Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29000

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 141

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Traumakujutus Carolina Pihelgase teostes "Vaadates ööd", "Lõikejoon" ja "Ikka veel"
(Tartu Ülikool, 2026) Teder, Evelin; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö keskendub Carolina Pihelgase traumakujutusele ja trauma poeetikale teostes “Vaadates ööd”, “Lõikejoon” ja “Ikka veel”. Bakalaureusetöö täidab oma eesmärgid näidates, et Pihelgase traumakujutus ei põhine trauma sõnastamatusel või mälulünkadel, vaid traumakogemuse detailsel, kehalis-aistilisel vahendamisel ning kuidas trauma ilminguteks lisaks otsestele kujutustele on ka traumareaktsioonid, enesealalhoidu kindlustavad käitumised. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate traumast, selle eri vormidest ja definitsioonist, trauma esile kutsutud reaktsioonilistest käitumistest ning mõjust inimese minapildile, narratiivsele kujutlusvõimele, agentsusele ja võimalikkustajule. Samuti avatakse trauma mäletamist ja selle jagamise tervistavat toimet ning ühiskondlikus narratiivses alateadvuses kohaloleva ohvri süüdistamise narratiivi kahjulikkust. Teises peatükis analüüsitakse teooriast lähtuvalt eelmainitud Pihelgase teoseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kristlik kujundikeel Siberi-ainelises eesti proosas
(Tartu Ülikool, 2026) Einpalu, Saskia; Friedenthal, Tiina-Erika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib kristliku kujundikeele avaldumist Siberi-ainelises eesti proosas Raimond Kaugveri romaani "Põhjavalgus", Heino Kiige romaani "Maria Siberimaal" ning Jaan Krossi novellide "Tuhatoos" ja "Motacilla" näitel. Lähilugemise ja võrdleva analüüsi abil selgitatakse, milliseid kristlikke allusioone ja kujundeid teostes kasutatakse ning millist tähendust need Siberi-kogemuse kujutamisel loovad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kirjanduse õpikute võrdlev analüüs gümnaasiumikursuse "Ajastud, voolud ja žanrid II" näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Kröönström, Kai Ly; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Eesti gümnaasiumiõpikuid ning nende rolli kirjanduskaanoni kujundamisel. Töö uurimisobjektid on kolm õpikut: Sirje Nootre „Kirjanduse kõnetus“ (2004), Anne Nahkuri „Kirjandus realismist postmodernismini“ (2006) ning Edward Kessi ja Eva Leppiku „Maailm veetilgas“ (2016). Töö eesmärk on uurida, kuivõrd sobilikud on need õpikud kursuse “Ajastud, voolud ja žanrid II” läbimiseks ning millised kirjanikud on valitud õpikutesse. Lähemalt analüüsitakse nende kirjanike soolist ja rahvuslikku jaotust. Uurimistöös selgus, et Eesti kirjandusõpikud on vägagi meeskirjanike kesksed ning lääne kaanoni põhised. Uuritud kursuse läbimiseks sobib enim õpik “Realismist postmodernismini”, sest see katab põhjalikult kõiki kursuse teemasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elulooarhiivi digiteerimise väärtus ja mõju kirjandusteadusele
(Tartu Ülikool, 2026) Möldre, Maria; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb Eesti eluloolise arhiivimaterjali – eelkõige Eesti Kirjandusmuuseumi EKLA elulookogu (Fond F350) – uurimisvõimalusi digihumanitaaria kontekstis. Töö eesmärk on hinnata, kuidas elulugude, päevikute, kirjavahetuste ja muu autobiograafilise materjali süstemaatiline digiteerimine ja masinloetavaks muutmine võiks avardada kirjandusteaduslikku uurimistööd. Ülevaatepõhine analüüs näitab, et digitaalsed meetodid võimaldavad uurida suuri tekstikorpusi, tuvastada mustreid, märgates vormilisi, žanrilisi, väljenduslikke ja narratiivseid jooni ning täiendada traditsioonilisi kvalitatiivseid lähenemisi. Järeldusena leitakse, et Eesti eluloolisel materjalil on märkimisväärne, kuid seni osaliselt kasutamata uurimispotentsiaal, mille realiseerimine eeldab korrastatud digikorpuse loomist ning edasist uurimist, kasutades digihumanitaaria meetodeid nagu korpuspõhine analüüs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lüüriline mina Tõnu Trubetsky, Villu Tamme ja Merca loomingus 1980. ja 1990. aastatel
(Tartu Ülikool, 2026) Lelle, Grit; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade eesti punkluule olemusest 1980. ja 1990. aastatel läbi lüürilise mina kujutamise. Töö põhineb Tõnu Trubetsky, Villu Tamme ja Merle Jäägeri ehk Merca loomingul. Lüürilise mina analüüsimisel tuginen kaasaegsetele lüürikateooriatele, mis aitavad hoiduda tekstide lihtsustatud eluloolisest tõlgendamisest. Analüüsiosas selgub, et kuigi autoritel on ka ühisosa, siis on nende teoste lüürilised minad siiski erinevad: Villu Tamme kasutab enim enesepilget ja argisust, Tõnu Trubetsky „mina“ on romantilisem ja mütologiseerivam ning Merca põimib feministlikku kriitikat ja kehalist naturalismi. Töö tõestab, et punkluule lüüriline subjekt on mitmetasandiline nähtus, mille kaudu konstrueeritakse subkultuurset autentsust ja elatakse läbi isiklikke kriise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Üleminekuaja varjupool : kuidas kujutatakse Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses kuritegelikku maailma?
