Emakakaela vähieelsete muutuste avastamine ja jälgimine Eestis aastatel 2012–2019

Abstract

Emakakaelavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid naistel, mis on varajase avastamise ja vaktsineerimisega olulisel määral välditav. Töö eesmärk oli hinnata emakakaela vähieelsete seisundite avastamisele suunatud uuringute kasutamist Eestis ning nende vastavust ravijuhendile. Analüüsist selgus, et 21–65-aastastest naistest on aastatel 2012–2019 teinud vähemalt ühe PAP või HPV testi 85,1%. Samas 13,7%-l naistest oli kahe PAP testi vaheline aeg üle soovitusliku 3,5 aasta. Võrreldes ravijuhendi 2. versiooniga (2012–2014) vähenes ravijuhendi 3. versiooni perioodil (2016–2019) oluliselt PAP testide arv 16–44-aastaste ja 55–65-aastaste seas ning suurenes HPV testide arv üle 30-aastaste seas (p < 0,05). HPV suhtes testitud 21–24-aastaste ja 25–29-aastaste naiste seas oli nii eelneva PAP testita naisi (vastavalt 5,1% ja 7,7%) kui ka naisi, kelle eelnev PAP testi tulemus ei vajanud ravijuhendi kohaselt järgnevat HPV testi (vastavalt 46,4% ja 47,3%). HSILi diagnoosiga naistest 74,4%-le teostati kolposkoopia kaheteist kuu jooksul peal HSIL diagnoosi saamist. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et kuigi esineb mõningast liigtestimist, on üldiselt ravijuhendi järgimine Eestis hea. Emakakaelavähi ennetuse seisukohalt on kindlasti oluline pöörata enam tähelepanu naistele, kes ei käi üldse või käivad ebaregulaarselt kontrollis.