Emakakaela vähieelsete muutuste avastamine ja jälgimine Eestis aastatel 2012–2019
Date
2022
Authors
Mooses, Kerli
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Emakakaelavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid naistel, mis on varajase avastamise
ja vaktsineerimisega olulisel määral välditav. Töö eesmärk oli hinnata emakakaela
vähieelsete seisundite avastamisele suunatud uuringute kasutamist Eestis ning nende vastavust
ravijuhendile.
Analüüsist selgus, et 21–65-aastastest naistest on aastatel 2012–2019 teinud vähemalt ühe PAP
või HPV testi 85,1%. Samas 13,7%-l naistest oli kahe PAP testi vaheline aeg üle soovitusliku
3,5 aasta. Võrreldes ravijuhendi 2. versiooniga (2012–2014) vähenes ravijuhendi 3. versiooni
perioodil (2016–2019) oluliselt PAP testide arv 16–44-aastaste ja 55–65-aastaste seas ning
suurenes HPV testide arv üle 30-aastaste seas (p < 0,05). HPV suhtes testitud 21–24-aastaste
ja 25–29-aastaste naiste seas oli nii eelneva PAP testita naisi (vastavalt 5,1% ja 7,7%) kui ka
naisi, kelle eelnev PAP testi tulemus ei vajanud ravijuhendi kohaselt järgnevat HPV testi
(vastavalt 46,4% ja 47,3%). HSILi diagnoosiga naistest 74,4%-le teostati kolposkoopia
kaheteist kuu jooksul peal HSIL diagnoosi saamist.
Kokkuvõtlikult võib hinnata, et kuigi esineb mõningast liigtestimist, on üldiselt ravijuhendi
järgimine Eestis hea. Emakakaelavähi ennetuse seisukohalt on kindlasti oluline pöörata enam
tähelepanu naistele, kes ei käi üldse või käivad ebaregulaarselt kontrollis.
Description
Keywords
Emakakaelavähk, ennetus, HPV test, PAP test, kolposkoopia, konisatsioon, ravijuhend