(Tartu Ülikool, 2026) Sööt, Merit-Kätlin; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida kuidas kujutatakse kuritegelikku maailma Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses. Seda tehakse Jüri Mosina memuaarteose ,,Juhan Julm’’ ja Andres Anvelti romaani ,,Punane elavhõbe’’ analüüsi põhjal. Analüüsi pidepunktideks on jutustajatüüp, fokalisatsioon ning teoste keelekasutus. Keelekasutuses tuuakse välja vulgaarkeelendid, sõimusõnad, släng ja ajastukohased sõnad. Fokaliseerimise käsitlusele on toeks Gérard Genette (1980), jutustaja tüüpidel Epp Annus (1995) ning Dana Osborne (2020), kelle abil kategoriseeritakse sõimu ja vandumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laulupidu eesti kirjanduses
(Tartu Ülikool, 2026) Küppar, Margus; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
„Laulupidu eesti kirjanduses“ on kirjanduslooline uurimus laulupeo diskursusest eesti kirjanduses. Töös uuritakse induktiivselt, kuidas on kajastatud laulupidu eesti kirjanduses ning deduktiivselt püütakse verifitseerida Rein Veidemanni hüpoteesi laulupeost kui Eesti kultuuri tüvitekstist. Esimeses osas vaadatakse tüviteksti mõiste käsitlust meie kirjandusruumis ning selgitatakse Rein Veidemanni lähenemist mõiste kasutamisele. Teises osas selgitatakse proosatekstid, mis kajastavad laulupidu. Töö mahupiirangutest tulenevalt ei käsitleta luulet, näidendeid, lastekirjandust, mälestusi ega reisikirju. Antakse üldine ülevaate leitud tekstidest ning tuuakse välja kõnekamad laulupidu puudutavad tsitaadid. Kolmandas osas võetakse lähema vaatluse alla üks tuntumaid laulupeost kirjutatud tekste, Juhan Smuuli „Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol“. Teost tõlgendatakse Rein Veidemanni tähendusmudelile toetudes lugejakeskselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanavanemate kujutamisest uuemas eesti lastekirjanduses
(Tartu Ülikool, 2026) Mägimets, Annika; Palm, Jaanika, juhendaja; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Viimastel aastatel on uuemas eesti lastekirjanduses ilmunud silmapaistvaid vanavanematest jutustavaid teoseid. Vanavanemad on fookuses ka laiemalt seoses vananeva rahvastikuga. Sellele vaatamata on tänapäeva Eesti vanavanemad noored ja elujõulised, millele vastandub sage kujutlus vanavanematest kui vanadest ja kodustest lapselaste hoidjatest. Töös uurin, kui mitmekülgselt kujutatakse vanavanemaid uuemas eesti lastekirjanduses ning mil määral vastavad kirjanduslikud vanavanemad tegelikele vanavanematele ja kinnistunud kujutamisviisidele ning millised on uuemas eesti lastekirjanduses vanavanemate ja lapselaste vahelised suhted ning millel need põhinevad. Töö teoreetiline osa annab ülevaate vanavanemate kujutamisest olulisimate motiivide kaudu: vanavanema ja lapselapse suhe, vanavanema roll, töö, elupaik, tervislik seisund ja kinnistunud kujutamisviisid. Teises peatükis annan eeltoodud motiividele tuginedes 25 uuemal eesti lasteraamatul põhineva läbilõike vanavanematest eesti lastekirjanduses ja analüüsin kolme teose – Kadri Hinrikuse „Taaniel Teine“, Andrus Kivirähki „Oskar ja asjad“ ja Triinu Laane „Poiss ja papa“ – põhjal suhtetüüpe ja nende tingimusi ning võtan kokku, kui mitmekülgselt kujutatakse vanavanemaid uuemas eesti lastekirjanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Visuaalse pildi ja sõnalise teksti suhe Piret Raua autoriraamatutes
(Tartu Ülikool, 2025) Tiidor, Tuuli-Liis; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse eesti lastekirjanduses visuaalse ja verbaalse teksti sümbioosi, seda Piret Raua illustreeritud ja kirjutatud viiest teosest lähtuvalt: „Juurtega aed“, „Meri“ ja „Järve kiri“, „Sanna ja salakütid“, „Printsess Luluu ja härra Kere“. Analüüsitavad teosed jagunevad sihtgrupiti kaheks: väikelastele ja nooremale koolieale adresseeritud pildiraamatud. Töö eesmärk on uurida, milline on teksti ja pildi vahekord ning kuidas üks teist mõjutab. Uurimistöös selgus, et väikelastele adresseeritud teostes esines rohkem pilte kui sõnalist teksti ja eelkooliealistele adresseeritud teostes toetasid pildid verbaalset teksti. Piret Raua verbaalsetes tekstides esinesid samataolised teemad, humoorikas keel ja arenevad karakterid. Raua visuaalne stiil on detailne ja tuttav, põhimeediumina kasutab ta tušši ning tema käekirjaks on mustriline faktuur või usjad jooned.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Traumaatiline mälu ja unepained Ene Mihkelsoni romaanis "Katkuhaud" ja Sofi Oksaneni romaanis "Puhastus
