Sirvi Autor "Sultson, Hedvig, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour, light and moderate to vigorous physical activity, and depressive and anxiety symptoms: a population-based multiwave cohort study
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Helis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Physical (in)activity has been cross-sectionally and longitudinally associated with mental health problems, depression and anxiety. So far, physical activity’s (PA) objective measures remain underutilized compared to subjective measures. In the current thesis, cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour (SB), light PA (LPA), moderate to vigorous PA (MVPA), and both depressive and anxiety symptoms were investigated using the data from the younger cohort of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Physical activity and mental health data were measured when participants were 18, 25, and 33 years old. Objective PA was measured by ActiGraph (first and second wave) and GENEActive (third wave) accelerometers. Associations were investigated by cross-lagged panel analysis. Associations between SB and MVPA, but not between LPA and depressive and anxiety symptoms, were found. Both SB and MVPA predicted cross-sectional and longitudinal depressive symptoms, and MVPA predicted cross-sectional anxiety symptoms. According to our findings, to keep anxiety and depressive symptoms low and prevent depression in the future, it is recommended to use interventions that decrease SB levels and increase MVPA levels. Due to inconsistent results, future studies are warranted to investigate the objectively measured PA and mental health associations both cross-sectionally and longitudinally.
Eesti laste ärevuse sümptomite seosed sotsiaalsete suhetega Eesti laste vaimse tervise uuringu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Philips, Annabel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti laste ärevuse näitajate ning nende sotsiaalsete suhete vahel. Sotsiaalsete suhete all mõeldakse antud töös noorte pere- ja sõprussuhteid. Uurimistöö toetub andmete osas Tervise Arengu Instituudi, Tartu ülikooli ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidavale Laste vaimse tervise uuringule (LVTU). Uuringus osales 471 kooliõpilast vanuses 11 - 17 eluaastat. Noorema grupi moodustasid 11 - 14-aastased õpilased ning vanema grupi õpilased vanusega 15 ja sellest vanemad. Uurimustöö tulemused näitasid, et tüdrukutel esines ärevuse ilminguid rohkem kui poistel. Lisaks leiti, et kvaliteetsed sõprussuhted on negatiivses seoses noorte ärevuse näitajatega ning vägivaldsed peresuhted on ärevuse skooriga positiivses seoses. Samuti selgus, et kvaliteetsetel sõprussuhetel oli antud uurimuses suurim ennustamisvõime ärevuse üldskoorile. Tulemustest järeldub, et noorte ärevuse ja sotsiaalsete suhete vahel on seos ning noorte heaolu toetamiseks tuleb valida vastavad toetus- ning sekkumismeetodid.
Eesti laste üle- ja liigsöömise seosed emotsioonide reguleerimise raskuste ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2025) Ambo, Kaari Ann; Sultson, Hedvig, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli uurida häirunud söömiskäitumise seoseid raskustega emotsioone reguleerida ja ATH sümptomitega. Uurimistöös on kasutatud Eesti Laste Vaimse Tervise Uuringu (LVTU) andmeid, mida viis läbi Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool ja Turuuuringute AS. Valimi moodustasid 480 noort vanuses 11-19 eluaastat. Tulemustest selgus, et nii emotsioonide regulatsiooni raskused kui ka kõrgem PSC-17 tähelepanu alaskaala olid tugevalt seotud liigsöömise, kuid mitte ülesöömisega. Uurimistöös leiti, et poistel esines rohkem ülesöömist ja tüdrukutel liigsöömist, lisaks esines kõrgemas vanusegrupis rohkem häirunud söömiskäitumist. Soovituslik on üle- ja liigsöömise seoste edasine uurimine teiste muutujatega, võimaldamaks neid paremini ennetada ja sekkuda.
Kehaga hõivatuse seosed Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimise, kompulsiivse treeningu ja häirunud söömiskäitumisega
(Tartu Ülikool, 2021) Ütt, Kertu; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas seostub Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimine hõivatusega välimusest ja kehakaalust ning kuidas kõrgem hõivatus välimusest ja kehakaalust omakorda seostub häirunud söömiskäitumise ja kompulsiivse treeninguga. Valim koosnes 108 täisealisest Eesti naisest, keskmiselt vanuses 30 (SD= 9.4), kes teevad regulaarselt trenni ja on Instagrami kasutajad. Hindamiseks kasutati Söömishäirete Hindamise Skaalat (SHS), Kompulsiivse treeningu skaalat (KTK), Muskulaarsuse küsimustikku ja andmeid Instagrami kasutamise kohta. Vastupidiselt oodatule, ei leitud seost Instagrami fitness- ja toidublogide jälgimise arvu, Instagramis veedetud aja ja SHS alaskaala hõivatus välimusest ja kehakaalust vahel. Võrreldes kõrge ja madala hõivatusega naisi, selgus, et kõrgema hõivatusega naised saavad kõrgemaid skoore nii Söömishäirete Hindamise kogu- ja alaskaaladel kui ka Kompulsiivse Treeningu skaala koguskaalal ning alaskaaladel Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine. Edasine uurimine annaks võimaluse võtta hõivatust arvesse söömishäirete ja kompulsiivse treenimise ennetustöö planeerimisel.
Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku kohandamine eesti naiste valimil
(Tartu Ülikool, 2021) Vaher, Saskia; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärk oli Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku läbiviimine eesti naiste seas ja küsimustiku eestikeelse versiooni adapteerimine. Analüüsimiseks koguti andmed 110-lt osalejalt. Faktoranalüüsi läbi viies saadi 5-faktoriline faktorlahend. 24-st algsest väitest jäi analüüsi sisse 21 väidet. Saadud faktorlahendil on kõrge seletusprotsent ja kõrge sisereliaablus nii koguskaalal kui ka alaskaaladel. Korrelatsioonianalüüsis võrreldi Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku (KTK) koguskoori ja alaskaalasid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) skoori ja alaskaaladega ning leiti, et KTK koguskooril oli positiivne korrelatsioon SHS-i koguskooriga ja alaskaaladega Söömise piiramine. KTK alaskaaladel, Treening kaalu kontrollimiseks ja Treeningrõõmu puudumine, olid positiivsed seosed SHS alaskaalaga Hõivatus välimusest ja kehakaalust. Antud korrelatsioonid viitavad KTK Küsimustiku heale konvergentsele valiidsusele. Leiti, et eestikeelse Kompulsiivse Treeningu Küsimustiku skaala on võrreldes originaalse inglise keelse skaalaga sarnaselt heade psühhomeetriliste omadustega.
Kompulsiivse treeningu seosed häirunud söömiskäitumise, obsessiiv-kompulsiivsete joonte ning perfektsionismiga Eesti sportlaste seas
(Tartu Ülikool, 2023) Jaakson, Janne Kristi; Sultson, Hedvig, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kompulsiivse treeningu seosed ortoreksiaga regulaarselt treenivate eesti naiste seas
(Tartu Ülikool, 2021) Palits, Janne Kristi; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kontrollimatu söömine – kas ainuke tegur söömispsühholoogias? Söömisväidete psühhomeetriline analüüs ja lühiküsimustiku loomine
(Tartu Ülikool, 2025) Proover, Marko; Vainik, Uku, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tänapäeva ühiskonnas on kasvavaks probleemiks kujunenud ülekaalulisus ja rasvumine. Nende nähtusete psühholoogiliste tagamaade uurimiseks on loodud suurel hulgal küsimustikke, mis aga kipuvad olema võrdlemisi sarnased. Magistritöö eesmärgiks oli luua seitsme levinuma söömisküsimustiku põhjal lühiküsimustik ja vaadelda, kui suures osas on eri söömisküsimustike variatiivsus seletatav jagatud kontrollimatu söömise latentse faktoriga. Töö lähtub mittehomöostaatilise söömise ja kontrollimatu söömise teooriatest. Varem kogutud andmetel viidi läbi korreleeritud faktoritega faktoranalüüs, bifaktoranalüüs ja regressioonanalüüs väliste tunnustega – kehamassiindeks, depressiooni ja ärevuse sümptomid, alkoholi problemaatiline tarbimine, emotsiooniregulatsiooni raskused ja kliiniline häiritus. Analüüsi käigus leiti, et a) küsimustike lühendamine faktormudeli alusel võimaldab säilitada originaalküsimustike faktorstruktuuri; b) suur osa kasutatud küsimustike variatiivsusest on seletav kontrollimatu söömisega (bifaktormudelis on kontrollimatul söömisel keskmine korrelatsioon väidetega 0,55, spetsiifiliste alafaktoritega mudelis jääb keskmine korrelatsioon aga 0,41 tasemele); c) kontrollimatu söömine näitas regressioonianalüüsis suuremat statistilist ennustusvõimet välistele tunnustele kui alafaktorid. Ilmnenud kontrollimatu söömise suur roll ja tugev seos emotsiooniregulatsiooni raskustega viitavad vajadusele uurida ja laiendada transdiagnostilisi sekkumisi problemaatilise söömiskäitumise ohjamiseks.
Positiivse ja negatiivse kärsituse seosed üle- ja liigsöömishoogudega
(Tartu Ülikool, 2023) Koppel, Egle; Sultson, Hedvig, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Üle- ja liigsöömishoogude seosed emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas
(Tartu Ülikool, 2018) Kimmel, Martin; Kukk, Katrin, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida üle- ja liigsöömishoogude seoseid emotsioonide regulatsiooni ja impulsiivsusega meeste seas. Uurimuses osales 43 meest, kes täitsid Barratti Impulsiivsuse Skaala-11 (BIS-11), Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) ja Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ning seejärel osalesid kogemuse väljavõtte uuringus, milles hindasid 7 päeva jooksul 7 korda päevas oma emotsioone ja söömiskäitumist. Tulemused näitasid, et liigsöömishood, võrreldes ülesöömishoogudega, on tugevamini seotud emotsiooni regulatsiooni raskustega ja häirunud söömiskäitumisega. Samuti on alust arvata, liigsöömishood on seotud impulsiivsusega. Kuna ülesöömishood emotsiooni regulatsiooni raskuste ega häirunud söömiskäitumisega ei seostunud, on võimalik, et need on vähem seotud patoloogiaga.
Vaimse tervisega seotud hoiakud Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2025) Jänes, Heidy; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring keskendus Eesti laste vaimse tervisega seotud hoiakutele ja uskumustele, eriti abi saamise võimalikkusesse uskumisele ja häbimärgistamisele. Meetodiks oli „Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU)“ raames läbiviidud elektrooniline küsitlusuuring, mille valimist kasutati 11–17-aastaste laste ja nende vanemate vastuseid. Peamised tulemused olid: (1) Tüdrukud ja vanemad lapsed (15–17-aastased) stigmatiseerisid vaimse tervise probleeme vähem ja uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem kui poisid ja nooremad lapsed (11–14-aastased), (2) Samuti stigmatiseerisid vähem lapsed, kelle sõbrad olid kogenud vaimse tervise probleeme, (3) Vanemad uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem ja stigmatiseerisid vähem kui lapsed ning (4) Madalama haridustasemega vanemate lapsed stigmatiseerisid rohkem. Uuringu tulemustest lähtuvalt on ilmnenud vajadus suurendada Eesti laste teadlikkust vaimse tervise teemadel haridusprogrammide ja peresisese suhtluse kaudu.