Sirvi Autor "Seppo, Indrek" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2012) Järve, Janno; Räis, Mari Liis; Seppo, Indrek
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.
Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2016
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Valk, Aune; Serbak, Kadi; Järve, Janno; Seppo, Indrek; Räis, Mari Liis; Reinhold, Mart; Selliov, Rena
Haridus- ja Teadiministeeriumi aasta-analüüs annab analüütilises kontekstis detailse ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkondade olukorrast 2015. aasta seisuga. Positiivsetest arengutest on näiteks välja toodud head PISA tulemused, õpetajate palgatõus viimasel viiel aastal, kõrgharidusega 30-34aastaste inimeste osakaalu kasv, võõrkeeleoskuste kasv, Eesti teadustöö hea tase jne. Mitmele valdkonnale (nt madala haridustasemega mitteõppivate noorte suhteliselt suur osakaal, mitte-eestlaste eesti keele oskuse madal tase, teadus-arendusalaste investeeringute madal tase jne) tuleks pöörata suuremat tähelepanu. Sellest lähtuvalt on lisaks üldisele analüüsile keskendutakse seitsmele haridusvaldkonna kriitilisemale teemale: madala haridustasemega noored; õpetajaameti atraktiivsus; põhikoolijärgsed haridusvalikud; täiskasvanute osalus elukestvas õppes; eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus; soolised lõhed hariduses; võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus - koolivõrk ja erakoolide rahastamine.
Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2011) Anspal, Sten; Järve, Janno; Kallaste, Epp; Kraut, Liis; Räis, Mari-Liis; Seppo, Indrek
Õpingute katkestamise kulude all mõistetakse saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – üks nendest on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad selle mitteomandamisega võrreldes suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotisaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.
Oskuste kasulikkus tööturul - PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 1
(Centar, 2014) Anspal, Sten; Järve, Janno; Jürgenson, Anne; Masso, Märt; Seppo, Indrek
PIAAC uuringuga kogutud andmed võimaldavad saada ülevaate inimeste infotöötlusoskuste tasemest Eestis ja teistes riikides ning analüüsida, millised on seosed oskuste ja erinevates eluvaldkondades toimetuleku vahel. Üheks olulisemaks selliseks eluvaldkonnaks on tööturg. Sellel osalemine on valdavale enamikule inimestest peamise sissetuleku allikas ja seal toimetulek üks olulisemaid elustandardit mõjutavaid tegureid. Käesolevas aruandes vaadatakse, kas ja kuidas on infotöötlusoskused seotud tööturul osalevate inimeste suutlikkusega püsida hõives, tööga hõivatud inimeste palga ja tööelukvaliteediga ning töötuks jäädes töötuse kestusega. Samuti käsitletakse oskuste seoseid ettevõtjaks olemisega. Kui varem on Statistikaameti kogutavate andmete baasil olnud võimalik analüüsida nende tööturuväljundite seoseid inimeste haridustaseme, soo, vanuse ja muude tunnustega, siis PIAACi andmetega avaneb esmakordselt võimalus uurida, milline on infotöötlus-oskuste roll teiste tunnuste taustal ning kas nende arvessevõtmine analüüsis aitab paremini mõista, mis mõjutab inimeste toimetulekut tööturul. Käesolev uuringuaruanne esitabki ülevaate nende seoste analüüsi tulemustest.
Üldkeskhariduse lõpetajad tööjõuturul aastatel 2001-2010
(CENTAR, 2012) Seppo, Indrek
Käesoleva raporti eesärk on anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Töö esimene peatükk kirjeldab tehnilisemalt andmestiku moodustamise ning läbiviidavate statistiliste analüüside põhimõtteid. Teine osa annab esmalt kirjeldava ülevaate üldkeskharitute jõudmisest Eesti tööjõuturule, nende töötamise tõenäosuse ning palgasissetuleku tasemest ning muutumisest ajas. Andmestikus leiduvad seosed- nagu sissetuleku ja soo või kooli õppekeele vaheline seotus- kirjeldatakse täpsemalt regressioonanalüüsi abil. Lisadena on muu hulgas esitatud hinnangud lõpetanute sotsiaalmaksustatud palgasissetulekutele koolide kaupa.