(Tartu Ülikool, 2010) Arust, Evelin; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iroonia ja karneval kui poliitilised võtted Elo Viidingu luules
(Tartu Ülikool, 2025) Grünvald, Marta Selma; Linno, Saara Lotta, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalureusetöö uurib irooniat ja Mihhail Bahtini karnevali kui poliitilist võtet Elo Viidingu luules. Poliitilisuse all peetakse silmas prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i arusaama poliitikast kui korda ümberkujundavast tegevusest. Analüüs põhineb järgmistel Viidingu luulekogudel: „Esimene tahe“ (2002), „Teatud erandid“ (2003), „Selge jälg“ (2005), „Meie paremas maailmas“ (2009), „Nõelad“ (2013), „ainult ARMASTUSEST“ (2019) ja „Ellujäämisrežiim“ (2024).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tegelaste soolistamine uuemas eesti noortekirjanduses nelja romaani näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Savimägi, Katrinka Josephine; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti noortekirjandus on vaatamata olulisele sotsiaalsele, kultuurilisele ja hariduslikule eesmärgile kirjandusväljal tõrjutud. Sellest lähtuvalt täidab bakalaureusetöö kolme põhilist eesmärki: 1) näitlikustada noortekirjanduse sotsiaalset ja kultuurilist olulisust; 2) anda menukamate autorite hiliste teoste põhjal ülevaade, mille alusel saab teha teatava üldistuse kogu kirjandusžanri kohta ja 3) keskenduda tegelaste kui eeskujude soolistamisele ja nende iseloomulikele tunnustele. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate noortekirjanduse tekkeloost, populaarsetest teemadest ning soolistamise põhilistest tendentsidest, mille tüdrukute- ja poistekirjanduse keskne piiritletud binaarne mõtteviis on omal moel säilinud tänapäevani. Teises peatükis rakendatakse eeltoodud teooriaid ja aspekte ning analüüsin nelja teost: sallivust käsitlevat Laura Evisalu romaani „Õiged mehed“ (2024), identiteeti ja rahvust puudutavat Ene Sepa romaani „Eestluse valem“ (2024), enesekindluse leidmisest rääkivat Kristi Piiperi romaani „Esimene kord“ (2023) ning kuulumise vajadusele keskenduvat Grethe Rõõmu fantaasiaromaani „Kaarnapuu“ (2023).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ruumid Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamatus"
(Tartu Ülikool, 2025) Treial, Katariin; Hollo, Maarja, juhendaja; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö „Ruumid Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatus““ eesmärk on välja uurida, kuidas kujutatakse ja mõtestatakse selles teoses erinevaid ruume ning milline on nende roll identiteedi ja enesemõistmise kujunemises. „Paleontoloogi päevaraamatut“ käsitletakse kui autofiktiivset teost, mille määratlusel teotutakse eelkõige Max Saundersi seisukohtadele ning ruume analüüsitakse ruumiteooriat rakendades, toetudes eelkõige Eveline Kiliani ja Hope Wolfe’i ning Anti Randviiri ja Virve Sarapiku käsitlustele. Töö tulemused kinnitavad ruumiteooria seisukohta, et ruumid on aktiivsed tähendusloome vahendid, mis mõjutavad identiteedi ja mälu kujunemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perekonna kujutamine lastekirjanduses Leelo Tungla näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tamm, Laura; Käosaar, Leena, juhendaja; Palm, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Antud bakalaureusetöö käsitleb perekonna ja kodu kujutamist lastekirjanduses Leelo Tungla näitel. Analüüsitud on kolme proosateost, milles uuriti kodu, pere ning ema ja isa rolle. Tulemused näitavad, et antud teostes kodud peegeldavad perede suhteid ning tuumpere on kõige levinum perekonnamudel. Tuleb välja, et nii emade kui isade rollid on üpris kinnistunud - emad on tavaliselt hoolitsevad ja ka juhtivad, isad sageli seotud oma tööga ning