Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Peet Vallaku linnanovellide olustik(Tartu Ülikool, 2024) Kuuseok, Maria; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Intertekstuaalsus Kristjan Haljaku luules(Tartu Ülikool, 2024) Made, Morten; Velsker, Mart, juhendaja; Susi, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks(Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Kas Sveta Grigorjevat peaks kartma? : Sveta Grigorjeva luulekogude retseptsioon(Tartu Ülikool, 2024) Rattus, Martha; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Eesti metsavendade päevikud(Tartu Ülikool, 2024) Issak, Killu; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Naistegelase kujutamine 1930. aastate foonil Helene Ranna romaanis "Keha ja vaim" ja Salme Kõivu romaanis "Reet Tammiku"(Tartu Ülikool, 2024) Porovart, Gerda; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Naeru ja nutu motiiv Fjodor Dostojevksi "Kuritöös ja karistuses" ning Anton Hansen Tammsaare "Tões ja õiguses" (I osa)(Tartu Ülikool, 2024) Vahero, Eliise; Pild, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Ökopoeetika Madis Kõivu "Akna" ja "Tagasitulek isa juurde" näitel(Tartu Ülikool, 2024) Roos, Johanna; Tomberg, Jaak, juhendaja; Ojam, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Gooti poeetika arvutimängus "Disco Elysium"(Tartu Ülikool, 2024) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös analüüsitakse "Disco Elysiumi" gootilikkuse avaldumist maailmaloomes, narratiivi ja peategelase puhul. Esimeses peatükis annab autor ülevaate gooti kirjandusžanri tekkest ja ajaloost, sealhulgas gootika levikust arvutimängudesse, avades gooti mängude maailmade, narratiivide ja protagonistide eripärad, mida analüüsis kasutada. Teises peatükis võetakse lühidalt kokku „Disco Elysiumi“ sisu ning analüüsitakse gootika avaldumist eri aspektides.Item Eduard Männik sotsialistliku realistina(Tartu Ülikool, 2023) Sepajõe, Richard; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö töö eesmärgiks on avada ja defineerida Nõukogude Liidus ametlikuks ja ainsaks loomemeetodiks olnud sotsialistliku realismi olemust ning portreerida unustatud stalinismiaegset eesti kirjanikku Eduard Männikut ja teha sissevaade tema loomingusse, sealjuures analüüsides tema 1946. aasta jutukogu „Südamete proov“ vastavuses sotsialistliku realismi loomemeetodiga.Item Juhan Viidingu luule viisistamine(Tartu Ülikool, 2023) Lünekund, Maarja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö teemaks on Juhan Viidingu luuletekstide viisistamine. Töö esimene sissejuhatav peatükk annab ülevaate Juhan Viidingu musikaalsusest. Töö teine peatükk keskendub Juhan Viidingu ja ansambli Amor Trio loomingule, esmalt antakse ülevaade ansambli tegevusest ja seejärel võrdlev analüüs originaallugude ja kaverite vahel. Töö kolmas peatükk keskendub Viidingu ja Ehala ühisele loomingule, kõigepealt väike ülevaade loomeprotsessist ja seejärel laulude analüüs. Neljas peatükk koosneb Juhan Viidingu ja Ruja loomingulise koostöö ülevaatest ning laulude analüüsist.Item Ühiskonnakriitika Piret Raua lasteraamatutes(Tartu Ülikool, 2023) Laanoja, Markus; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurib kolme Piret Raua lasteraamatut – „Ernesto küülikud” (2004), „Sanna ja salakütid” (2005) ja „Printsess Luluu ja härra Kere” (2008) – ning neis tekstides esinevaid ühiskonnakriitilisi sõnumeid. Töö esimeses peatükis vaadeldakse, kuidas on defineeritud lastekirjandust ja selle eesmärke, ning kuidas on kirjandusteaduses käsitletud ühiskondlike sõnumite esitamist kirjandusteoses. Järgnevates peatükkides analüüsib autor käsitletud ühiskonnakriitilisi teemasid ja ühiskonnakriitilise kirjutamise võtteid Piret Raua lasteraamatutes.Item Ökoloogilised vaatepunktid Hasso Krulli esseistikas(Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on luua terviklik uurimus Hasso Krulli ökoloogilistest seisukohtadest ja vaatepunktidest, sealhulgas uurida, kuidas on teised kirjanikud Krulli vaateid mõjutanud ja milline on vastukaja Krulli ökoloogiateemalistele esseedele. Peamised ökoloogilised teemad, millega Krull tegeleb, on loomad ja kliimakriis. Need teemad moodustavad töö esimesed kaks sisupeatükki. Ülejäänud kolm sisupeatükki keskenduvad kolmele Hasso Krulli kõige enam mõjutanud ökoloogiaalasele kirjanikule: Timothy Morton, Arne Næss ja Pentti Linkola. Töö põhineb peamiselt Hasso Krulli käesoleval sajandil avaldatud esseekogudel.Item 19. sajandi kõrts Eesti proosas(Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.Item Dekadentsi paradoks Betti Alveri varasemas luules(Tartu Ülikool, 2023) Kaur, Rahel Ariel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös