Sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele ja töö tulemusele

Abstract

Töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele ja töö tulemusele, Shiue, Chiu & Chang (2010) välja töötatud mudeli alusel. Samuti üritati antud mudelit sobitada Eesti konteksti. Antud mudeli uurimiseks kasutati Shiue et al. (2010) töös toodud küsimustiku, mis hõlmas endast väiteid sotsiaalsest sidususest, anonüümsusest, tajutud riskist, meedia rikkalikusest, sotsiaalsetest suhetest, veebivälisest suhtlusest, teadmiste kvaliteedist ja sotsiaalsest looderdamisest. Selleks, et paremini uurida sotsiaalse looderdamise mõju grupi sidususele lisati veel Brawley, Carron & Widmeyer (1987) sotsiaalse sidususe lihtsustatud küsimustik. Küsimustikule vastas kokku 209 inimest kolmest erinevast Eesti ülikoolist. Tulemuste analüüs näitas, et Shiue et al. (2010) mudel sobitub Eesti konteksti ja mudel kehtib ka siis, kui oluline mõõtevahend välja vahetada. Mõlemad sotsiaalse sidususe küsimustikud sobitusid mudelisse hästi - sotsiaalse looderdamise ja sotsiaalse sidususe vahel säilis tugev negatiivne korrelatsioon mõlema mudeli puhul. Aksepteeritud headuskriteeriumite kohaselt on viga liialt suur väitmiseks, et mudel sobitub Eesti konteksti hästi. Üheks olulisemaks tulemuseks oli, et sotsiaalse looderdamise ja tööle antud subjektiivse hinnangu vahel on tugev positiivne korrelatsioon.