1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
Date
2010
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Description
Antud artikli puhul on tegemist kultuuride vahelise meediauuringuga (cross-cultural media
study) Eesti (Eesti Päevaleht), Vene (Pravda, Komsomolkaja Pravda) ja Soome (Helsingin
Sanomat) päevalehtede näitel. Uurimistöö peamine eesmärk on teha võrdlev analüüs väärtustest,
mida leidub eesti, vene ja soome ajakirjandustekstides. Allaeesmärgid on võrrelda aastakümnete
(1920-1930dad ja 1990-200dad) lõikes kolme ühiskonna ajakirjanduslike tekstide väärtuste
seisukohalt, selgitada välja väärtuste arengu tendentse vaadeldava perioodi jooksul ning seejärel
võrrelda konstrueeritud väärtussüstemee riikide lõikes ja siduda neid ajastule aktuaalsete sotsipoliitiliste
ja kultuuriliste protsessidega. Võimalusel ka luua ühine väärtuste süsteem, mis
peegeldaks ajastu väärtuste olukorda ajakirjanduslike tekstide alusel. Uuringu konteksti loovad
ennekõike silmapaistvate väärtuste uurijate teooriad: Hofstede, Schwarzi ja Inglehardi teooriad.
Kõrvale on võetud meediateksti, ehk Tulviste, Aarelaid-Tarti, Gansi ja Lõhmuse lähenemised
väärtustele.
Metodoloogiliselt on tehtud mitu ringi valikuid, mis võimaldavad luua väärtuste süsteeme, näha
nende tendentse ning seejärel rakendada neid sotsippoliitilise ja kultuurilise protsessi
mõtestamisel. Kogu kodeeritud väärtustest on valitud need, mis esinesid tugevalt/nõrgalt ühe
aastakümne kodeeritud artiklites, kuid teise aastakümne lehtede selle ilmumine kasvas/langes/jäi
muutumatuks või ka need, mis ei oma kõrget ilmnemissagedust, ei muutu või muutuvad vähesel
määral, kuid samas on neil nõrk ilmnemine või järsk kadumine tähenduslik laiema ühiskondliku
protsessi kontekstis. Kokku on valitud 36 väärtust esimese 1920-30te ja veel 20 1990-2000te
jaoks, sest osa nendest kattub. Väärtusi mõõdetakse vastavalt nende ilmnemise protsendile kogu
päevalehe aastakümne jaoks kodeeritud artiklite arvu suhtes. Suunda näitab nende muutus läbi
aastakümnete.
1920-1930te aastate tendentside kirjeldamisel on ennekõike toodud välja ajalooline ühiskondlik
kontekst, ning seejärel on analüüsitud andmeid ja tõlgendatud neid selle kontekstiga seoses.
Antud periood on vaadeldud riikide lõikes. Eesti Päevalehe kodeeritud artiklites domineerivad
süsteemi ja abstraktse taseme väärtused (süsteem, riigi/süsteemi julgeolek, turvalisus, stabiilsus,
võitlus süsteemi säilitamise eest, süsteemi funktsioneerimise parandamine, oma riigi olemasolu
ja selle huvide eest seismine, heaolu ja komfort, suhe riigiga jt.). Pravda kodeeritud artiklites
domineerivad ühiskonna ja süsteemi taseme väärtused (poliitiline aktiivsus, sotsiaalne
tunnustatus, töö kollektiiv, riigi/süsteemi julgeolek, turvalisus, stabiilsus, võitlus süsteemi
säilitamise eest jt). Samuti konstrueeritakse aktiivselt ideaalse inimese kuvandit läbi abstraktsete
tunnuste sõnastamise: töökas, vapper, kangelaslik, abivalmis jt. Kodeeritud Helsingin Sanomat ei
toonud välja oluliste väärtuste olemasolu, kuid esile tulid kaks stabiilset ühiskonna taseme
väärtust – suhtumine teistesse ja lojaalsus.
Kõige kolme riigi stabiilne põhiväärtus on rahvus (Soome ja Eesti kodeeritud lehtedes) või
rahvas (Vene kodeeritud lehtedes). Üldiselt võib seda perioodi iseloomustada kui väga
variatiivset, sest igal riigil on peamiselt omad spetsiifilised väärtused, ühiseid väärtusi on ainult
mõned üksikud ja väga üldised (rahvus/rahvas, süsteem, stabiilsus ja julgeolek jt).
