Sirvi Autor "Suviste, Reelika, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

Automaatkontrollide loomine kursuse ,,Introduction to Programming” praktikumiülesannetele
(Tartu Ülikool, 2025) Parra, Brigit; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Automated assessments make solution evaluation faster and reduce the workload of teachers. This allows educators to focus on improving the course overall by enhancing learning materials and maintaining the quality of education. In this bachelor's thesis, automated assessments were implemented for the “Introduction to Programming” practical exercises. A total of 42 tasks were created, of which 39 are assessable through automated checks. These tasks were designed based on the principles of dynamic assessment. The quality of automated assessments is evaluated based on expert feedback and tested using solutions submitted by students who had previously completed the course. Testing is conducted randomly, meaning that five solutions were randomly selected for each task and assessed using automated checks. The results were analyzed, revealing that the main errors occurred in failure to creativity (as automated assessments are not flexible in accommodating creative solutions) and following examples.
Enesekontrolli- ja eksamitestid kursusele „Introduction to programming“
(Tartu Ülikool, 2024) Joala, Kersti; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The University of Tartu course „Introduction to programming“ gives students their first knowledge about programming. The purpose of this bachelor's thesis was to create new selfassessment tests and exam tests for the course. A total of eight self-assessment tests and five exam tests were created. The direct feedback helps students to understand their mistakes, learn from their mistakes, and motivates them to improve their knowledge. Updating the tests reduces the probability that the questions and answers will spread among students. The selfassessment tests were created based on the ADDIE model for creating e-learning tools. The questions in the exam tests are similar to the questions in the self-assessment tests. The tests were created in Moodle and are in English. Students were asked to give free-form feedback to the self-assessment tests and it was largely positive. The feedback received from the students was that the self-assessment tests were helpful.
Foorumite kasutajate aktiivsus ja üliaktiivsete vastajate roll e-kursusel “Programmeerimise alused II”
(Tartu Ülikool, 2020) Reponen, Hanna-Liisa; Tõnisson, Eno, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös antakse ülevaade foorumite aktiivsusest e-kursusel „Programmeerimise alused II“. Foorumite aktiivsuse kirjeldamiseks vaadatakse eraldi nii foorumitesse postitamise kui ka foorumite vaatamise aktiivsust. Teine oluline osa on eristada foorumitest osalejad, kes postitavad märgatava arvu postitusi enamasti vastuste näol ehk üliaktiivsed vastajad ning uurida nende rolli foorumites ja motivatsiooni vastamiseks.
Foorumite kasutajate aktiivsus ja üliaktiivsete vastajate roll e-kursusel “Programmeerimise alused II”
(Tartu Ülikool, 2020) Reponen, Hanna-Liisa; Tõnisson, Eno, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This master thesis gives an overview of activity in forums during the e-course "Introduction to Programming II". Both posting and viewing are examined to describe activity in forums. The second important part is to distinguish forum users whose posts are mostly answers to other users and examine their role in forums and motivation to answer.
Foorumite kasutamine vaba juurdepääsuga e-kursustel kursuse "Programmeerimisest maalähedaselt" näite
(Tartu Ülikool, 2017) Reponen, Hanna-Liisa; Tõnisson, Eno, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Hoiakud matemaatikast ning nende seos program-meerimisega
(Tartu Ülikool, 2022) Lannes, Sandra; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
HTM Moodle kasutusjuhend õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2024) Hinto-Kivimaa, Jane; Sõrmus, Maarja, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Informaatika üliõpilaste sisseastumise motivatsioon
(Tartu Ülikool, 2022) Lannes, Sarah; Suviste, Reelika, juhendaja; Säde, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Informaatikaõpe II ja III kooliastmes Tartumaa koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Veltmann, Arnold; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö põhieesmärgiks on anda ülevaade informaatikaõppe hetke- seisundist Tartumaa üldhariduskoolide II ja III kooliastmes ning lahata õppe võimalikke puudujääke. Täpsemalt uuritakse, millisel kujul ja millises mahus informaatikat õpetatakse ning kas ja mil määral on tarvilik erinevate koolide vahel õpet ühtlustada. Veel enam soovitakse anda vastus küsimusele, kas informaatika peaks olema riiklikus õppekavas kohustuslik õppeaine ning kas programmeerimine peaks olema selle osa. Küsimustele vastuste leidmiseks analüüsitakse koolide kodulehtedelt leitavaid avalike andmeid ning viiakse läbi intervjuud erinevate Tartumaa koolide õpetajate ja õppejuhtidega.
