Browsing by Author "Tamm, Sirli, juhendaja"
Now showing 1 - 3 of 3
Results Per Page
Sort Options
Item Eesnäärmevähi ravitrajektoorid Eestis 2012.–2019. a tervisedokumentide põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Kannus, Alari; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutTöös kasutati Eesti terviseandmekogude (Haigekassa, retseptikeskus, terviseinfosüsteem) 10% juhuvalimi andmeid aastatest 2012-2019, et uurida eesnäärmevähi ravimeetodite kasutamist esmase diagnoosiga patsientide riskirühmades, meetodite kasutamise osakaalude ja järjestuse alusel moodustuvates ravitrajektoorides. Andmestik oli transformeeritud OHDSI OMOP ühtsele andmemudelile. Riskikohorte kirjeldavaks andmeanalüüsiks kasutati OHDSI Atlas veebitööriistu ja MS Excel statistika funktsioone. Andmestikust leiti 778 esmase diagnoosiga isikut. Riskirühmade ja staadiumi määramine oli võimalik 52% kaasatutest. Lokaalse ravi meetoditest kasutati kirurgilist ravi 46% ja kiiritusravi 37%. Hormoonravi kasutas 63% patsientidest ning nendest enamik kasutas ainult ühte ravimit, teises reas said hormoonravi 28% patsientidest. Rahvusvahelistele ravijuhenditele baseeruvad ravitrajektoorid on, kasutatud terviseandmekogude põhjal, samalaadsed ka Eestis.Item Emakakaela vähieelsete muutuste avastamine ja jälgimine Eestis aastatel 2012–2019(Tartu Ülikool, 2022) Mooses, Kerli; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutEmakakaelavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid naistel, mis on varajase avastamise ja vaktsineerimisega olulisel määral välditav. Töö eesmärk oli hinnata emakakaela vähieelsete seisundite avastamisele suunatud uuringute kasutamist Eestis ning nende vastavust ravijuhendile. Analüüsist selgus, et 21–65-aastastest naistest on aastatel 2012–2019 teinud vähemalt ühe PAP või HPV testi 85,1%. Samas 13,7%-l naistest oli kahe PAP testi vaheline aeg üle soovitusliku 3,5 aasta. Võrreldes ravijuhendi 2. versiooniga (2012–2014) vähenes ravijuhendi 3. versiooni perioodil (2016–2019) oluliselt PAP testide arv 16–44-aastaste ja 55–65-aastaste seas ning suurenes HPV testide arv üle 30-aastaste seas (p < 0,05). HPV suhtes testitud 21–24-aastaste ja 25–29-aastaste naiste seas oli nii eelneva PAP testita naisi (vastavalt 5,1% ja 7,7%) kui ka naisi, kelle eelnev PAP testi tulemus ei vajanud ravijuhendi kohaselt järgnevat HPV testi (vastavalt 46,4% ja 47,3%). HSILi diagnoosiga naistest 74,4%-le teostati kolposkoopia kaheteist kuu jooksul peal HSIL diagnoosi saamist. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et kuigi esineb mõningast liigtestimist, on üldiselt ravijuhendi järgimine Eestis hea. Emakakaelavähi ennetuse seisukohalt on kindlasti oluline pöörata enam tähelepanu naistele, kes ei käi üldse või käivad ebaregulaarselt kontrollis.Item Ravimite täiendavate riskivähendamise meetmete rakendamise analüüsi automatiseerimine(Tartu Ülikool, 2021) Jäe, Raili; Reisberg, Sulev, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutTöös kasutatakse kolme riikliku terviseandmekogu (retseptikeskus, Eesti Haigekassa andmekogu, tervise infosüsteem) 2012.-2019. aasta andmete alusel koostatud ja OMOP CDM mudeli kujule viidud ühendandmekogu, mille 10% juhuvalimi põhjal analüüsitakse, kuidas rakendatakse tervishoiutöötajate poolt ravimite täiendavaid riskivähendamise meetmeid. Töös täiendatakse vastavat analüüsi metoodikat ning realiseeritakse analüüs agomelatiini näitel taaskäivitatava R Markdown analüüsidokumendina. Loodud analüüsikoodi saab rakendada teiste sarnaste täiendavates riskivähendamise meetmetes toodud nõuete rakendamise analüüsimiseks. Tulemused näitasid, et toimeaine agomelatiin täiendavates riskivähendamise meetmes toodud nõudeid täidetakse pigem harva. Kõik täiendavates riskivähendamise meetmetes ettenähtud maksafunktsiooni mõõtmise analüüsid tehti kauem kui 180 päeva kestnud ravi korral vaid 2% kohorti kuulunud patsientidele. Vähemalt üks maksaensüümide mõõtmise analüüs oli enne ravi või ravi ajal tehtud 56%-le kõikidest agomelatiini patsientidest.