Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 141

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1905. aasta revolutsioon baltisaksa ja eesti naiste mälestustes
(Tartu Ülikool, 2017) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös vaatlen 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsiooniga kaasnenud muutusi Eesti- ja Liivimaa piirides elanud baltisaksa ning eesti naiste mälestusraamatutes. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas nägid erinevatest ühiskonnakihtidest pärit ning isesuguse kultuuritaustaga naisterahvad vene revolutsionääride algatatud ümberkorraldusi, mille tagajärjeks oli seniste rahvuslike, seisuslike ja poliitiliste piiride muutumine. See raputas traditsioonilisi seisukohti enese- ja ühiskonna määratlemisel nii baltisaksa kui ka eesti naiskogukondades. Samuti vaatlen, kuidas suhestusid naised 1905. aasta revolutsiooniga ja millisena nägid nad oma ülesandeid selles. Mida nad mäletasid, mida tähtsustasid, mida pidasid kujutamisväärseks hiljem oma memuaarides.
listelement.badge.access-status Embargo ,
A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” Karin teatrilaval
(Tartu Ülikool, 2014) Kivi, Katrin; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Uurimustöö eesmärgiks on uurida Karini tõlgendusi teatrilaval A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa (1932) viie dramatiseeringu ja ühe Tammsaare-ainelise näidendi põhjal, lähenedes empiirilisele materjalile naisuurimuslikust vaatepunktist. Töö aluseks olevad lavastused on Kaarli Aluoja „Abielu ja armastus” (Draamastuudio teater, 1934), Andres Särevi „Pankrot” (Tallinna Draamateater, 1950), Aleks Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977), Mati Undi „Taevane ja maine armastus” (Vanemuine, 1995), Elmo Nüganeni „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.” (Tallinna Linnateater, 2006) ning Aare Toikka „Karin ja Pearu” (VAT Teater, 2012). Töö jaguneb kolmeks osaks. Esimene peatükk toob välja uurimustöö teoreetilised lähtealused, adaptatsiooni topeltolemuse ja mõju ning naisuurimusliku lähenemisviisi põhiseisukohad. Teises ja kolmandas peatükis analüüsitakse Karini tegelaskuju erinevates lavastustes tuginedes erinevatele naisuurimuslikele probleemiasetustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aino Perviku "Kunksmoor": ökofeministlik analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Lees, Triin; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö peamiseks eesmärk on ökofeministlikult uurida naise ja looduse suhteid Aino Perviku teoses „Kunksmoor“. Eesmärk sai täidetud, „Kunksmoor“ on ökofeministlikult hästi analüüsitav teos. Magistritöö annab panuse lastekirjanduse uurimisse ning samas kinnitab, et lastekirjandusel on ühiskonnas tähtis positsioon. Kuna kirjandus kujundab lugejate eetilisi hoiakuid, siis on hea meel tõdeda, et „Kunksmoor“ neid hoiakuid ökofeministlikult kujundab. Sellega annab magistritöö panuse ka Eestis veel vähetuntud ökofeministlikku kirjandusuurimusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooainelised näidendid tänapäeva Hispaania teatris
(Tartu Ülikool, 2013) Verte, Piret; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajatunnetus Jan Kausi romaanides „Hetk“ ja „Koju“
(Tartu Ülikool, 2014) Sepma, Liisi; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös vaadeldakse Jan Kausi romaane „Hetk“ ja „Koju“ aja ja ajatunnetuse vaatepunktist. Esimene peatükk tutvustab narratiivi kui inimliku aja korrastajat ning sellele tuginedes vaatleb romaanide „Hetk“ ja „Koju“ narratiivset ülesehitust, mis sissejuhatavalt aitab mõista, mis on Kausi romaanide peategelaste ajatunnetuses kõige määravam. Uurimuse teine peatükk keskendub konkreetsemalt olevikule, mis on väga tihedalt läbi põimunud minevikuga. Romaanide olevikukäsitlus aitab avada peamisi tundeid, mida aeg ja selle pidev kohalolu Kausi tegelastes tekitab. Kolmandas peatükis on käsitletud teise inimese olulisust ajas-olu kujundaja, peatükk näitab, kuidas aeg muutub Kausi tegelastele kohalolevaks eelkõige teise inimese kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alastus eesti nüüdisteatris
(Tartu Ülikool, 2014) Kliiman, Marie; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas on kasutatud alastust eesti nüüdisteatris ning kuidas see vaatajatele mõjub. Analüüsitakse viimase paari aasta jooksul esietendunud lavastusi, mis on sisaldanud alastistseene, hõlmates vaid olulisemaid ja eripalgelisemaid alastuse kasutamisi, mis loovad ülevaate lavalise alastuse trendidest eesti teatris. Bakalaureusetöö jaguneb kolmeks osaks, millest esimene teeb sissejuhatuse alastuse ajalukku – räägitakse nii maailma kui eesti teatrist ning alastikultuurist üldiselt. Töö teine peatükk räägib teoreetilistest lähenemismeetoditest – kehalisusest, performatiivsuse esteetikast, fenomenoloogilisest analüüsist ning peatükis on toodud ülevaade ka ühe tuntuma alastuse käsitleja, ameeriklase Karl Toepferi loodud alastuse kategooriatest. Töö kolmandas osas analüüsitakse eesti teatri lavalise alastuse näiteid
