Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/15304

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1168

1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad
(Tartu Ülikool, 2014) Kald, Inga; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uus meedia levib üha kiiremini ja see muudab meie igapäevaelu harjumusi, sotsiaalseid suhteid ja mõtteviisi. Internetikasutajatest laste arv liigub tänapäeval üha tõusvas joones ja samal ajal väheneb esmakordsete internetikasutajate vanus. Interneti piiramatu levik on oluliseks teinud uue meedia uurimise ja seda eriti seoses lastega, kes digitaalsetest tehnoloogiatest ümbritsetuna üles kasvavad. Meid ümbritsev infotehnoloogia ei ole aga alati tingimata kahjulik. Kui suudame online-riskide kogemisest õppida ja arendada välja digitaalset kirjaoskust, siis on võimalik osa saada interneti lõpututest kasuteguritest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida 1. ja 2. klassi laste internetikasutust, online-riskide taju, riskidega kokkupuudet ja toimetulekustrateegiaid, mida lapsed potentsiaalsete ohtudega silmitsi seistes kasutavad. Magistritöö teoreetiline osa andis ülevaate laste ja infoühiskonna suhtest; laste arengust; laste internetikasutusest; veebiriskidest; laste kogemusest online-riskidega ja toimetulekustrateegiatest, mida lapsed online-riskide kogemise järel kasutavad. Magistritöö eesmärkide täitmiseks viisin läbi viis fookusgrupi intervjuud kokku kahekümne nelja lapsega ning saadud tulemusi analüüsisin kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodi abil. Olulisemate tulemustena võib välja tuua 7-8-aastaste laste küllaltki mitmekülgse ja aktiivse internetikasutuse olukorras, kui nad on virtuaalmaailma võrdlemisi üksi jäetud – suurem osa lastest kasutab internetti vanemate pideva järelvalveta, olles kohati internetis ka siis, kui vanemaid kodus ei ole. Rohkem riske kogenud lastel on ka ohtlikumad veebikasutuse harjumused, näiteks teevad nad seda enda sõnutsi peaaegu alati üksi, erinevatel aegadel ja sealhulgas hilisõhtul, omavad personaalset sotsiaalvõrgustiku kontot ja käivad palju videosaitidel. Suurem osa riskidest, mida lapsed on kogenud, on ette tulnud suhtlusvõrgustikes, kus riskiallikaks on olnud võõrad veebikasutajad, aga ka sõbrad ja tuttavad, kes on lapsele riskantse sisu edasi saatnud. Leidub ka lapsi, kes ei ole mitte ühegi riskiga kokku puutunud – neid lapsi on rohkem nooremate seas, nad käivad harvem internetis ja kindlates mängukeskkondades. Riskiga kokku puutudes kasutavad lapsed kõige rohkem kommunikatiivset ja passiivset toimetulekustrateegiat. Peamiste järeldustena võib välja tuua, et mida rohkem ja erinevamaid tegevusi lapsed internetis harrastavad, seda rohkem puutuvad nad kokku erinevate online-riskidega. Ühe peamise järeldusena võib välja tuua vanemate ja veebikeskkondade poolt rakendatud reeglite ebaefektiivsuse. Kuna kõikide riskide puhul on laste kõige populaarsemaks toimetulekustrateegiaks kogetust rääkimine, siis see näitab, kuivõrd oluline on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldusväärne suhe ja avatud kommunikatsioon nii kodus kui ka koolis. Väga oluline on jätkuvalt edendada täiskasvanute teadlikkust ja vastutustundlikku internetikasutust, et vanemad ja õpetajad suudaksid last meediamaastikul adekvaatselt, efektiivselt ja enesekindlalt suunata. Lisaks pakub töö ka metodoloogilisi kogemusi innovaatilise meetodi, st loomingulise ülesande läbiviimise, sama- ja segasooliste fookusgruppide kasutamise ja erineva suurusega rühmade intervjueerimise kogemuse näol. Väikeste laste intervjueerimisel võib uurimissoovitustena välja tuua loomingulise ülesande või mängu kasutamise ja ajastamise intervjuu keskele, poiste-tüdrukute segarühmade kasutamise, mõõduka suurusega rühmad ning omavahel tuttavate laste kaasamise intervjuusse. Edasistes uuringutes soovitaksin tähelepanu pöörata üha nooremate laste mobiilse interneti kasutusele ning kaasata uuringusse laste pereliikmed, eakaaslased ja õpetajad.