Informaatikaõppes andeka õpilase märkamine ja toetamine
(Tartu Ülikool, 2021) Lillo, Kristina; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada Tartumaa üldhariduskoolide õpetajate arusaam informaatikas andekatest õpilastest, nende toetamise meetoditest, andekate õpilaste väljunditest ning ka õpetajate endi vajadustest andeka lapse toetamiseks. Uurimuse raames viidi läbi neli intervjuud Tartumaa üldhariduskoolide informaatikaõpetajatega, kes tõid enda kogemuse põhjal välja informaatikas andekate õpilaste omadused, nende toetamiseks kasutatavad parimad õppemeetodid ja väljundid Eestis. Intervjuude tulemustest selgus, et andekad õpilased paistavad silma eelkõige suure huviga õppeaine vastu ja omamoodi lahenduskäikudega, kuid andekatega tegelemine toimub suures osas õpetajate enda vabast ajast. Intervjueeritavate arvates on Eestis informaatikas õpilastele piisavalt väljundeid, kuid nad ise tundsid puudust põhjalikest õppematerjalidest ja andekusega (sh erialase andekusega) seotud koolitustest.
Informaatikat õpetavate õpetajate koolitusvajadus
(Tartu Ülikool, 2021) Parve, Kristin; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Õpetaja professionaalse arengu edendamise eesmärgiks on toetada tema erialaste oskuste ja teadmiste arengut. See tagab õpetaja toimetuleku uute erialaste väljakutsetega, sest õpetaja varasem haridus ei saa tagada vastuseid kõikidele tekkivatele probleemidele. Eestis on puudu ajakohaste oskuste ja teadmistega informaatikaõpetajatest, samas on IT-õpe ja digipädevuste arendamine suure tähelepanu all. Seega on oluline pöörata tähelepanu informaatikat õpetavatele õpetajatele ja nende professionaalse arengu võimaluste tagamisele. Magistritöö eesmärgiks oli saada ülevaade informaatikat õpetavate õpetajate koolitusvajadusest. Magistritöö raames viidi läbi uuring, kus osales erineva informaatikaõpetaja staažiga õpetajaid kõikidest Eesti maakondadest. Uuringu käigus selgus, et õpetajad tunnevad, et elukestev õpe ja pidev eneseareng on õpetaja-ametis möödapääsmatu. Enim tuntakse vajadust praktiliste tehnoloogia-alaste teadmiste arendamise vastu, näiteks huvitavad õpetajaid programmeerimise, 3D-tehnoloogiate ja robootikavaldkonna koolitused. Peamiste professionaalset arengut toetavate tegevustena nähakse kontaktõppes või veebipõhiselt toimuvaid koolitusi ja seminare ning erialakirjandusega tutvumist. Valdavalt takistavad õpetajaid koolitustel osalemast ajanappus, sobimatus töögraafikuga ja sobivate koolituste puudumine. Uuringus osalejate vastustest jäi kõlama mure valdkonna pärast – puudust tuntakse ühtsest süsteemist ja paremast koostööst õpetajate vahel.
