvalt uurisin kriitilise lugemise kogemusi neljas kategoorias: tähelepanu jaotumine, sisekõne olemus, peas tekkivate kujutluspiltide/visuaalide olemus, hinnangu kujunemine. Kriitilist lugemist uurides on mikrofenomenoloogia meetodina väärtuslik, sest see aitas mõista mitte ainult seda, milliseid normatiivseid tegevusi uuringus osalejad kriitiliselt lugedes täitsid, vaid ka seda, mis neid tegevusi põhjustas ja mis olid nende tegevuste mõjud. Teoorias selgitasin nii kriitilise lugemise kui ka kriitilise mõtlemise olemusi ning kriitilise mõtlemise ja kriitilise lugemise omavahelisi seoseid. Lisaks tutvustasin, kuidas lähenetakse kriitilisele lugemisele pedagoogilisest vaatenurgast, sest mu valim koosnes tudengitest, kellele on kriitilise lugemise tööriistu tutvustatud loengutes. Teooria alusel koostasin intervjuukava ning harjutusülesande, mis aitas intervjueeritavatel meetodisse sisse elada. Andmekogumismeetodiks oli mikrofenomenoloogia. Analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, andmeid kodeerisin nii induktiivselt kui ka deduktiivselt, et võimalikult põhjalikult vastata mõlemale uurimisküsimusele. Tulemustest selgus, et uuringus osalejate mõttetegevused olid kriitilise lugemise ajal väga mitmekülgsed. Selgus, et sisekõne vorm ja funktsioonid erinevad vastavalt uuritava harjumustele, eelnevatele kogemustele ning tunnetatud vajadustele. Visuaalidel oli oodatust suurem roll, need olid peamiselt toetavas rollis, kuid teenisid ka intervjueeritavate isiklikke kriitilise lugemise eesmärke. Uuringu tulemused kinnitasid, et mitmekülgsed lugemistehnikad toetasid kriitilist lugemist ning seejuures on olulisel kohal ka kriitilise lugemise ajal tekkivate emotsioonide reguleerimine. Lisaks kinnitasid uurimistulemused, et normatiivsetele kriitilise lugemise definitsioonide kõrval on olulised mitmed muud tegevused, mis aitasid uuringus osalejate peas luua kriitilist lugemist soosivat konteksti.Kirje Tartu Ülikooli Aasia tudengite infokäitumine ja rahulolu ülikooli pakutava informatsiooniga(Tartu Ülikool, 2025) Wang, Yilin; Seppel, Külliki, juhendaja; Ritsberg, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli mõista Tartu Ülikoolis õppivate Aasiast pärit tudengite infokäitumist ja hinnanguid ülikooli pakutava info kohta. Keskendusin sellele, kuidas nad otsivad ja kasutavad infot Eestis elamise ning õppimise algfaasis, milliseid kanaleid ja allikaid nad eelistavad ning kuidas nad tajuvad erinevaid takistusi info leidmisel. Lisaks uurisin, kuidas nende infokäitumine muutub ajas ning millised strateegiad kujunevad välja seoses kohanemisprotsessiga. Teoreetilises osas kasutasin infokäitumise ja infovajaduse mudeleid, eeskätt Wilsoni vajaduspõhist lähenemist ja Batesi berrypicking-mudelit. Need raamistused aitasid mul paremini mõista, kuidas tudengite kultuuriline ja hariduslik taust mõjutab nende informatsioonilisi prioriteete ning kanalite valikut uues elukeskkonnas. Empiirilises osas viisin läbi 16 poolstruktureeritud intervjuud Aasiast pärit tudengitega, kes õppisid Tartu Ülikoolis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes. Intervjuud näitasid, et tudengite infovajadused jagunevad ajaliselt kahte faasi: enne Eestisse saabumist keskendusid nad praktilisele infole, nagu elukoht ja viisa, pärast saabumist aga suurenes vajadus igapäevase, sotsiaalse ja akadeemilise info järele. Mitmed tudengid kirjeldasid ka afektiivseid infovajadusi, mis seondusid kuuluvustunde ja emotsionaalse turvatundega. Tulemuste põhjal lõin neli tüüpilist infokäitumise profiili: ametliku info usaldajad, võrgustikupõhised infootsijad, iseseisvad ilma tugivõrgustikuta otsijad ja mitmekülgsed kohanejad. See tüpoloogia võimaldas mõista, kuidas erineva taustaga tudengid infole lähenevad ning kuidas