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tähendus Mihkel Muti loomingus
(Tartu Ülikool, 2013) Raadik, Lydia; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andres Ehini sürrealistliku luule kujunemine ja lähtekohad
(Tartu Ülikool, 2016) Kurm, Maria-Ursula; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selle töö eesmärk on anda ülevaade ja analüüsida Ehini varasema perioodi loomingut, käsitledes teda kui üht vähestest eesti sürrealistlikest luuletajatest ning vaadeldes just selle perioodi loomingut kui algtuuma, kust kogu edasine looming välja arenes, kuid samas ka perioodi, kus autori isiklik stiil kujunes selgelt välja. Ehini luule põhineb algusest peale fragmentaarsel ja kujundikesksel lähenemisel, mis ühendab loomulikku ja ebaloomulikku. See vastandite ühendamine seob Ehini sürrealistidega, sõnulseletamatu edasiandmine annab aga tema luulele igavikulise ja avara tasandi. Töö koosneb neljast peatükist: esimene peatükk annab ülevaate sürrealismi kujunemisloost ja selle põhiprintsiipidest, teine peatükk räägib lühidalt Ehini luuleloomingust käsitletaval perioodil. Kolmandas peatükis seostan Ehinit sürrealismiteooriaga, annan ülevaate tema enda esseest ''Kujund ja meeled'' (1966) ning tema luulekeele peamistest eripäradest. Neljas peatükk hõlmab sisulist analüüsi, kus käsitlen kolme luulekogu: esikkogu ''Hunditamm'' (1968), ''Uks lagendikul'' (1971) ning samal perioodil kirjutatud luuletused kogust ''Tumedusi rüübatan'' (1988). Toon neist välja mõned kõnekamad tekstid, mis illustreerivad kolmandas peatükis viidatud lähtekohti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arusaamad kunstiväärtuslikust luulest ja proosast ajakirja Looming aastaülevaadete (1923–1932 ja 2003–2012) põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Tamman, Hiie; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
August Gailiti nimeline novelliauhind
(Tartu Ülikool, 2014) Horn, Reet; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös käsitletakse August Gailiti nimelise novelliauhinna tekkimise ja arengulugu eesti kirjandusauhindade taustal. Töö esimene osa käsitleb kirjandusauhindu ja auhindamist üldisemalt ning kohalike omavalitsuste jagatavaid kirjandusauhindu. Töö teine peatükk keskendub August Gailiti nimelise novelliauhinna loomisele ja välja antud kolmele auhinnale ning sellele, mida tähendab auhinna statuudis olev "nipernaadilikkus".
listelement.badge.access-status Embargo ,
Autorkuvandi tekkemehhanismid Eia Uusi romaanide "Kuu külm kuma" ja "Kahe näoga jumal" näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Otu, Karmen; Parksepp, Tõnis, juhendaja; Naanu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikoo. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida autorikuvandi tekkemehhanisme eesti kirjaniku Eia Uusi näitel, kasutades uurimisallikateks tema kaht romaani ("Kuu külm kuma" ja "Kahe näoga jumal") ning nende kohta ilmunud metatekste (arvustusi ja intervjuusid autoriga). Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eia Uusi elust ja loomingust. Teine peatükk käsitleb autori mõistet ja autobiograafilisust kirjanduses. Kolmas peatükk analüüsib, kuidas toimub kuvandiloome romaanide, retseptsiooni ja autori enda panuse kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul
(Tartu Ülikool, 2014) Klammer, Johanna; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
„Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul“ käsitleb väiketeatri Cabaret Rhizome’i tegevust, loomingut ja esteetilisi valikuid perioodil 2009-2014 kevad. Bakalaureusetöö jaotub kolmeks osaks. Esimene osa kätkeb endas ülevaadet erateatri Cabaret Rhizome’i tegevusest alustades teatri loomisega 2009. aastal ning lõpetades Erinevate Tubade Klubi (edaspidi ETK) avahooajaga 2013/2014. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt Cabaret Rhizome’i loomingut, tuginedes viie tegevusaasta lavastustele ja nende esteetikale.Kolmandas osas hargneb lahti küsimus, kas ja kuidas on Cabaret Rhizome end eesti teatrimaastikul kehtestanud - vaadeldakse teatri tegevussuundade arengut ning loomingu vastuvõttu teatrikriitikas ja meediakajastustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoog varasema Liivi-tõlgendusega: Juhan Liivi luule tema kirjutise "Ääremärkused" valguses