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
16–18-aastaste vene keelt emakeelena kõnelevate noorte arvamus populaarteaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2024) Auli, Karina; Pilt, Ebe, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
16–19-aastaste noorte arvamus teaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja seda ümbritsevad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Auli, Karina; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
1988. aasta ENSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi ja selle kõnede analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Junkur, Triin; Lõhmus, Maarja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The Master's thesis „The Analysis of the1988 ESSR Joint Plenum of Creative Unions and Its Speeches“ is a study on the joint plenums of the ESSR creative unions' boards held from 1-2 April, 1988 in the large hall of Toompea castle (then the hall of sessions of the Supreme Soviet of the ESSR), and speeches given there. The official reason for this gathering was to discuss the role of creative unions in carrying out the decisions of the 27th Congress of the CPSU and preparing for the 9th all-union party conference. At the same time, the plenum of creative unions represented the transformation of cultural sphere into political sphere, and therefore, constituted the breaking point of the times of perestroika and a step closer on the way towards the independence of the Republic of Estonia. As architect and the organizer of the plenum of creative unions Ignar Fjuk said in an expert interview: “When this event was over, it was called the new parliament of Estonia”. During the two-day plenum the speeches were given by 14 writers, 8 journalists and architects, 6 theater people, 4 artists, 2 musicians, historians, candidates of philosophy and one candidate of philology. The floor was also taken by five politicians of whom Indrek Toome, the Secretary of the Estonian Communist Party (ECP), occupied the highest position. Toome said the opening words of the plenum and, also, summed it up. The results of the expert interviews conducted in the course of this study enable to conclude that the plenum was a successful rhetorical action the aim of which was to ensure as democratic regime as possible by elating the nation and undermining the authorities. All the other raised questions served the purpose of the main goal without attracting greater individual attention. Both qualitative and quantitative analyses of the content and the interviews allow to conclude that the plenum of creative unions in 1988 is characterized by constant growth and development of reflexivity emanating from verbalization. There was a significant shift from collective values towards individual values. The supporting factors were the forethought of the organizers of the activity and the constant analysis and planning of the plenum. The plenum of creative unions was an important milestone in the process of formulating the idea of independence. The question of autonomy and state regime that was mentioned by Mikk Mikiver in the opening words of the plenum and summed up by Indrek Toome was the central issue that was directly or insinuatively discussed during the two days. The most prevalent problem/example was the sustainability of the nation. Thus, it could be said that, emotionally, the plenum was focused on the mental and cultural preservation of the nation, and on the basis of that the main subject was profoundly developed idea of the independence. Largely because of the plenum of creative unions in 1988, where the ideas were intensively generated and vigorously formulated, the vague perception of the independence started to turn to more and more realistic vision, which, in turn, played a significant role in achieving the independence of Estonia just three years later. Ideas are born in exchange of opinions. In the course of the study the author used content analysis and grounded theory on which the qualitative analysis of texts and interviews was based. For the purposes of this study the interviews were conducted with four representatives of the creative unions and one representative of the soviet power. The interviews were conducted with architect Ignar Fjuk, writer Paul-Eerik Rummo, singer and actor Tõnu Tepandi, artist Heinz Valk and the Secretary of the ECP Indrek Toome. The plenums of creative unions are described, for example, in the memoirs of the people who participated in them; in 2003, a conference “15 aastat loomeliitude pleenumist“ (15 years from the plenum of creative unions) was organized; and each year, on the anniversary of the plenum, different articles on the subject are published, but this is the first, and hopefully not the last, academic study on the plenums of creative unions.
1990. aastate alguses Soome emigreerunud Eesti naised: kultuuriline kohanemine ja barjäärid
(Tartu Ülikool, 2010) Laansalu, Kaili; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
20-25-aastaste aktiivsete Facebooki kasutajate visioonid oma kontode “surmajärgsest elust”
(Tartu Ülikool, 2018) Otstavel, Hanna-Lotta; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
20-25-aastaste inimeste reaktsioonid Euroopa Liidu referendumieelsetele telereklaamidele 2003. aastal
(2005) Talva, Kadri
2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
2007. aasta Eesti valimiskampaaniate analüüs
(Tartu Ülikool, 2009) Kaasik, Karit; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
