Sirvi Autor "Suve, Mirjam" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite, une, energilisuse ja digivahendite kasutuse seosed lasteaiaealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Suve, Mirjam; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida Eestis elavate lasteaiaealiste laste uneaega, liikumist ja energiat, igapäevast digivahendite kasutamist, nende omavahelisi seoseid ja seoseid aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite ning vastandliku käitumisega. Valim koosnes 424st Eesti lasteaialapsest. Uuring oli küsimustikupõhine ning küsimustiku täitsid lapsevanemad. Uuringu tulemused näitasid, et ekraaniaeg mõjutas oluliselt laste keskmist uneaega. Suurema uneajaga lapsed olid liikuvamad ja energilisemad. ATH sümptomeid esines rohkem poistel kui tüdrukutel. ATH sümptomeid ja vastandlikku käitumist ennustas lisaks soole kõige paremini laste keskmine ekraaniaeg. Käesoleva uuringu tulemustest liikumise ja energia ning ekraaniaja vahel seoseid ei leitud. Uneaeg statistiliselt olulisi tulemusi ATH sümptomite ja vastandliku käitumise juures ei andnud, kuid nõrk positiivne seos siiski esines. Statistiliselt oluline oli ekraaniaeg keskendumise ja tähelepanu probleemide ning vastandliku käitumise juures. Samuti mõjutas vastandlikku käitumist laste vanus.
Sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele ja töö tulemusele
(Tartu Ülikool, 2016) Suve, Mirjam; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele ja töö tulemusele, Shiue, Chiu & Chang (2010) välja töötatud mudeli alusel. Samuti üritati antud mudelit sobitada Eesti konteksti. Antud mudeli uurimiseks kasutati Shiue et al. (2010) töös toodud küsimustiku, mis hõlmas endast väiteid sotsiaalsest sidususest, anonüümsusest, tajutud riskist, meedia rikkalikusest, sotsiaalsetest suhetest, veebivälisest suhtlusest, teadmiste kvaliteedist ja sotsiaalsest looderdamisest. Selleks, et paremini uurida sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele lisati veel Brawley, Carron & Widmeyer (1987) sotsiaalse sidususe lihtsustatud küsimustik. Küsimustikule vastas kokku 209 inimest kolmest erinevast Eesti ülikoolist. Tulemuste analüüs näitas, et Shiue et al. (2010) mudel sobitub Eesti konteksti ja mudel kehtib ka siis, kui oluline mõõtevahend välja vahetada. Mõlemad sotsiaalse sidususe küsimustikud sobitusid mudelisse hästi - sotsiaalse looderdamise ja sotsiaalse sidususe vahel säilis tugev negatiivne korrelatsioon mõlema mudeli puhul. Aksepteeritud headuskriteeriumite kohaselt on viga liialt suur väitmiseks, et mudel sobitub Eesti konteksti hästi. Üheks olulisemaks tulemuseks oli, et sotsiaalse looderdamise ja tööle antud subjektiivse hinnangu vahel on tugev positiivne korrelatsioon.