Sirvi Autor "Seppel, Marten" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Adratalupoegade sõltuvussuhted mõisast Liivimaal 17. sajandil
    (Tartu Ülikool, 2001) Seppel, Marten; Tarvel, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Pisipilt
    Kirje
    Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni
    (2008-05-26T07:01:22Z) Seppel, Marten
    Käesolev uurimistöö selgitab milliseid väljavaateid pakkus varauusaegne pärisorjuslik ühiskond talupoegadele peatoiduse raskustega toimetulemiseks ja mis olid peamised arengusuundumused Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist kuni 19. sajandi alguseni. 17.–19. sajandi allikmaterjal ei jäta kahtlust, et talupoegadele ei olnud lootust garanteeritud toetuslaenudele mitte tänu nende pärisorjuslikule vahekorrale mõisnikuga, vaid tänu riigi kasvanud tähelepanule selles küsimuses. Talupoegade kaitstus nälja vastu kasvas vaadeldaval perioodil koos riigi ühiskondliku rolli muutustega. 17. sajandil saab Rootsi riigi näljapoliitikast rääkida ainult tinglikult ja selle teostamine oli eriti eramõisate suunal sisuliselt olematu. Pärast Põhjasõda jäi ka Vene valitsus kuni 1760. aastateni veel küllaltki passiivseks Liivi- ja Eestimaa talupoegade peatoiduse küsimuses. Alates Katariina II võimuperioodist tuleb aga kindlasti pidada kõige suuremaks edasiminekuks riiklikus näljapoliitikas jõuliselt peale hakatud vilja tagavaramagasite võrgustiku loomist. 19. sajandi alguseks oli talurahva jaoks juba institutsioneeritud mitmeid viljafonde (linnade avalikud kroonumagasid, mõisate varuvili, vallamagasid). Nõnda pärisorjuse kaotamise seadustel 1816-1819 polnud nii suurt tähtsust nagu senises historiograafias kujutatud.