Sirvi Autor "Tambets, Kristiina, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Genetic history of the Uralic-speaking peoples as seen through the paternal haplogroup N and autosomal variation of northern Eurasians(2019-10-15) Ilumäe, Anne-Mai; Rootsi, Siiri, juhendaja; Villems, Richard, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEuroopast Lääne-Siberini levinud uurali keelkond postuleeriti enam kui saja aasta eest. Mitme põlvkonna eri teadusvaldkondade teadlaste töö tulemusena on kogutud aukartustäratav andmestik selle keelkonna rahvaste kohta, kuid erilise huvi objektiks on jäänud küsimus nende ühisest päritolust, võimalikust algkodust ja rändeteedest, mille kohta on välja pakutud arvukalt huvitavaid hüpoteese. Eelkõige geograafiast sõltuvas isalt pojale päranduvate Y-kromosoomi variantide ehk isaliinide jaotusmustris eristub selgelt haplogrupp N, mis seob nii Euroopa kui Aasia põhjaaladel elavaid rahvaid ning iseloomustab ka suurt osa uurali keeli kõnelevatest meestest. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli esiteks rakendada kaasaegseid DNA järjestustehnoloogiaid hindamaks haplogrupi N fülogeneetilise puu sisestruktuuri ja alamklaadide ekspansiooniaegu ning levikut Põhja-Euraasias. Teiseks testida uusimate statistiliste meetoditega võimaliku geneetilise ühisosa olemasolu uurali keelesugulaste vahel, tuginedes ülegenoomsetele genotüpiseerimisandmetele. Selgus, et haplogrupp N on tõenäoliselt algselt pärit Põhja-Hiinast või mandrilisest Kagu-Aasiast ning haplogrupi sisemine struktuur koosneb mitmest piiritletud geograafilise levikuga alamklaadist. Ühel neist, haplogrupi N3 alamklaad N3a3’6, mille levikuaja algus jääb umbes 5000 aasta tagusesse aega, on tähelepanuväärselt lai geograafiline levik, mis ulatub Läänemere idakaldalt kuni Mongoolia ja Vene Beringiani ning hõlmab märkimisväärse osa kõikidesse suurematesse Põhja-Euraasia keelkondadesse kuuluvatest meestest. Ülegenoomsete andmete põhjal on enamusel uurali keeli kõnelejatest piiratud, kuid tuvastatav hiljutine tõenäoliselt Siberi päritolu geneetiline ühisosa, mis vihjab keelte levikuga kaasas käinud inimeste rändele. Samas on see ühine geneetiline komponent seotud ulatuslikumate ida poolt lähtunud mõjutustega Kirde-Euroopa kaasaegsete rahvaste geenifondile, mis tõenäoliselt ei piirdunud ainult uurali keeli rääkinud inimeste sisserändega.Kirje Pinnase, matmise ja hoiustamise aja mõju vana DNA säilimisele Eestist leitud inimluudes(Tartu Ülikool, 2023) Kaseorg, Mairi; Kriiska, Aivar, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje The prehistory of Estonia from a genetic perspective: new insights from ancient DNA(2019-06-27) Saag, Lehti; Metspalu, Mait, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondJuba aastakümneid on populatsioonide demograafilist ajalugu vorminud protsesse uuritud tänapäeval elavate inimeste geneetiliste andmete abil. Viimase pea 15 aasta jooksul on sellesse valdkonda hakanud oluliselt panustama ka vana DNA uurimine. Tänapäevaseid genoome analüüsides on võimalik ennustada, millised protsessid ja millal populatsioone mõjutanud on. Vana DNA genoomid on seotud kindla aja ja kohaga minevikus, mis võimaldab neid ennustusi kontrollida ning leida populatsioone, millel tänapäeva genoomidesse panustada ei õnnestunud. Selle doktoritöö peamiseks teemaks on Euroopa ja täpsemalt Eesti demograafiline ajalugu. Nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse umbes 45 000 aastat tagasi (a.t.). U. 8000 a.t. jõudis Euroopasse põlluharimine koos Lähis-Ida päritolu inimestega. Eesti erineb mõneti ülejäänud Euroopast – esimesed inimasustuse jäljed pärinevad jääajajärgsest perioodist u. 11 000 a.t., põlluharimine sai alguse alles u. 5000 a.t. nöörkeraamika kultuuri saabumisega ning tänapäeva eestlased, soomlased ja mõned väiksemad Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi rahvad räägivad uurali keeli, mis pärinevad ilmselt Volga-Kama piirkonnast. Töö raames uuriti arheoloogia, lingvistika ja geneetika andmeid kõrvutades Eesti elanikke nooremast kiviajast tänapäevani laiemas Euraasia kontekstis. Selgus, et tänapäeva eestlaste genoom on kujunenud mitmete sisserännete tulemusena: küttimise-korilusega seotud kammkeraamika kultuuri Eestisse jõudmisega nooremal kiviajal kaasnes idapoolse päritoluga inimeste lisandumine läänepoolse geneetilise taustaga populatsiooni; u. tuhat aastat hiljem tõid nöörkeraamika kultuuri esindajad meie alale põlluharimisega koos Ida-Euroopa stepi aukhaudade kultuuri inimeste geneetilise komponendi; pronksiaegsete kivikirstkalmetesse maetute genoomides suurenes taas küttide-korilaste geneetiline panus; rauaajal ilmus tarandkalmetesse maetute genoomidesse Siberi geneetiline komponent, mis seob ka tänapäeva eestlasi teiste uurali keelte kõnelejatega Euroopas ja Siberis.Kirje Vanas DNAs leiduva saastuse tuvastamine vanade ja kaasaegsete mitogenoomide võrdlusanalüüsi abil(Tartu Ülikool, 2018) Maloverjan, Maria; Tambets, Kristiina, juhendaja; Kushniarevich, Alena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutVana DNA (ancient DNA, aDNA) on surnud organismide kudedest eraldatud geneetiline materjal. Vana DNA järjestustest saadakse vahetut informatsiooni paljude kunagi elanud liikide geneetilise mitmekesisuse kohta, eriti palju teaduslikke töid on seotud inimese ja tema eellaste uurimisega. Üks DNA omadusi on selle ebastabiilsus: aja jooksul suurenevad selle lagunemisaste ja keemilise modifitseerituse määr. Need protsessid raskendavad vana DNA analüüsi efektiivsust võrreldes kaasaegse DNAga. Arheoloogiliste proovide saastumine kaasaegse geneetilise materjaliga on olnud suureks probleemiks kogu vana DNA uurimisajaloo vältel. Käesoleva töö eesmärgiks on DNA eraldamine Tartu Ülikooli arheoloogide bioloogilisest materjalist, arheoloogide mitokondriaalse DNA (mtDNA) fülogeneetiline analüüs ning kaasaegsete ja vanade mtDNA järjestuste võrdlusanalüüs kompleksse saastuse tuvastamise protseduuri osana.Kirje Wales´i populatsiooni geneetiline analüüs emaliinide ja autosoomsete markerite varieeruvuse alusel Lääne-Euraasia kontekstis(Tartu Ülikool, 2013) Solnik, Anu; Metspalu, Ene, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut.