Sirvi Autor "Shurakov, Nikolai" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Experimental contribution to contemporary ordinary language philosophy(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Shurakov, Nikolai; Stewart, Alexander Davies, juhendaja; Wiegmann, Alex, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond20. sajandi keskel tuginesid tavakeele filosoofid, nagu J. L. Austin ja G. Ryle, oma intuitsioonile selle kohta, kuidas inimesed räägivad. Nad püüdsid kirjeldada, kuidas tavalisi väljendeid kasutatakse. Seda lähenemisviisi kritiseeriti, kuna tavalise kasutuse väited nõuavad intuitsioonist kaugemale ulatuvat kontrollimist. Eksperimentaalne filosoofia, mis tõusis esile 2000. aastate alguses, on saanud tavakeele filosoofia ideaalseks liitlaseks: tavakeele filosoofid, kes on varustatud mitmesuguste läbipaistvate ja korratavate eksperimentaalsete vahenditega, saavad nüüd selle kriitika ületada. Dissertatsioon annab nelja artikliga panuse kaasaegse tavakeele filosoofia ja eksperimentaalse filosoofia ristumiskohta. Esimene artikkel leiab tõendeid, et meie teadmiste omistamine (väited nagu „Ma tean, et pank on homme avatud”) on panusest sõltuv. Teine artikkel väidab, et huvi tundlikkus ei ole rahva mõiste „valetamine” tunnusjoon. Me klassifitseerime väited valedeks sõltumata sellest, mis on kaalul. Kolmas artikkel uurib GPT-4 poolt internaliseeritud valetamise ja valelikkuse mõisteid ning võrdleb neid inimeste omadega. See leiab tugeva korrelatsiooni (seega paljudel juhtudel jagavad GPT ja inimesed ennustusi), kuid tuvastab ka süstemaatilisi lahknevusi. Neljandas artiklis uuritakse intervjuude abil eesti pejoratiivi eetilist profiili ja leitakse kiiduväärseid kasutusalasid ning potentsiaalseid kriitilisi märkusi nende kasutusalade kohta. Dissertatsioon ei näita mitte ainult, kuidas kaasaegset tavakeele filosoofiat saab teha mitmesuguste meetoditega, vaid demonstreerib ka, et paljud filosoofilised arutelud võivad tegelikult tavakeele filosoofiast kasu saada. Need arutelud ulatuvad teadmise olemusest kuni tehisintellektini, mistõttu kaasaegse tavakeele filosoofia väljavaated on paljulubavad.listelement.badge.dso-type Kirje , The logic of knowledge and demonstratives(Tartu Ülikool, 2020-08) Shurakov, Nikolai; Yli-Vakkuri, Juhani, juhendaja; Patrick William Shirreff, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe thesis aims to demonstrate how an epistemic operator K can be added to the Logic of Demonstratives. I started with a description of Kaplan’s LD. First off, I showed two reasons motivated Kaplan to create the formal system LD. There are several contingent logical truths in LD but one of them φ↔Aφ played a crucial role in my further reasoning. In the second section of the thesis, I tried to add the epistemic operator K to the LD using its standard definition. As a result, I got a formula (K+A) that leads to a number of weird results. For example, If it is known that φ↔Aφ then every truth is known. I argue that LD is inconsistent with the standard interpretation for K. However, Rabinowicz and Segerberg(1994) provide the non-standard interpretation of epistemic operator K. They consider necessity and actuality operators as ones with a fixed perspective and allow K to have a variable perspective. As a result, their definition of K might be directly added to LD without creating the troublesome formula (K+A). It helps to avoid all the problems from the second section That’s why I conclude that we can have the Logic for Knowledge and demonstratives (LD+K) and treat it like a possible extension of LD. This conclusion equips us with a formal tool to analyze sentences like ‘It is known that I am here now’ that was unanalyzable in the original formal system.