1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs

Date

2010

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Description

Antud artikli puhul on tegemist kultuuride vahelise meediauuringuga (cross-cultural media study) Eesti (Eesti Päevaleht), Vene (Pravda, Komsomolkaja Pravda) ja Soome (Helsingin Sanomat) päevalehtede näitel. Uurimistöö peamine eesmärk on teha võrdlev analüüs väärtustest, mida leidub eesti, vene ja soome ajakirjandustekstides. Allaeesmärgid on võrrelda aastakümnete (1920-1930dad ja 1990-200dad) lõikes kolme ühiskonna ajakirjanduslike tekstide väärtuste seisukohalt, selgitada välja väärtuste arengu tendentse vaadeldava perioodi jooksul ning seejärel võrrelda konstrueeritud väärtussüstemee riikide lõikes ja siduda neid ajastule aktuaalsete sotsipoliitiliste ja kultuuriliste protsessidega. Võimalusel ka luua ühine väärtuste süsteem, mis peegeldaks ajastu väärtuste olukorda ajakirjanduslike tekstide alusel. Uuringu konteksti loovad ennekõike silmapaistvate väärtuste uurijate teooriad: Hofstede, Schwarzi ja Inglehardi teooriad. Kõrvale on võetud meediateksti, ehk Tulviste, Aarelaid-Tarti, Gansi ja Lõhmuse lähenemised väärtustele. Metodoloogiliselt on tehtud mitu ringi valikuid, mis võimaldavad luua väärtuste süsteeme, näha nende tendentse ning seejärel rakendada neid sotsippoliitilise ja kultuurilise protsessi mõtestamisel. Kogu kodeeritud väärtustest on valitud need, mis esinesid tugevalt/nõrgalt ühe aastakümne kodeeritud artiklites, kuid teise aastakümne lehtede selle ilmumine kasvas/langes/jäi muutumatuks või ka need, mis ei oma kõrget ilmnemissagedust, ei muutu või muutuvad vähesel määral, kuid samas on neil nõrk ilmnemine või järsk kadumine tähenduslik laiema ühiskondliku protsessi kontekstis. Kokku on valitud 36 väärtust esimese 1920-30te ja veel 20 1990-2000te jaoks, sest osa nendest kattub. Väärtusi mõõdetakse vastavalt nende ilmnemise protsendile kogu päevalehe aastakümne jaoks kodeeritud artiklite arvu suhtes. Suunda näitab nende muutus läbi aastakümnete. 1920-1930te aastate tendentside kirjeldamisel on ennekõike toodud välja ajalooline ühiskondlik kontekst, ning seejärel on analüüsitud andmeid ja tõlgendatud neid selle kontekstiga seoses. Antud periood on vaadeldud riikide lõikes. Eesti Päevalehe kodeeritud artiklites domineerivad süsteemi ja abstraktse taseme väärtused (süsteem, riigi/süsteemi julgeolek, turvalisus, stabiilsus, võitlus süsteemi säilitamise eest, süsteemi funktsioneerimise parandamine, oma riigi olemasolu ja selle huvide eest seismine, heaolu ja komfort, suhe riigiga jt.). Pravda kodeeritud artiklites domineerivad ühiskonna ja süsteemi taseme väärtused (poliitiline aktiivsus, sotsiaalne tunnustatus, töö kollektiiv, riigi/süsteemi julgeolek, turvalisus, stabiilsus, võitlus süsteemi säilitamise eest jt). Samuti konstrueeritakse aktiivselt ideaalse inimese kuvandit läbi abstraktsete tunnuste sõnastamise: töökas, vapper, kangelaslik, abivalmis jt. Kodeeritud Helsingin Sanomat ei toonud välja oluliste väärtuste olemasolu, kuid esile tulid kaks stabiilset ühiskonna taseme väärtust – suhtumine teistesse ja lojaalsus. Kõige kolme riigi stabiilne põhiväärtus on rahvus (Soome ja Eesti kodeeritud lehtedes) või rahvas (Vene kodeeritud lehtedes). Üldiselt võib seda perioodi iseloomustada kui väga variatiivset, sest igal riigil on peamiselt omad spetsiifilised väärtused, ühiseid väärtusi on ainult mõned üksikud ja väga üldised (rahvus/rahvas, süsteem, stabiilsus ja julgeolek jt). Seda perioodi illustreerivad ka kaks visuaalset mudelit. Dünaamiline mudel näitab väärtuste arengut kolmes riigis kahe aastakümne jooksul (mis üldiselt näitavad kõigi kolme riigi kodeeritud lehtedes langust). Staatiline mudel põhineb kodeerimisjuhendis olevatel neljal väärtuste tasemel (persooni, ühiskonna (grupi), süsteemi ja abstraktsuse tase), ning aitab luua kolme riigi kodeeritud lehtede alusel ühise väärtuste süsteemi antud ajastu jaoks. 1990-2000te aastate uurimisel oli tunduvalt lihtsam luua ühine pilt kolme riigi päevalehtedes esinevatest väärtustest. Siinkohal pidas paika väärtuste unifitseerimise ja standartiseerimise hüpotees 20. sajandi lõpu kohta. Tõepoolest, selle kahe aastakümne puhul oli keerulisem leida spetsiifilisi väärtusi. Ühtset pilti loob Staatiline väärtuste mudel, mille keskel on endiselt rahvuse/rahva väärtus. Vaadates riigiti võib öelda, et Eestis on hetkel (2000tel) väärtuste kriis, kus kaks 90te keskset väärtust (süsteem ja rahvus) on järsult langemas. Enam-vähem stabiilne rahvuse väärtus ei ole enam ühtegi kaasaaitava väärtusega toetatud ja jääb kuidagi isoleerituks. Seda enam kõigi teiste olematute väärtuste taustal (ainul 0-7% ilmnemist aastakümnendi kodeeritud artiklitest). Kodeeritud Komsomolskaja Pravda tekstides tegeldakse aktiivselt inimese ja grupi taseme väärtustega, kusjuures gruppide hulgas tulevad esile erialane kollektiiv, huvide ja väärtuste alane kollektiiv. Isiklikest omadustest on sagedane kodeeritud artiklites vastutus, juhtimisvõime, kogemus, veendumused. Süsteemi tase on nõrgenemas, kuid abstraktsete väärtuste tasemel on esil heaolu ja komfort, stabiilsus ja julgeolek, õiglus ja progress. Väärtused kodeeritud Helsingi Sanomat artiklites paiknevad peamiselt ühiskonna ja abstraktselt tasemel. Süsteemi väärtused hoopis langevad. Helsingin Sanomate kandvad väärtused on oskus juhtida ja otsustusvõime, stabiilsus ja julgeolek, ühiste grupi huvidega arvestamine, suhe sotsiaalse keskkonnaga ja ühine kollektiiv humanismi põhimõtte alusel. Kõigi kolme ühiskonna jaoks on nüüd tähenduslik isegi madal järgnevate absoluutselt uute väärtuste ilmnemine: avalik sfäär ja avatus, sotsiaalne vastutus ja õiglus. Kõik kolm väärtust märgivad uue väärtustesuuna teket, mis on seotud eelkõige ühiskonna eneseteadlikkusega. Me viimase kahe aastakümne väärtusi vaadates (1990-2000te Staatilise mudeli abil) on võimalik teha järgnevaid üldistusi kõigi kolme ühiskonna jaoks. Esiteks muutusid võrreldes 1920-1930te aastatega persooni taseme väärtused individualistlikumaks ja konkreetsemaks (võrreldes abstraktsete domineerivate isikuomadustega sajandi alguses). Teiseks, enamik kodeeritud ajakirjanduslikes tekstides esinevaid väärtusi paiknevad persooni-grupi-ühiskonna tasemetel, kusjuures abstraktsel ja süsteemi tasemel jäävad ainult mõned üksikud (heaolu ja komfort, stabiilsus ja julgeolek, progress jt). Süsteem ei seostu enam niivõrd riigiga kui on nihkunud ühiskonna poole – tähtis on indiviidi suhe süsteemiga ( ja seda mitte otseselt riigiga vaid ühiskonnaga laiemalt: mittetulunduslike ühenduste, huvigruppide, tegevuste kesksete gruppide, professionaalsete rühmiadega). Rahvus on ainuke ühine väärtus, mis on stabiilselt olemas kõigi kolme riigi kodeeritud lehtedes. Ilmselgelt on kõik kolm riiki otsimas uusi väärtussüsteeme ja 1990tel on toimunud suur ümberorienteerimisprotsess. Samas annab positiivset vaadet uute, nö. demokraatlike ja ühiskonna-kesksete ja enneolematute väärtuste tulek. Üldistades väidan, et 2000test võime rääkida kui väärtuste standardi kehtestamise ja unifitseerimise ajastust.

Keywords

magistritööd, meedia, trükiajakirjandus, päevalehed, väärtused (filos.), 20. saj., Eesti, Venemaa, Soome

Citation