Seda perioodi illustreerivad ka kaks visuaalset mudelit. Dünaamiline mudel näitab väärtuste
arengut kolmes riigis kahe aastakümne jooksul (mis üldiselt näitavad kõigi kolme riigi
kodeeritud lehtedes langust). Staatiline mudel põhineb kodeerimisjuhendis olevatel neljal
väärtuste tasemel (persooni, ühiskonna (grupi), süsteemi ja abstraktsuse tase), ning aitab luua
kolme riigi kodeeritud lehtede alusel ühise väärtuste süsteemi antud ajastu jaoks.
1990-2000te aastate uurimisel oli tunduvalt lihtsam luua ühine pilt kolme riigi päevalehtedes
esinevatest väärtustest. Siinkohal pidas paika väärtuste unifitseerimise ja standartiseerimise
hüpotees 20. sajandi lõpu kohta. Tõepoolest, selle kahe aastakümne puhul oli keerulisem leida
spetsiifilisi väärtusi. Ühtset pilti loob Staatiline väärtuste mudel, mille keskel on endiselt
rahvuse/rahva väärtus. Vaadates riigiti võib öelda, et Eestis on hetkel (2000tel) väärtuste kriis,
kus kaks 90te keskset väärtust (süsteem ja rahvus) on järsult langemas. Enam-vähem stabiilne
rahvuse väärtus ei ole enam ühtegi kaasaaitava väärtusega toetatud ja jääb kuidagi isoleerituks.
Seda enam kõigi teiste olematute väärtuste taustal (ainul 0-7% ilmnemist aastakümnendi
kodeeritud artiklitest). Kodeeritud Komsomolskaja Pravda tekstides tegeldakse aktiivselt inimese
ja grupi taseme väärtustega, kusjuures gruppide hulgas tulevad esile erialane kollektiiv, huvide ja
väärtuste alane kollektiiv. Isiklikest omadustest on sagedane kodeeritud artiklites vastutus,
juhtimisvõime, kogemus, veendumused. Süsteemi tase on nõrgenemas, kuid abstraktsete
väärtuste tasemel on esil heaolu ja komfort, stabiilsus ja julgeolek, õiglus ja progress. Väärtused
kodeeritud Helsingi Sanomat artiklites paiknevad peamiselt ühiskonna ja abstraktselt tasemel.
Süsteemi väärtused hoopis langevad. Helsingin Sanomate kandvad väärtused on oskus juhtida ja otsustusvõime, stabiilsus ja julgeolek, ühiste grupi huvidega arvestamine, suhe sotsiaalse
keskkonnaga ja ühine kollektiiv humanismi põhimõtte alusel.
Kõigi kolme ühiskonna jaoks on nüüd tähenduslik isegi madal järgnevate absoluutselt uute
väärtuste ilmnemine: avalik sfäär ja avatus, sotsiaalne vastutus ja õiglus. Kõik kolm väärtust
märgivad uue väärtustesuuna teket, mis on seotud eelkõige ühiskonna eneseteadlikkusega.
Me viimase kahe aastakümne väärtusi vaadates (1990-2000te Staatilise mudeli abil) on võimalik
teha järgnevaid üldistusi kõigi kolme ühiskonna jaoks. Esiteks muutusid võrreldes 1920-1930te
aastatega persooni taseme väärtused individualistlikumaks ja konkreetsemaks (võrreldes
abstraktsete domineerivate isikuomadustega sajandi alguses). Teiseks, enamik kodeeritud
ajakirjanduslikes tekstides esinevaid väärtusi paiknevad persooni-grupi-ühiskonna tasemetel,
kusjuures abstraktsel ja süsteemi tasemel jäävad ainult mõned üksikud (heaolu ja komfort,
stabiilsus ja julgeolek, progress jt). Süsteem ei seostu enam niivõrd riigiga kui on nihkunud
ühiskonna poole – tähtis on indiviidi suhe süsteemiga ( ja seda mitte otseselt riigiga vaid
ühiskonnaga laiemalt: mittetulunduslike ühenduste, huvigruppide, tegevuste kesksete gruppide,
professionaalsete rühmiadega). Rahvus on ainuke ühine väärtus, mis on stabiilselt olemas kõigi
kolme riigi kodeeritud lehtedes.
Ilmselgelt on kõik kolm riiki otsimas uusi väärtussüsteeme ja 1990tel on toimunud suur
ümberorienteerimisprotsess. Samas annab positiivset vaadet uute, nö. demokraatlike ja
ühiskonna-kesksete ja enneolematute väärtuste tulek.
Üldistades väidan, et 2000test võime rääkida kui väärtuste standardi kehtestamise ja
unifitseerimise ajastust.
Keywords
magistritööd, meedia, trükiajakirjandus, päevalehed, väärtused (filos.), 20. saj., Eesti, Venemaa, Soome