ADA :: Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Postmodernistlikke ilminguid Eesti teleekraanidel ja televaatamises

(Tartu Ülikool, 2000) Ibrus, Indrek; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kirje

Kohaliku raadioajakirjaniku rollist Eestis ja Soomes

(Tartu Ülikool, 2000) Ojasson, Merike; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kirje

Sisekommunikatsioon majandusministeeriumis

(Tartu Ülikool, 2001) Mälberg, Mari-Liis; Tampere, Kaja, juhendaja

Kirje

Turunduskommunikatsiooni roll Eesti Päevalehe tegevuses

(2001) Rammo, Alari

Kirje

Organisatsioonisisene kommunikatsioon ja töörahulolu (Ehitusmaailma näitel)

(2002) Ratassepp, Katre

Kirje

Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel

(Tartu Ülikool, 2002) Kiisel, Maie; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Bakalaureusetöö “Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel” kinnitab sissejuhatuses püstitatud hüpoteesi prügikäitumise normatiivsusest Eesti tingimustes ja pakub rakenduslikke lahendusi sobivate kommunikatsioonisõnumite kasutamiseks kogukonnapõhise prügikäitumise arendamisel. Töö laiem eesmärk oli kogukondliku ühistegevuse potentsiaali leidmine, prügisorteerimislike motivaatorite kaardistamine ja nende kahe valdkonna võimaliku efektiivse ühendamise võimalikkuse analüüsimine sotsiaalturunduslikest vaatepunktidest lähtuvalt. Oluliste tingimustena tuleb nimetada nii Eesti kogukondlike sidemete kui ka prügisorteerimise traditsioonide suhtelist nõrkust. Bakalaureusetöö analüüs põhineb Tartu korteriühistutega seotud inimestega läbiviidud süvaintervjuudel ja nende analüüsil; oluliselt toetutakse ka kvantitatiivsetele uuringutele ja meediatekstide analüüsile. Eelnevate uuringute põhjal püstitatud kommunikatiivsetele eesmärkidele pakutakse lahendusi neljandas peatükis. Teises peatükis esitatud uurimisküsimusi järgides võib analüüsitulemused esitada kokkuvõtlikult järgmiselt: • Korteriühistu toimib kogukondlikult ja kannab kõiki selle tunnuseid. Eesti tingimustes võib ühistukesksete kogukondlike nõrkustena nimetada vähest indiviidi initsiatiivi ja vastutust ning soovimatust võtta kohustust ühise heaolu nimel. • Ühistu liikmed seonduvad kogukonnaks võrdluses teiste kogukondadega, keda tajutakse peamiselt teadvustamatult. Kogukondade väärtuste vahel on konkurents, kuid barjääride ja hüvede sobiva kombinatsiooni puhul võidakse laiendada kogukonna mõttelisi piire, mis on oluline aspekt difusiooni juhtimisel. • Korteriühistut juhib peamiselt formaalne aktiiv, kellele võib oponeerida destruktiivne mitteformaalne aktiiv, vahel on kogukonnas ka altruistlik vabatahtlik tuumik. Aktiivselt kogukonna heaks töötavate indiviidide suhe 115 passiivsetesse on väga väike. Muutusi kommunikeerib peamiselt formaalne aktiiv, kes on passiivsete suhetega ühistus süüdlase rollis. Muutusi on kergem läbi viia omavahel tihedalt suhtlevas ühistus, kus domineerib usaldus ja konstruktiivsus. • Reeglina alahindavad korteriühistute liikmed omavahelist suhtlemist ja teadmisi kaaselanikest. Omavahel suhtlevad nii vene- kui eestikeelne elanikkond, esineb personaalseid sidemeid ja innovatiivseid tuumikuid. Omavahelised suhted põhinevad peamiselt mitteformaalsetel alustel. Ühine suhtevõrgustik aitab kaasa koostöö tekkele, passiivse elanikkonna kaasamisel on oluline esimese positiivse kogemuse loomine ja personaalne isikustatud pöördumine. • Aktiivsust ja passiivsust ühise heaolu nimel mõjutavad paljud aspektid, mis põhinevad eelkõige indiviidi isiklikel omadustel, ja mis realiseeruvad kogukonna võimalustest ja tingimustest lähtuvalt. • Ühistu liikmed tajuvad prügiga seotud probleeme suhteliselt ühtemoodi ja lokaalselt, see annab võimaluse kogukondliku sotsiaalturundusliku lähenemise kasutamiseks. Ühiselt tajutavate probleemide lahenduste realiseerimine leiab suuremat toetust. • Prügiline käitumine on normatiivne, seega saab käitumise muutust kommunikeerida läbi oluliste teiste taju ja utilitaarsete aspektide, mis on ka peamised prügimaja ehitamisega seonduvad argumendid. Siiski on pikema perspektiivi nimel oluline kasutada keskkonnasõbralikkuse sõnumit, et luua eetiline käitumise kinnistamist soodustav motiiv. • Prügi sorteerimise arendamine kogukonna tasandil on võimalus arendada ka kogukondlikke suhteid ja indiviidi initsiatiivi. Prügiga seotud probleemide kommunikeerimine kogukonnatasandil aitab indiviidil end teadvustada prügi tekke allikana. Kogukondliku prügisorteerimise arendamisel ületatud barjäärid aitavad lihtsustada ka juba järgnevate programmiliste ülesannete delegeerimist ja läbiviimist. Töö autor peab kogukonnapõhise käitumise arendamist vajalikuks ja efektiivseks nii mitmete ühiskondlike struktuuride integreerimise kui ka võimusuhete ümberkujundamise perspektiivis.

Kirje

Reklaam kui sotsiokultuuriline kommunikatsioon

(Tartu Ülikool, 2002) Karise, Merit; Lõhmus, Maarja, juhendaja

Kirje

Hansapanga väärtuste kommunikatsioon

(2003) Vahe, Mariliis

Kirje

Usaldus kui organisatsiooni tegevuskapital Eesti Kultuurkapitali näitel

(Tartu Ülikool, 2003) Allikmäe, Kadri; Lauristin, Marju, juhendaja

Kirje

Online uudised Eesti ajalehtedes

(2003) Tähismaa, Inno

Kirje

Politsei altkäemaksujuhtumite konstrueerimine Eesti trükimeedias 2000-2003

(Tartu Ülikool, 2003) Leib, Ilona; Harro-Loit, Halliki, juhendaja

Kirje

Tasuta lehe kontseptsioon ja ärimudel. Tasuta lehe ärimudeli toimimine Eestis

(Tartu Ülikool, 2003) Nuust, Vallo; Harro, Halliki, juhendaja

Kirje

Spordikangelase kujutise konstrueerimine Eesti trükiajakirjanduses. 4 Eesti spordikangelast aastast 1989 ja aastast 2000

(2003) Song, Matis

Kirje

Moebrändi olemus ja loomine: Montoni sünd

(2003) Väljaots, Urmas

Kirje

Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002

(Tartu Ülikool, 2003) Tigasson, Külli-Riin; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond