Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel
Kuupäev
2002
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Bakalaureusetöö “Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise
kujundamisel” kinnitab sissejuhatuses püstitatud hüpoteesi prügikäitumise
normatiivsusest Eesti tingimustes ja pakub rakenduslikke lahendusi sobivate
kommunikatsioonisõnumite kasutamiseks kogukonnapõhise prügikäitumise arendamisel.
Töö laiem eesmärk oli kogukondliku ühistegevuse potentsiaali leidmine,
prügisorteerimislike motivaatorite kaardistamine ja nende kahe valdkonna võimaliku
efektiivse ühendamise võimalikkuse analüüsimine sotsiaalturunduslikest vaatepunktidest
lähtuvalt. Oluliste tingimustena tuleb nimetada nii Eesti kogukondlike sidemete kui ka
prügisorteerimise traditsioonide suhtelist nõrkust.
Bakalaureusetöö analüüs põhineb Tartu korteriühistutega seotud inimestega läbiviidud
süvaintervjuudel ja nende analüüsil; oluliselt toetutakse ka kvantitatiivsetele uuringutele
ja meediatekstide analüüsile. Eelnevate uuringute põhjal püstitatud kommunikatiivsetele
eesmärkidele pakutakse lahendusi neljandas peatükis.
Teises peatükis esitatud uurimisküsimusi järgides võib analüüsitulemused esitada
kokkuvõtlikult järgmiselt:
• Korteriühistu toimib kogukondlikult ja kannab kõiki selle tunnuseid. Eesti
tingimustes võib ühistukesksete kogukondlike nõrkustena nimetada vähest
indiviidi initsiatiivi ja vastutust ning soovimatust võtta kohustust ühise heaolu
nimel.
• Ühistu liikmed seonduvad kogukonnaks võrdluses teiste kogukondadega, keda
tajutakse peamiselt teadvustamatult. Kogukondade väärtuste vahel on konkurents,
kuid barjääride ja hüvede sobiva kombinatsiooni puhul võidakse laiendada
kogukonna mõttelisi piire, mis on oluline aspekt difusiooni juhtimisel.
• Korteriühistut juhib peamiselt formaalne aktiiv, kellele võib oponeerida
destruktiivne mitteformaalne aktiiv, vahel on kogukonnas ka altruistlik
vabatahtlik tuumik. Aktiivselt kogukonna heaks töötavate indiviidide suhe
115
passiivsetesse on väga väike. Muutusi kommunikeerib peamiselt formaalne aktiiv,
kes on passiivsete suhetega ühistus süüdlase rollis. Muutusi on kergem läbi viia
omavahel tihedalt suhtlevas ühistus, kus domineerib usaldus ja konstruktiivsus.
• Reeglina alahindavad korteriühistute liikmed omavahelist suhtlemist ja teadmisi
kaaselanikest. Omavahel suhtlevad nii vene- kui eestikeelne elanikkond, esineb
personaalseid sidemeid ja innovatiivseid tuumikuid. Omavahelised suhted
põhinevad peamiselt mitteformaalsetel alustel. Ühine suhtevõrgustik aitab kaasa
koostöö tekkele, passiivse elanikkonna kaasamisel on oluline esimese positiivse
kogemuse loomine ja personaalne isikustatud pöördumine.
• Aktiivsust ja passiivsust ühise heaolu nimel mõjutavad paljud aspektid, mis
põhinevad eelkõige indiviidi isiklikel omadustel, ja mis realiseeruvad kogukonna
võimalustest ja tingimustest lähtuvalt.
• Ühistu liikmed tajuvad prügiga seotud probleeme suhteliselt ühtemoodi ja
lokaalselt, see annab võimaluse kogukondliku sotsiaalturundusliku lähenemise
kasutamiseks. Ühiselt tajutavate probleemide lahenduste realiseerimine leiab
suuremat toetust.
• Prügiline käitumine on normatiivne, seega saab käitumise muutust
kommunikeerida läbi oluliste teiste taju ja utilitaarsete aspektide, mis on ka
peamised prügimaja ehitamisega seonduvad argumendid. Siiski on pikema
perspektiivi nimel oluline kasutada keskkonnasõbralikkuse sõnumit, et luua
eetiline käitumise kinnistamist soodustav motiiv.
• Prügi sorteerimise arendamine kogukonna tasandil on võimalus arendada ka
kogukondlikke suhteid ja indiviidi initsiatiivi.
Prügiga seotud probleemide kommunikeerimine kogukonnatasandil aitab indiviidil
end teadvustada prügi tekke allikana. Kogukondliku prügisorteerimise arendamisel
ületatud barjäärid aitavad lihtsustada ka juba järgnevate programmiliste ülesannete
delegeerimist ja läbiviimist. Töö autor peab kogukonnapõhise käitumise arendamist
vajalikuks ja efektiivseks nii mitmete ühiskondlike struktuuride integreerimise kui ka
võimusuhete ümberkujundamise perspektiivis.
Kirjeldus
Märksõnad
keskkonnakaitse, kommunikatsioon, jäätmed, jäätmekäitlus, hoiakud, kogukonnad, Tartu, Eesti