nende strateegiad muutuvad ajas ja keskkonnaga kohandudes. Minu töö näitas, et tudengite infokäitumine on mitmetahuline, mõjutatud nii eelnevatest harjumustest kui ka uue keskkonna infostruktuurist. Kuigi paljud pidasid ülikooli ametlikku infot usaldusväärseks, kogesid nad samas vajadust kasutada lisaks mitteametlikke ja kogukonnapõhiseid allikaid, eriti sotsiaalse ja kultuurilise kohanemise kontekstis. Töö tulemused viitavad sellele, kuidas Aasiast pärit tudengid Eestis oma infootsingut korraldavad ja millised tegurid nende valikuid kujundavad. Uuring aitas välja selgitada, kui oluliseks kujunevad nii formaalsed kui mitteformaalsed infoallikad elukeskkonna vahetuse tingimustes.Kirje Kommunikatsioonitööks vajalikud oskused algajate kommunikatsioonispetsialistide vaates ja soovitused kommunikatsiooniõppeks ülikoolis(Tartu Ülikool, 2025) Seema, Kristofer; Säde, Merilyn, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö peaeesmärk oli välja selgitada, milliseid oskusi on noortel kommunikatsioonispetsialistidel vaja, et saada kommunikatsioonitööga hakkama olukorras, kus kommunikatsioonitöötajatele esitatavad nõuded on oluliselt kasvanud. Tulemuste põhjal on võimalik teha soovitusi Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppe ajakohastamiseks. Noored kommunikatsioonispetsialistid tõdesid, et kommunikatsioonitööd on keeruline ülikoolis õpetada, sest tegu on väga praktilise valdkonnaga. Kommunikatsioonispetsialisti töös on oskusi, mis arenevad ainult töökogemusega. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppe vilistlaste sõnul pole ülikoolis võimalik õpetada töötempot, ajaplaneerimist, julgust ja strateegilisust. Noored kommunikatsioonispetsialistid pidasid oma töös kõige tähtsamaks kirjutamisoskust, suhtlust ajakirjanikega ja strateegilisust. Kommunikatsioonispetsialistid tundsid, et Tartu Ülikool andis neile kõige tähtsamate oskuste puhul teoreetilise baasi, aga puudu jäi õppetöös praktilistest ja igapäevatööle sarnastest ülesannetest. Vastajad rõhutasid, et üheks kommunikatsioonitöö alustalaks on lai silmaring, mis peab teisi olulisi oskusi toetama. Kommunikatsioonispetsialistide arvates oli Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppest mitmeid tähtsaid teemasid puudu, sest kommunikatsioonitöötajatele esitatavad nõuded on oluliselt kasvanud. Tööandjad ootasid noortelt kommunikatsioonispetsialistidelt erinevaid digioskusi. Iseenesestmõistetavaks peeti sotsiaalmeedias erinevatel ühismeedia platvormidel postituste tegemist ning postitustele kujunduse tegemise oskust. Kommunikatsioonispetsialistidel tuli tööl selgitada vanema põlvkonna kolleegidele sotsiaalmeediakommunikatsiooni põhimõtteid. Kommunikatsioonispetsialistidel polnud kogemust ka olukorras, kus peab tegelema teemade või klientidega, kelle väärtused enda omadega kokku ei lähe. Samuti oodati töötajatelt kodulehtede haldamise oskust. Noored kommunikatsioonispetsialistid pidid tööle minnes toime tulema suure pingega, sest tööandjate ootused olid suured ning eksimusi ei tolereeritud. Nende sõnul polnud Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõpe pingeline ehk nad jäid alguses tööpinge talumisega hätta. Pingelisem õpe oleks kommunikatsioonispetsialistid paremini tööeluks ette valmistanud. Kokkuvõttes oskasid noored kommunikatsioonispetsialistid välja tuua mitmeid oskusi, mis on nende töös kõige tähtsamad ning mida ülikoolis õpetatakse ülikoolis liiga vähe või üldse mitte. Intervjueeritavad ei osanud aga anda spetsiifilisi soovitusi, kuidas päriselt ajakohastatud õpet ellu viia ning missugune võiks olla tänapäevase õppe parim formaat ja sisu.Kirje Internetimeemide kasutamine propaganda tööriistana: Venemaa poolt Eestit naeruvääristavad meemid Telegrami gruppides(Tartu Ülikool, 