eemalolevad. Tulevikus võiks uurida laiemalt teiste pereliikmete rolli ja pere dünaamikat lastekirjanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transmediaalse maailmaloome erinevused videomängu "Disco Elysium: The final cut" ja kirjandusteose "Püha ja õudne lõhn" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kukk, Heli; Tomberg, Jaak, juhendaja; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib transmediaalse maailmaloome eripärasid, võrreldes Robert Kurvitza romaani „Püha ja õudne lõhn“ ning selle põhjal loodud arvutimängu "Disco Elysium: The Final Cut". Töö keskendub sellele, kuidas loominguline maailm muutub sõltuvalt meediumist ning milliseid erinevaid meetodeid kasutatakse kirjanduses ja videomängudes. Uurimistöö teoreetiline raamistik tugineb Marie-Laure Ryani ja Mark J. P. Wolfi käsitlustel maailmaloomest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Surm Heiti Talviku ja Jim Ollinovski luules
(Tartu Ülikool, 2025) Salong, Laura Lisette; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli tuua välja ja kõrvutada kahe luuletaja loomingus avalduva surma teema tunnusjooni. Töö meetodiks oli tekstikeskne lähenemine ja temaatika analüüs. Valitud meetodid võimaldasid mul Talviku ja Ollinovski loomingu põhiosadest tuua välja surma teema avaldumisvormid ja neid omavahel võrrelda. Töö käigus ilmnes, et külgi, mille alt autorid ühte teemat on käsitlenud, on mitmeid. Kõiki esitatud surma teema väljundeid võrreldes sai bakalaureusetöösse üsna terviklik nimistu Heiti Talviku ja Jim Ollinovski surmakäsituste sarnasustest ja erinevustest. Markeeritud väljundite rohkust arvesse võttes järeldus siinsest tööst, et surm ei ole lihtsalt morbiidne, vaid väga mitmekesine filosoofiliste sugemetega teema.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emil Tode "Piiririigi" retseptsioon saksakeelses kultuuriruumis
(Tartu Ülikool, 2025) Kubits, Aet; Laak, Marin, juhendaja; Friedenthal, Tiina-Erika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib Emil Tode romaani „Piiririik“ saksakeelse tõlke („Im Grenzland“ 1997) vastuvõttu saksakeelses kultuuriruumis (Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Luksemburgis), võrdluses romaani ilmumisjärgse retseptsiooniga Eestis. Uurimistöö esimene peatükk annab ülevaate Hans Robert Jaussi retseptsiooniteooriast, kirjanduskriitika uurimisest ning „Piiririigi“ ilmumisaegsest retseptsioonist Eestis. Teises peatükis kirjeldatakse romaani saksakeelse vastuvõtu uurimise seisu, töö meetodit ning uurimismaterjali. Kolmandas peatükis anaüüsitakse kõiki 32 teadaolevalt saksakeelses kultuuriruumis „Piiririigi“ kohta ilmunud artiklit, arvustust, lühiarvustust ja annotatsiooni viie märksõna alusel, mis kasvasid välja eestikeelsest retseptsioonist. Arvustused on saadud peamiselt Cornelius Hasselblatti erakogust. Analüüsi tulemused võetakse kokku neljandas, arutelu peatükis ning võrreldakse, mis on eesti- ja saksakeelses retseptsioonis esile tulevad kattuvused ja erinevused. Samuti järeldatakse, mis on „Piiririigi“ kirjanduslikud väärtused, millest räägitakse nii eesti- kui ka saksakeelses kultuuriruumis. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on andmed arvustuste kohta esitatud lisades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andres Allani ja Eha Lättemäe müstiline luule
(Tartu Ülikool, 2025) Piho, Paul-Hendrik; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Andres Allani luulekogu „Urjamised" ja Eha Lättemäe luulekogu „Nõnda ma lähen", seades esiplaanile müstilisi aspekte. Esimene peatükk kujutab endast põgusat sissevaadet müstilisse kogemusse, antakse ülevaade müstilise keele olemusest ning pakutakse müstilise luule mõistmiseks konteksti. Teises peatükis analüüsitakse ja võrreldakse luulekogudes müstilisuse väljendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki näitel kalambuuri õigustades
(Tartu Ülikool, 2024) Ott, Tambet; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transsoolisuse kujutamine eesti nüüdiskirjanduses
(Tartu Ülikool, 2024) Siim, Teele; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond

Sirvi

Viimati lisatud