Informaatikat õpetavate õpetajate koolitusvajadus
(Tartu Ülikool, 2021) Parve, Kristin; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Õpetaja professionaalse arengu edendamise eesmärgiks on toetada tema erialaste oskuste ja teadmiste arengut. See tagab õpetaja toimetuleku uute erialaste väljakutsetega, sest õpetaja varasem haridus ei saa tagada vastuseid kõikidele tekkivatele probleemidele. Eestis on puudu ajakohaste oskuste ja teadmistega informaatikaõpetajatest, samas on IT-õpe ja digipädevuste arendamine suure tähelepanu all. Seega on oluline pöörata tähelepanu informaatikat õpetavatele õpetajatele ja nende professionaalse arengu võimaluste tagamisele. Magistritöö eesmärgiks oli saada ülevaade informaatikat õpetavate õpetajate koolitusvajadusest. Magistritöö raames viidi läbi uuring, kus osales erineva informaatikaõpetaja staažiga õpetajaid kõikidest Eesti maakondadest. Uuringu käigus selgus, et õpetajad tunnevad, et elukestev õpe ja pidev eneseareng on õpetaja-ametis möödapääsmatu. Enim tuntakse vajadust praktiliste tehnoloogia-alaste teadmiste arendamise vastu, näiteks huvitavad õpetajaid programmeerimise, 3D-tehnoloogiate ja robootikavaldkonna koolitused. Peamiste professionaalset arengut toetavate tegevustena nähakse kontaktõppes või veebipõhiselt toimuvaid koolitusi ja seminare ning erialakirjandusega tutvumist. Valdavalt takistavad õpetajaid koolitustel osalemast ajanappus, sobimatus töögraafikuga ja sobivate koolituste puudumine. Uuringus osalejate vastustest jäi kõlama mure valdkonna pärast – puudust tuntakse ühtsest süsteemist ja paremast koostööst õpetajate vahel.
Koduülesannete ja murelahendajate loomine kursusele „Introduction to Programming”
(Tartu Ülikool, 2022) Saarevet, Taniel; Lepp, Marina, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
“Introduction to Programming” on Tartu Ülikoolis ingliskeelne programmeerimist tutvustav õppeaine, mida võtab iga aasta ligi 200 erineva tausta ja kogemustega üliõpilast. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk koosnes koduülesannete ja murelahendajate koostamisest eelne-valt mainitud kursusele. Uute kodutööde loomine muudab ülesannete sisu kaasaegsemaks ning väldib aastast aastasse samade ülesannete lahenduste levikut, mille tagajärjel ei pruugi üliõpilased ise kodutöid teha. Murelahendajad on küsimustest koosnevad abivahendid, mis proovivad välja selgitada õppija probleemi ning pakkuda sellele lahendust. “Introduction to Programming” kursuse kaheksa teema juurde loodi kokku 15 koduülesannet ja murelahen-dajat. Lisaks küsiti koostatud materjalidele praktikumijuhendajatelt tagasisidet ning saadud vastuseid analüüsiti ja vajadusel tehti nende põhjal parandusi. Tagasisidest selgus, et üle-sanded olid sobiva raskusastme, selgete tingimuste, elulise sisuga ning murelahendajad ar-vestasid kõigi raskemate kohtadega, andes piisavaid vihjeid nende ületamiseks, samal ajal lahendust mitte ette öeldes.
Koodianalüsaatori arendus kursuse „Programmeerimise alused“ projektide tehnilise analüüsi automatiseerimiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Pihlak, Merili; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Evaluating and performing analysis to over 100 projects in a programming course is a timeconsuming task. With this thesis, a code analyzer was proposed and developed for the course “Introduction to Programming” to automatically analyze projects. The result was a code analyzer, which in 2 minutes, outputted code analyses of over a hundred projects into a single summarized Excel file, where each project has 48-50 different technical analysis metrics.