2025) Vahter, Margus; Poudel, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Treeneri ja sportlase suhe ning omavaheline kommunikatsioon: Eesti kergejõustiku treenerite ja sportlaste käsitlused(Tartu Ülikool, 2025) Tuubel, Hanna-Lore; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Jalgpalliklubide turundus ja kogukonnaloome Eesti Premium liiga klubide näitel(Tartu Ülikool, 2025) Tarro, Helena Maarja; Uibu, Marko, juhendaja; Uiboleht, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Eesti spordiajakirjanike allikavõrgustike kujunemine(Tartu Ülikool, 2025) Susi, Marko; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö fookuses on spordiajakirjanike inimallikate võrgustike kujunemine. Et saada aru, kuidas võrgustikud kujunevad, intervjueerisin üheksat vähemalt kümneaastase tööstaažiga spordiajakirjanikku. Semistruktureeritud intervjuude kaudu soovisin mõista, kuidas on ajakirjanike allikavõrgustikud kujunenud, kuidas nad on saanud kokku uute allikatega, milliseid ohte tuleb allikasuhtluses silmas pidada ning kuidas toimib ajakirjaniku ja inimallika suhe. Teoreetilises osas andsin ülevaate spordiajakirjandusest ja allikatest, spordiajakirjaniku töörutiinist, keerulistest suhtlusolukordadest, spordiajakirjaniku tööst ning varasemaid uuringuid sarnasel teemal. Tulemustest selgus, et kõik ajakirjanikud ei defineeri allikat ühtemoodi – ühed peavad allikaks ainult inimest, kes annab neile ise informatsiooni, teised aga inimesi ja dokumente, kust saavad teavet. Lisaks selgus, kuidas ajakirjanikel on tekkinud allikavõrgustik ning milliseid keerulisi suhtlusolukordi on ette tulnud. Muuhulgas selgus, et ajakirjanikud peavad allikasuhtluses arvestama, et allikatel võib olla agenda, mida nad soovivad peale suruda. Minu bakalaureusetöö aitab alustavatel spordiajakirjanikel mõista, kuidas saab teadlikult soodustada allikavõrgustiku kujunemist, mida silmas pidada allikasuhtluses ning millised probleemid võivad allikatega ette tulla. Selleks proovisin diskussioonis anda soovitusi läbi kogenud tegijate kogemuste. Siiski ei anna töö täielikku ülevaadet spordiajakirjanike allikavõrgustike kujunemise kohta, sest intervjueeritavad olid vähemalt kümneaastase tööstaažiga ning toona oli spordiajakirjandus teistsugune – aastaid tagasi käidi rohkem võistlustel kohapeal, mis soodustas ajakirjanike ja spordinimeste vahelisi kontakte. Seda arvesse võttes tuleks uurida, millised on allikavõrgustike kujunemise kogemused neil spordiajakirjanikel, kes alustanud digimeediaajastul.Kirje Generatiivsete tehisintellektide võimekus kontrollida väidet, võrreldes Delfi Faktikontrolliga(Tartu Ülikool, 2025) Soasepp, Volli; Poudel, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli hinnata tehisintellekti keelemudelite võimekust teostada täiemahulist faktikontrolli. Selle jaoks võrreldi keelemudelite poolt teostatud faktikontrolle eskperdi poolt teostatud faktikontrolliga. Töö keskendus küsimusele, kas ja mil määral suudavad tehisintellekti mudelid (DeepSeek V3, Gemini 2.0 Flash, Grok 3, Claude 3.7 Sonnet ja ChatGPT 4o) toetuda faktidele, pakkuda usaldusväärseid ja aktuaalseid allikaid, kasutada viiteid, teha kontroll läbipaistvalt ja erapooletult ning esitada tööl põhinev järeldus, mis oleks võrreldav eksperdi faktikontrolliga. Uuring viidi läbi kahes etapis. Esmalt viidi läbi pilootuuring, mille eesmärgiks oli testida autori loodud hindamismaatriksit ning täiustada keelemudelitele esitatavat sisendit. Pilootuuring võimaldas tuvastada mitmeid puudusi senistes hindamismeetodites, mille tulemusena loodi täiustatud maatriks skaalal –2 kuni 2. Seejärel viidi läbi uuring, mille käigus võrreldi tehisintellekti keelemudelite vastuseid Delfi uuriva toimetuse eksperdi poolt koostatud faktikontrolliga. Tulemused näitasid, et