Andres Ehini sürrealistliku luule kujunemine ja lähtekohad
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Selle töö eesmärk on anda ülevaade ja analüüsida Ehini varasema perioodi loomingut,
käsitledes teda kui üht vähestest eesti sürrealistlikest luuletajatest ning vaadeldes just selle
perioodi loomingut kui algtuuma, kust kogu edasine looming välja arenes, kuid samas ka
perioodi, kus autori isiklik stiil kujunes selgelt välja. Ehini luule põhineb algusest peale
fragmentaarsel ja kujundikesksel lähenemisel, mis ühendab loomulikku ja ebaloomulikku.
See vastandite ühendamine seob Ehini sürrealistidega, sõnulseletamatu edasiandmine
annab aga tema luulele igavikulise ja avara tasandi.
Töö koosneb neljast peatükist: esimene peatükk annab ülevaate sürrealismi kujunemisloost
ja selle põhiprintsiipidest, teine peatükk räägib lühidalt Ehini luuleloomingust käsitletaval
perioodil. Kolmandas peatükis seostan Ehinit sürrealismiteooriaga, annan ülevaate tema
enda esseest ''Kujund ja meeled'' (1966) ning tema luulekeele peamistest eripäradest.
Neljas peatükk hõlmab sisulist analüüsi, kus käsitlen kolme luulekogu: esikkogu
''Hunditamm'' (1968), ''Uks lagendikul'' (1971) ning samal perioodil kirjutatud luuletused
kogust ''Tumedusi rüübatan'' (1988). Toon neist välja mõned kõnekamad tekstid, mis
illustreerivad kolmandas peatükis viidatud lähtekohti.
Description
Keywords
bakalaureusetööd, kirjandus, Ehin, Andres, sürrealism