Tartu Ülikooli Aasia tudengite infokäitumine ja rahulolu ülikooli pakutava informatsiooniga

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli mõista Tartu Ülikoolis õppivate Aasiast pärit tudengite infokäitumist ja hinnanguid ülikooli pakutava info kohta. Keskendusin sellele, kuidas nad otsivad ja kasutavad infot Eestis elamise ning õppimise algfaasis, milliseid kanaleid ja allikaid nad eelistavad ning kuidas nad tajuvad erinevaid takistusi info leidmisel. Lisaks uurisin, kuidas nende infokäitumine muutub ajas ning millised strateegiad kujunevad välja seoses kohanemisprotsessiga. Teoreetilises osas kasutasin infokäitumise ja infovajaduse mudeleid, eeskätt Wilsoni vajaduspõhist lähenemist ja Batesi berrypicking-mudelit. Need raamistused aitasid mul paremini mõista, kuidas tudengite kultuuriline ja hariduslik taust mõjutab nende informatsioonilisi prioriteete ning kanalite valikut uues elukeskkonnas. Empiirilises osas viisin läbi 16 poolstruktureeritud intervjuud Aasiast pärit tudengitega, kes õppisid Tartu Ülikoolis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes. Intervjuud näitasid, et tudengite infovajadused jagunevad ajaliselt kahte faasi: enne Eestisse saabumist keskendusid nad praktilisele infole, nagu elukoht ja viisa, pärast saabumist aga suurenes vajadus igapäevase, sotsiaalse ja akadeemilise info järele. Mitmed tudengid kirjeldasid ka afektiivseid infovajadusi, mis seondusid kuuluvustunde ja emotsionaalse turvatundega. Tulemuste põhjal lõin neli tüüpilist infokäitumise profiili: ametliku info usaldajad, võrgustikupõhised infootsijad, iseseisvad ilma tugivõrgustikuta otsijad ja mitmekülgsed kohanejad. See tüpoloogia võimaldas mõista, kuidas erineva taustaga tudengid infole lähenevad ning kuidas nende strateegiad muutuvad ajas ja keskkonnaga kohandudes. Minu töö näitas, et tudengite infokäitumine on mitmetahuline, mõjutatud nii eelnevatest harjumustest kui ka uue keskkonna infostruktuurist. Kuigi paljud pidasid ülikooli ametlikku infot usaldusväärseks, kogesid nad samas vajadust kasutada lisaks mitteametlikke ja kogukonnapõhiseid allikaid, eriti sotsiaalse ja kultuurilise kohanemise kontekstis. Töö tulemused viitavad sellele, kuidas Aasiast pärit tudengid Eestis oma infootsingut korraldavad ja millised tegurid nende valikuid kujundavad. Uuring aitas välja selgitada, kui oluliseks kujunevad nii formaalsed kui mitteformaalsed infoallikad elukeskkonna vahetuse tingimustes.