2009. - 2010. aasta ETV spordiuudiste sisu ja vormi analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Rootsma, Juhan; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The present Bachelor’s thesis attempts at analysing the content and form of the sports news presented in the Estonian television channel ETV in 2009 and 2010. The sports news of the Estonian Public Broadcasting (ERR) is one of a kind among other similar programs in Estonia. No other Estonian television channel has regular sports news in their programme. It is the role of the ERR to ensure that people are informed in every possible way and to provide something enjoyable to watch for as large audience as possible. Estonians like sports and, thus, the relevance of sports in a television programme should not be underestimated. The achievements of the Estonian athletes unite our nation in unprecedented ways. Estonian sports fans have become used to watching the summary of the daily sports news at the same time every night. One can only wish for the tradition not to break and for the sports news to be an integral part of the programme of ETV for a long time. In the first part, theoretical and empirical principles, the author attempts at constructing the relationship between the media and sport and vice versa. The part related to methodics gives an overview of the video footage sample. In the results, the author attempts at analysing the functions of the sports news in ETV, and the part dedicated to discussion reflects the conclusions. In order to analyse empirical material, the method of content analysis was used. The author analysed all 12 months of 2009 and 2010 on the basis of the sport.err.ee web environment archives. The research did not include weekends and less than minute long news. The final sample included altogether 272 video footages from 2009 and 2010. The author of the thesis brought up several questions. Among others, the discipline most reflected in the sports news was found – basketball. In addition to that it became obvious that every sports reporter of ETV tends to specialise in specific areas. Although the number of areas varied by reporters, it was still obvious in most cases. Also, it was found that men’s top sport gains much more reflection than all other sports categories. Women get significantly less air time, which is caused by some subjective and objective factors. The sports news department includes only one woman, all other reporters are men. Thus, it is impossible to talk about generic neutrality. In addition to that, the circle of female top athletes in Estonia is rather 56 small and the athletic level generally somewhat poorer. However, the activities of the next generations and amateur athletes are even less represented. In the part dedicated to discussion, the author points out that the success of a discipline is determined by several factors. First of all, there is a saying “Every man is the architect of his own fortune.” This means that the athletic level has to be high. When a discipline is successful, it generally gets more reflection. In Estonia, volleyball proves this point vividly. In 2010, the national volleyball team was successful and made it to the top 16 volleyball teams in Europe. Due to this splendid achievement, volleyball gained much more reflection in the sports news. The rate of reflection, on the other hand, is essential for the supporters in order to advertise themselves. Secondly, traditions and habits play an important role. Some disciplines are popular due to their glorious past. People are used to follow the discipline and do not give up doing so even in the less fortunate periods. Still, it is rather difficult to continue being popular only with the help of the past. In the author’s rather subjective opinion such observation is most obvious in terms of Estonian basketball, where the athletic level has decreased over the years. On the other hand, one should not underestimate the intrigue that captures people and hots up emotions in the national basketball. Thirdly, it is also important whether a discipline is telegenic or not. People enjoy watching disciplines that are exciting and provide passionate struggles. This, however, means that all disciplines cannot be equally exciting. Being visible is vital for a discipline as sponsors’ interest depends on it to a large extent. It is no use supporting a discipline which is unsuccessful and boring to watch. Some disciplines have come up with somewhat more radical measures and made the events more TVfriendly. Generally, patriotism also plays an important part in several countries. This involves disciplines important from the local point of view. Somewhere else in the world the specific discipline may not be so popular at all. In Estonia, such disciplines include cross-country skiing, discus, and decathlon. Estonian skiiers, discus-throwers and decathlon competitors have achieved good results in the international level. On the result of that, the abovementioned disciplines are very popular in Estonia but they may not be as popular in some other part of the world. It would be very intriguing to follow the reflection of cross-country skiing events in the next years and compare it to the top period of the discipline. In the author’s opinion there will be some changes in this area. First, three most successful Estonian top-skiiers have finished their careers. Also, during the compilation of this paper, the Estonian sport was shaken by the largest doping-related scandal ever with Andrus Veerpalu, the most popular male skiier in Estonia, as the main character. If a discipline has been through a scandal of such dimension, it can obviously affect the search for sponsors and even the reflection of the discipline on television. The objective of analysing the sports news on ETV lay in finding proof to certain developed practices. The research also served personal interest as the author is a fanatic sports viewer. Last but not least, works on similar topic have not been conducted in the Institute of Journalism and Communication before.
