Browsing by Author "Soo, Kadri"

Now showing 1 - 5 of 5

Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome
(Tartu, 2015) Themas, Aivi; Ainsaar, Mare; Soo, Kadri; Sammul, Marek; Uusküla, Anneli; Tarum, Häli; Hendrikson, Reigo; Arak, Triinu; Espenberg, Kerly; Varblane, Uku; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. RAKE, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused
(Tartu Ülikool, 2010) Beilmann, Mai; Linno, Merle; Murakas, Rein; Rämmer, Andu; Soo, Kadri; Veltmann, Vello; Veski, Lauri; Visnapuu, Uku
Noorsootöötajate pädevuse ja koolitusvajaduste uuringu teostas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo tellimusel Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut aastatel 2009-2010. Uuring keskendus noorsootöötajate erialase pädevuse ja koolitusvajaduse hindamisele. Uuringu eesmärk oli kaardistada noorsootöö kutsealal tegutsevate inimeste väljaõpe, pädevus, tegevusvaldkond ja tööülesanded. Sealjuures taheti välja selgitada, milliseid koolitusi on töötajad läbinud, milline on olnud koolituste kvaliteet ning efektiivsus noorsootöötajate professionaalsuse suurendamisel. Lisaks taheti teada saada, kuivõrd on pakutud koolituste valik vastanud noorsootöötajate ootustele ja vajadustele ning mis laadi koolituste järele tuntakse vajadust.
Interim Evaluation of the "Youth in Action" programme in Estonia 2007-2009
(Archimedes, 2010) Murakas, Rein; Beilmann, Mai; Ilves, Kadi; Veltmann, Vello; Soo, Kadri; Rämmer, Andu; Nestor, Andreas; Siirak, Kessu; Kukk, Kristel
Youth in Action is an EU programme, which aims to promote active citizenship, solidarity and tolerance among young Europeans. After three years (2007-2009) of action it is time for interim evaluation of the programme. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Institute of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, interviews with the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the Youth In Action programme.
Kodune kasvatusatmosfäär ja nooruki probleemkäitumine - seksuaalse väärkohtlemise risk
(2006) Soo, Kadri; Kutsar, Dagmar, juhendaja
School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults
(2023-05-03) Soo, Kadri; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes riigina kohustuse kooskõlastada seadused konventsioonis sõnastatud õigustega ja arendada lapse heaolu tagavaid meetmeid. Laste subjektiivse heaolu uuringud on suhteliselt uus teadmusvaldkond, kus laste heaolu käsitletakse lapse õiguste konventsiooni normatiivses raamistikus. Käesolev doktoritöö keskendub laste subjektiivsele heaolule koolis kui laste jaoks olulisele eluvaldkonnale. Uurimuse empiiriliseks aluseks on 8-aastaste laste hinnangud rahvusvahelises laste subjektiivse heaolu uuringus ISCWeB, 12-aastaste laste fookusgrupiintervjuud ja noorte täiskasvanute tagasivaatelised arvamused oma koolielust. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks on lapsepõlvesotsioloogiline suund sotsioloogias, mille kohaselt laps on aktiivne sotsiaalne tegutseja, kellel on oma vanusele vastav kompetentsus ja usaldusväärsus arvamustes ning hinnangutes. Doktoriuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada laste subjektiivset heaolu suurendavad ja kahandavad aspektid lapse õiguste täidetuste raamistikus. Uurimusest selgusid järgmised olulised tulemused: 1. Heaolu on subjektiivselt kõrgem nendel lastel, kelle õigused on paremini täidetud. Selgus, et juba 8-aastased, kes tundsid end kodus ja koolis hoolituna, austatuna ning turvaliselt, olid kõrgema subjektiivse heaolu hinnanguga kui need lapsed, kes end nii ei tundnud. 2. Eesti lapsed on küll tublid PISA testi sooritajad, kuid maade võrdluses ühed kriitilisemad koolikeskkonna suhtes. Teiste riikidega võrreldes langeb Eesti laste koolimeeldivus vanusega enam. Doktoritööst ilmnes, et Eesti koolis jääb vajaka laste arvamusega arvestamise ning koolieluga seotud otsustusprotsessidesse kaasamise praktikast. Suur õppetöökoormus ning akadeemilise edukuse ootus paneb lapsi tundma end „õpimasinana“ ja kahandab nende koolirõõmu. 3. Probleemid seoses kooliga on ajas püsivad, st uurimuses selgusid praeguste ja endiste kooliõpilaste vastustes sarnased jooned. Näiteks koolikiusamine ja vähene abi sel puhul, samuti autoritaarne ja ebaõiglane kohtlemine kahandasid laste ja noorte täiskasvanute (tagasivaatelistes) hinnangutes nende eneseväärikust, õpimotivatsiooni ja kuuluvustunnet koolis. Kokkuvõtvalt näitas doktoritöö, et laste heaolu on tagatud ja nende akadeemiline areng toimub paremini sõbralikus, toetavas ja kaasavas koolikeskkonnas. See aga eeldab täiskasvanutelt/õpetajatelt suuremat laste õiguste teadvustamist ja nendega arvestamist.