Sirvi Autor "Tamm, Anni" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Conflicts and their management in early childhood and adolescence
(2015-08-19) Tamm, Anni
Kui teil palutakse meenutada viimati kogetud konfliktset olukorda, ei pea te ilmselt oma mõtetes väga kaugesse minevikku rändama. Pikemalt peaksite ehk aga mõtisklema selle üle, millest lähtuvalt te konflikti lahendasite või miks teie naabrimees sarnase konflikti hoopis teisiti lahendas. Doktoritöös keskendusin lasteaialaste ja teismeliste konfliktsetele suhetele vanemate ja eakaaslastega ning uurisin kuivõrd on nende konfliktide lahendamise viisid seletatavad individuaalsete ja situatioonist tulenevate erinevustega. Tulemused viitavad mitmete indiviidi ja situatsiooniga seonduvate tegurite koosmõjule. Nii lasteaialapsed kui teismelised juhindusid konflikti lahendades selle tüübist. Enesekehtestamine oli sagedasem tõsisemate ja provokatiivsete situatsioonide puhul, näiteks narrimine eelkoolieas ja tagarääkimine teismeeas. Eelkooliealiste laste puhul uurisime ka konflikti osapoolte mõju üksteisele ning leidsime, et agressiivsele käitumisele kalduti vastama agressiivselt ja prosotsiaalsele käitumisele prosotsiaalselt. Lasteaialaste vanus, käitumisprobleemide olemasolu ning konflikti teise osapoole sugu ei olnud seotud nende konfliktide lahendamise viisidega. Ka soolised erinevused laste ja teismeliste strateegiates olid väikesed ning tingitud konkreetse situatsiooni eripärast. Kultuurilised erinevused teismeliste strateegiates olid seletatavad erinevustega nende väärtushinnangutes. Võrreldes eesti ja saksa teismelistega olid vene teismeliste jaoks peresuhted olulisemad, mistõttu olid nad rohkem valmis tegema, mida vanemad palusid. Erinevused eesti, saksa ja vene ning eesti ja eestivene teismeliste vahel tulid esile ka nende põhjendustes väljapakutud konfliktide lahendamise strateegiatele. Vene teismelised Eestis ja Venemaal olid rohkem valmis enda huve tahaplaanile jätma ning konfliktolukordi vanemate või sõprade heaolust lähtudes lahendama. Eesti ja saksa teismelised arvestasid sagedamini samaaegselt nii enda kui konflikti teise osapoole huvidega.
Eesti erikoolide personali ja tavakoolide õpetajate väärtuste sarnasused ja erinevused
(2023) Madissoo, Maarja; Tulviste, Tiia; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
Eesti üliõpilaste stereotüübid eakatest inimestest
(Tartu Ülikool, 2022) Dontsov, Annabell; Tulviste, Tiia; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Erinevused Gordoni perekooli koolituse läbinud ja mitteläbinud lapsevanemate konfliktides oma lastega
(Tartu Ülikool, 2022) Möllits, Silja; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud
(TÜ rakendusuuringute keskus RAKE, 2016) Lukk, Marika; Sammul, Marek; Tamm, Anni; Leijen, Äli; Adov, Liina; Aksen, Merli; Themas, Aivi
Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus). Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks.
Kuidas kirjeldavad end esimese ja teise kooliastme õpilased eakaaslastega sõbrunemise eesmärgil?
(2021) Anton, Elis-Marii; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Laste ja noorte arusaamad tüüpilise teismelise kohta
(2022) Rannik, Eva-Maria; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Lasteaialaste sotsiaalsete vastuolude lahendamise strateegia valikut mõjutavad tegurid : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2011) Tamm, Anni; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Õpetajate sekkumine hüpoteetilistesse konfliktidesse: laste vanuse ja konfliktitüübi mõju
(Tartu Ülikool, 2022) Leosk, Mari; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Saavutusväärtuse kujundamine 13-15 aastaste sportlaste näitel
(2023) Uriko, Roland Erich; Tulviste, Tiia; Tamm, Anni; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uurimisprojekti "Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtevahendite leidmiseks" raport
(Tartu Ülikool, 2017) Tamm, Anni; Pedaste, Margus; Leijen, Äli; Peitel, Triin; Saks, Katrin
Raportis koosneb kahest erinevast peatükist: 1) nüüdisaegne õpikäsitus - vaatleb õppimist läbi viie erineva metafoori (omandamine, osalemine, avastamine, tajumine ja harjutamine) ning esitab nüüdisaegse õpikäsituse mudeli, milles on määratletud nii õpikäsituse elemendid kui nende kaudu saavutatavd eesmärgid ja sihid. 2) nüüdisaegse õpikäsituse mõõtmine, milles kirjeldatakse õpikäsituse hindamise võimalusi ning antakse süstemaatilised kirjanduse ülevaated kahe õpikäsituse hindamise parameetri (emotsioonid ja eneseregulatsioon) kohta.