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste meediakajastus: Eesti rahvusvahelises võrdluses
(Tartu Ülikool, 2010) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
2021. aasta Kabuli vallutamise raamistamine rahvusvahelises veebimeedias CNNi, AlJazeera ja Euronewsi näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Gortfelder, Berta; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
35-tunnine gümnaasiumi meediaõpetuse kursus ja selle tagasiside analüüs Lähte Ühisgümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Hindrikson, Annely; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
45–60-aastaste internetikasutajate kasutuspraktika – kogemused, vajadused ja võimalused. Süvaintervjuud think-aloud meetodil
(Tartu Ülikool, 2008) Kruusvall, Peeter; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
5- kuni 10-aastaste laste meedia- ja digipädevuste arendamine: K-internetiriskile keskenduvad mängud
(Tartu Ülikool, 2023) Klesment, Inger; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida, milliseid mängulisi tegevusi saab kasutada 5- kuni 10-aastaste laste meedia-, info- ja digipädevusi arendamiseks. Lisaks viisin läbi fookusgrupi intervjuu, kus küsisin kaheksalt esimese kooliastme õpetajalt nende arvamust mängupõhiste meetodite kasutamise kohta meedia- ja digipädevuste õpetamisel. Selgus, et mängude olulisim komponent on laste omavaheline kogemuste jagamine. Just eakaaslased oskavad tuua konkreetse grupi jaoks kõige kõnekamaid näiteid, millest õppust võtta. Mängu juhtiva täiskasvanu roll on suunata ja täiendada laste arutelu nii, et sellest kujuneks turvalise käitumise soovitus. Luues hinnanguvabaks kogemuste jagamiseks usaldusliku õhkkonna, jaguneb õppimise ja õpetamise vastutus juhendaja ning laste vahel nii, et sellest on mõlemale osapoolele kasu. Nii ei pea õpetaja end kõikide uute mängude, platvormide ja trendidega süvitsi kurssi viima ning lapsed saavad kõige huvitavamate näidete varal õppida. Mängud võiksid olla vaheldusrikkad, pakkudes lastele nii füüsilist kui vaimset stimulatsiooni. Näiteks saab tunnikavasse pikkida koostööd soodustavaid ning gruppi ühendavaid jooksu- ja võistlusmänge. Nende korraldamisel on oluline lubada lastele mõistlikus koguses autonoomsust olukordades, mis pole õppe-eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised. Tegevused võiksid olla kergesti ümberkohandatavad vastavalt laste internetikogemustele ja energiatasemele. Õpitu kinnistamiseks ja teadmiste kontrollimiseks võiks kavasse lisada reflekteerimist toetavaid tegevusi. Minu mängud on leitavad veebilehelt www.lasteaeg.ee. Fookusgrupis osalenud õpetajate suhtumine mängupõhisesse õppesse oli positiivne. Nad leidsid, et mängud arendavad lisaks digi- ja meediapädevustele ka teisi eluks vajalikke olulisi oskusi. Kuigi mängude läbiviimine ning digi- ja meediapädevuste õpetamiseks info hankimine on uuringus osalenud õpetajate sõnul lisatöö ja rollimängud ajamahukad, siis pedagoogide hinnangul on mängupõhise õpetamise kasutegur piisavalt suur, et selle meetodi rakendamiseks aega võtta.
5-7-aastaste laste vanemad laste meediakasutuse juhendajatena Rahamaa näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Kald, Inga; Kalmus, Veronika, juhendaja; Vinter, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Parental mediation of 5 to 7 year old children’s media use: the Rahamaa (Moneyville) case Internet is spreading more and more and it is entering forcefully into ever younger children’s lives. Internet is unenforceable and includes different risks and opportunities. Pre-school aged children may have difficulties to implement safe and precautious behaviour in such a diverse and new environment. Therefore, experienced parents should come to help. They should introduce environment full on opportunities to children and guide them towards developmental and educational online-games. The main objective of this bachelor thesis was to examine Internet’s presumable positive effect on 5 to 7 year old children. In focus of the thesis was an educational online-game Rahamaa (Moneyville), which effect was examined through parents’ and children’s statements. In addition, the bachelor thesis examined to what extent and how parents mediate their children’s Internet use. The thesis explored also general computer usage of pre-schoolers and their development into a cognizant consumer. The theoretical part of this study gives an overview of children’s Internet use (risks and opportunities of Internet, positive media content), children’s development into cognizant consumers, parents’ role in mediating their children’s Internet use and developing them into a cognizant consumer, the theory and importance of game, computer- and online-games and Rahamaa game. Theoretical part gives the background to understand the empirical material. In order to gather empirical data on above mentioned matter I used qualitative research method and carried out focus group interviews with children and their parents. I conducted four interviews – two of them in a group of six with children and two in a group of six with parents. I analysed results using text examples. The analyses showed that children are spending more and more time on the Internet. It turned out that parents do not worry much about their children’s Internet use and they are frequently left alone in the new media. Parents utilize some restrictions but they do not consider it indispensable to invigilate children’s Internet use. However, all of the parents claim that they have discussed topics about Internet with their children. The bachelor thesis also showed that 54 older siblings often help and supervise pre-schoolers in matters of Internet. It also appeared that children enjoy playing Rahamaa online-game. All of the questioned children think that they have learned from this game but parents’ opinions are different. They presume that children cannot put learned skills into practice. There are not many studies in Estonia that concentrate on the positive aspects and opportunities of Internet and especially taking into account the statements of children and their parents. Present study is certainly a considerable groundwork for further investigation. The results of this bachelor thesis bestow consideration upon children’s Internet use and parental mediation. The results also help parents, kindergarten teachers and media to find effective strategies to make children’s Internet usage more developmental. This topic certainly needs further research. The focus should be on how children distinguish between online-world and real life. Following studies should be conducted with more representative sample. In addition to qualitative method it would be interesting to use quantitative research method as well.

Sirvi

Sirvi Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd Pealkiri järgi