Lahenduse keskkonna kasutajakogemus programmeerimise algkursusel
(Tartu Ülikool, 2024) Soosaar, Karro; Suviste, Reelika, juhendaja; Säde, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Educational institutions are increasingly adopting web-based solutions that should simplify the learning process. These solutions may not always work as they were planned. In order to find out how users feel about the respective environments, it is necessary to learn about their user experience. Consequently, this bachelor's thesis aims to assess the user experience level within the Lahendus environment utilised in the introductory programming course. Additionally, it seeks to pinpoint potential areas for enhancing the environment, focusing on improving user experience. A survey including three different user experience metrics was used to assess the level of user experience among course participants.
Loengu ja rühmatöö kasutamisest matemaatika tunnis aritmeetilise keskmise õpetamisel ühe Tartu linna kooli viiendate klasside näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kruusma, Kerttu; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Lugemismaterjalide ja enesekontrolliülesannete koostamine kursusele ,,Introduction to Programming”
(Tartu Ülikool, 2024) Sarap, Enrique; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The University of Tartu course ,,Introduction to Programming’’ is an introductory programming course during which students obtain a fundamental understanding of programming in Python. Students from various departments participate in the course. The participants have a limited background in programming, and the course is taught in English. This bachelor’s thesis aims to create a new collection of course-specific reading materials and self-assessment exercises to enhance individual learning and support the mastery of materials. Previously, mostly externally linked video materials that were not tailor-made were used to teach the course contents. The new collection of materials enables students who prefer reading materials over video to learn thanks to an easily accessible, well-structured, and detailed set of materials. The reading materials were created for seven weeks out of a total of eight, accompanied by 83 self-assessment exercises for testing learned knowledge and revision. Feedback on the new materials was provided by the course supervisors, and improvements were incorporated accordingly.
Matemaatika- ja informaatikaõpetajate arvamus ettevõtlusõppest
(Tartu Ülikool, 2023) Tohver, Epp; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In the Estonian general education system, efforts have been underway for quite some time to promote entrepreneurship education and the development of students' entrepreneurial skills and competencies. Ideally, the entire educational institution should be involved in this, including not only the entrepreneurship education teachers but also teachers of all other subjects. In the master's thesis, mathematics and informatics teachers were examined to determine their opinions on entrepreneurship education. For this purpose, a web-based survey was conducted, involving teachers of all ages from all over Estonia. The results revealed that more than half of the participating teachers lacked a work environment focused on consciously developing entrepreneurial competencies. Over half of the teachers assessed their knowledge of entrepreneurship as either limited or non-existent. However, the majority of mathematics and informatics teachers approached entrepreneurship education in its broader definition, where the goal of entrepreneurship education, in addition to sharing knowledge about entrepreneurship, is to make students more creative, oriented towards opportunities, proactive, and innovative. The majority of teachers agreed that entrepreneurship education should be a mandatory subject in the high school level, while slightly less than half of them considered it necessary at the primary school level. More than two-thirds of mathematics and informatics teachers believed that developing entrepreneurial skills was feasible in their classroom. Most of the participants in the study believed that mathematics and informatics teachers need knowledge about entrepreneurship education, and a significant portion of them expressed willingness to participate in entrepreneurship-related training. The research holds practical value by contributing to the development and planning of entrepreneurship-related training for mathematics and informatics teachers, both in regular and continuing education.
Matemaatiliste õpimängude kasutamine II ja III kooliastme matemaatika tunnis Tartu linna ja maakonna koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Piirimaa, Karina; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Nähtavusanalüüsi mooduli arendus Eesti Kaitseväele
(Tartu Ülikool, 2023) Humal, Kaupo; Tammets, Valdur, juhendaja; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Töö käigus loodi Pythoni moodul nähtavusanalüüside teostamiseks. Esmalt kirjeldatakse analüüside teoreetilisi aluseid, seejärel tarkvarale esitatud nõudeid ja tehnoloogia valikut. Seejärel antakse mooduli kirjeldus, nõuded ja juhised kasutamiseks ning funktsioonide dokumentatsioon. Viimasena tuuakse välja soovitused edasiseks arenduseks.