(Tartu Ülikool, 2015) Kirs, Tanar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleval magistritööl on kolm peamist eesmärki. Neist esimene on vaadelda senist Liivi-tõlgendust, kaardistades ja iseloomustades selle valdkonna põhi- ja sekundaarsed käsitlused. Teine eesmärk on analüüsida seni küllalt vähe tähelepanu pälvinud Liivi kirjutise „Ääremärkused“ temaatilisi suundumusi ning otsida selle pinnalt võimalusi seniste käsitluste täiendamiseks. Kolmas eesmärk on tõlgendada „Ääremärkuste“ valguses Liivi luuletekste.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kirjanduselu Torontos
(Tartu Ülikool, 2014) Karus, Kathriin; Merilai, Arne, juhendaja; Noorhani, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada läänediasporaa ühe suurima eestlaste keskuse, Toronto, kirjanduslikku tegevust alates 1950. aastast tänapäevani. Uurimuses keskendutakse peamiselt ühiskondlikule küljele ja proovitakse välja selgitada Toronto kirjanduseluga seotud organisatsioonid, eestvedajad, kirjanduslikud nähtused ja kõige selle mõju eestluse säilitamisele. Bakalaureusetöö koosneb seitsmest peatükist. Esmalt vaadeldakse üldiselt pagulaselu ning eksiilkirjandusega kaasnevaid nähtuseid. Antakse ka ülevaade Kanada eesti kirjanduselust ja seal tegutsenud kirjanikest. Seda võib näha teemasse sissejuhatusena, seitsmendat ehk viimast osa aga eelnevaid peatükke kinnitavana. Viimases peatükis on proovitud kultuuritegelase, Hannes Oja, kaudu näidata üksikisiku panust, katsumusi ja õnnestumisi üpriski väikeses kogukonnas. Ülejäänud viies peatükis käsitletakse 1950-ndaid, 1960-ndaid, 1970-ndaid, 1980-ndaid ning kirjanduselu alates Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti laste kirjad jõuluvanale: soovid traditsioonide keskmes
(Tartu Ülikool, 2011) Sammler, Eleene; Voolaid, Piret; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lastekirjanduse teooria ja kriitika kuni aastani 1939
(2010-08-23) Palm, Jaanika; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Järv, Ants, juhendaja; Kirss, Tiina Ann, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteteatri funktsioonid
(Tartu Ülikool, 2016) Rämmann, Kadriliis; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö keskendub lasteteatrile (sihtrühmale 4–11 eluaastat) ning otsib vastuseid uurimisküsimustele, missugused on lasteteatri funktsioonid ning mida hinnata heas lastelavastuses. Tööga peegeldatakse Salme Reegi nimelist preemiat välja andva žürii tegevust ning valikuid: missuguseid funktsioone auhinnatud lastelavastused täidavad. Töö esimeses osas keskendutakse lasteteatri mõiste erinevatele tähendusvarjunditele ja probleemkohtadele. Siin vaadeldakse ka lasteteatri eristamist täiskasvanuteteatrist. Lasteteater on täisväärtuslik ning mitmekülgne teater. Magistritöö teine peatükk fokusseerib funktsioonid ning seejärel analüüsitakse kolmandas peatükis, kuivõrd ning kuidas avalduvad lastelavastustes esteetiline, didaktiline, intellektuaalne, emotsionaalne ning sotsiaalne funktsioon. Iga funktsiooni juures esitatakse kolm keskset küsimust, mille abil antud funktsiooni esinemist lavastuses hinnata. Töö väljundiks oli koostada funktsioonide-põhine küsimustik, millele teatritegijad, aga ka publik saavad toetuda, et hinnata, missuguseid oskusi, teadmisi või kogemusi antud lavastuses rõhutatakse ning lastes arendatakse.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Noorsooteatri ja Rakvere Teatri muutuste hooaegade meediakajastus
(Tartu Ülikool, 2013) Sokolov, Kaire; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti omadramaturgia temaatika aastatel 1991-2011
(Tartu Ülikool, 2013) Krull, Ingrid; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti repertuaariteatrite koosseisulised näitlejad 2014. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 2016) Sibrits-Bondarenko, Heili; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinse uurimuse üheks fookuseks on küsimus, mis kooli on lõpetanud Eesti riigilt tegevustoetust saavates teatrites töötavad palgalised näitlejad. Lisaks huvitavad mind järgmised küsimused: milline on eesti repertuaariteatrites töötavate näitlejate sooline ja vanuseline koosseis; kui pikk on näitlejate staaž ühes teatris; milline on näitlejate tööalane hõivatus; milline on teatriga seotud lepinguliste ja vabakutseliste näitlejate suhe. Selgitamaks, mida peavad teatrid trupi koostamisel ja repertuaari valimisel oluliseks, tegin teatrijuhtidega intervjuud. Uurimistöösse on haaratud eestikeelseid sõnateatreid, kus on palgaline püsitrupp ja mis saavad tegevustoetust kultuuriministeeriumi kaudu ning millel on oma teatrisaal.