tänapäeva tehisintellekti keelemudelite võimekused ei ole piisavalt head, et teostada iseseisvalt täiemahulist faktikontrolli. Igal keelemudelil olid oma plussid ja miinused, mis takistasid või toetasid faktikontrolli teostamist. Keelemudelid suutsid eristada fakte ja väljamõeldisi ning jõudsid kõik järeldusele, et väide ei vasta tõele. Vastused keelemudelite vahel enamasti varieerusid, sest iga keelemudel põhines erineval treeningul (vt ptk 1.3), kuid esines ka mitmeid sarnasusi ülesande lähenemisele. Enamasti ei olnud niivõrd tõhusad mudelid, mis ei esitanud faktikontrollis konkreetseid allikaid. Internetile ligipääs ja ligipääsu kasutamine mõjutas kõige rohkem mudelite hinnangut, sest faktikontroll põhineb kontrollitavatel väidetel. Autorile teadaolevalt on tegemist esimese tööga Eestis, kus on välja töötatud spetsiaalne hindamismaatriks tehisintellekti poolt koostatud faktikontrollide võrdlemiseks eksperdi poolt teostatud faktikontrolliga. Uuring näitas, et tehisintellekt ei suuda iseseisvalt ja usaldusväärselt faktikontrolli teostada, küll aga võib see olla kasulik tööriist ja abiline ekspertidele. Sellest tulenevalt pakub töö aluse edasisteks uuringuteks, kus tehisintellekti keelemudelite faktikontrolli võimekust saab veelgi täpsemalt uurida (nt rohkemate väidete ja mudelite põhjal), samuti täpsustada, millistes valdkondades on tehisintellekt usaldusväärne ja millistes mitte.Kirje Kuidas vastab gümnaasiumikursus “Meedia ja mõjutamine” noorte vajadustele: Õpetajate hinnang(Tartu Ülikool, 2025) Sepp, Laura; Poudel, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Võimusuhted hariduskommunikatsioonis: eestikeelsele õppele ülemineku kajastamine ajakirjanduses(Tartu Ülikool, 2025) Saunamets, Laura; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutEesti on üritanud riigikeelsele haridusele üle minna alates iseseisvusaja algusest. Seadusemuudatused, mis täielikku üleminekut võimaldavad, võeti vastu 2022. aasta lõpus ning aktiivne üleminek algas 2024. aasta sügisel. Viimase eesmärk on kogu riigis kvaliteetset eestikeelset haridust anda ning eesti keelt emakeelena mitterääkivad noored meie kultuuriruumi integreerida. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli trendi uurida ning kaardistada, kes on eestikeelsele haridusele ülemineku peamised kõneisikud, kas ja kuidas on nad Eesti haridussüsteemiga seotud ning millised on nende seisukohad ja argumendid. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mille käigus analüüsisin 260 teemakohast artilit, mis olid avaldatud Postimehes ja Delfis alates haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ametisse asumisest 17. aprillil 2023 kuni märts 2025. Hariduspoliitilised otsused ja meediakajastus on tihedalt seotud. Haridusteemad jõuavad tänu meediastumisele üha enam avalikkuse ette, kuid sõna saavad eeskätt need, kellel on poliitiline ja majanduslik võim. Analüüsi tulemused kinnitasid teooriat, kuna artiklites domineerisid poliitikud ning koolisiseste isikute esindatus oli napp. Kõneisikute seisukohad olid enamjaolt üleminekut pooldavad, kuid esines siiski murekohti – kvalifitseeritud õpetajate puudus ning hariduslike erivajadustega laste toetamine võimekus. Tulemustest ilmeb, et reformi elluviijad ehk koolid jäävad avalikus arutelus tagaplaanile, kuid just nemad peavad reformi käigus esile kerkivatele probleemidele lahendused leidma. Võimsuhted avalduvad võimaluses meedia kaudu avalikku arvamust kujundada. Institutsioonide virtuaalseks muutumine annab võimaluse kõigile haridusteemadel kaasa rääkida, aga koolidel puudub kontroll nende kohta meedias avaldatu üle. Neil on raske meedias kõlapinda leida, mis tekitab keerulise olukorra – nemad vastutavad reformi elluviimise eest, kuid otsuseid võtavad vastu poliitikud.