analüüsitakse dekadentlike joonte ilmnemist Betti Alveri varases loomingus. Töö on liigendatud kolmeks suuremaks peatükis, esimeses neist annan ülevaate dekadentsi olemusest, seisukohtadest ja olulisematest poeetilistest tunnusjoontest. Teises peatükis tuuakse välja Betti Alveri varasemas luules esinevaid dekadentsipoeetilisi tunnusjooni ning tõlgendatakse neid suhestudes "Tolmu ja tule" kui kunstilise tervikuga ja varasemate interpretatsioonidega. Kolmas peatükk keskendub dekadentsi paradoksaalsusele, suhtele tumedate toonide ning ehtalverliku elujõu vahel, analüüsitakse, kuidas mõjutab dekadentsi koosmõju vastuoksuslike tunnustega Betti Alveri varasemat loomingut.Item Siirde ja interpunktsiooni koosmäng Tõnis Vilu luulekogudes "Libavere" ja "Kõik linnud valgusele"(Tartu Ülikool, 2023) Piir, Sandra; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös analüüsitakse siirdekasutust ja interpunktsiooni mõju siirdele Tõnis Vilu luulekogudes „Libavere“ (2018) ja „Kõik linnud valgusele“ (2022).Item Inimeseks jäämise strateegiad Raimond Kaugveri kirjades kogumikus "Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949"(Tartu Ülikool, 2023) Kizant, Kristin; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös keskendutakse inimeseks jäämise strateegiaid Raimond Kaugveri poolt saadetud kirjades Sigrid Kurvisele. Töö esimene osa keskendub epistolaaržanri iseloomulikele tunnustele ja uurib nende ilmnemist kirjavahetuse kontekstis, teise peatüki eesmärk on tutvustada Tzvetan Todorovi moraaliteooriat ning selle rakendumist vangilaagri tingimustes. Kolmandas peatükis on antud ülevaade kirjažanrilistest mõjudest Sigridi ja Kaugveri kirjavahetusele: analüüsitud on kirjalikust suhtlusest tulenenud takistusi ning kirjade korduvat lugemist kui üht ellujäämisstrateegiat. Toetudes Todorovi moraalikäsitlusele on töö viimases peatükis avatud filosoofiliste arutelude tähtsust inimlikkuse ja moraali säilitamisel Kaugveri kirjades.Item Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Lajal, Lisanna; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö tegeleb räpptekstide ja rahvalaulude poeetika analüüsiga. Töö esimene peatükk annab ülevaate arhitekstuaalsuse mõistest ja selle erinevatest kasutusviisidest. Teine ja kolmas peatükk tegelevad konkreetsete tekstide analüüsiga, teises peatükis analüüsib autor rahvalaule, kolmandas peatükis räppluuletusi. Kõigi tekstide puhul peetakse silmas stroofikat, meetrikat (eriti väldete kasutamist ning rõhulibistust) ning riimikooslusi. Neljas peatükk võtab analüüsitud materjali kokku ja teeb sellest järeldused. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on kõik tekstid koos märgetega lisatud uurimustöö lisasse.Item "Mina" Jaan Kaplinski luulekogudes "Tolmust ja värvidest", "Valge joon Võrumaa kohale", "Õhtu toob tagasi kõik" ja "Tükk elatud elu"(Tartu Ülikool, 2022) Meremäe, Heleri Carita; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurib lüürilise mina rolli Jaan Kaplinski luules. Töö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis avatakse lüürilise mina olemust, keskendudes ka lüürilisuse ja autobiograafilisuse suhtele ning Jaan Kaplinski enda tõlgendustele luulest ja „minast“. Teises peatükis antakse ülevaade autometatekstuaalsuse mõistest ning autometatekstuaalsusest Jaan Kaplinski luules. Kolmandas peatükis analüüsitakse lüürilist mina eelnevalt mainitud neljas Jaan Kaplinski luulekogus - "Tolmust ja värvidest" (1967), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985) ja "Tükk elatud elu" (1991).Item Keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu „Hundi silmas” ja Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”(Tartu Ülikool, 2022) Peterson, Iris; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö teema on keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas“ (1999) ning Eeva Pargi romaanis „Lõks lõpmatuses“ (2003), eesmärgiga pöörata tähelepanu sellele, kuidas on naiskirjanikud kujutanud naistegelaste asendit patriarhaalses ehk esiisadeaegsete normidega ühiskonnas ning millisel moel on see vorminud nende tegelaste keha ja kehalisuse kogemust. Esimeses peatükis antakse ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest - feminismi ajalugu ja selle kujunemine Eestis kui postsotsialistlikus riigis. Lisaks tutvustatakse põgusalt feministlikku kirjandusteadust ja antakse põhjalik ülevaade keha ja kehalisuse käsitlusest feministlikus teoorias. Töö teises osas käsitletakse Helga Nõu ja Eeva Pargi elu ning kirjanduslikke saavutusi, tutvustatakse töö aluseks olevate romaanide sisu, naistegelaste rolle ning positsioone keset patriarhaalseid norme, mis romaanides kujutatud ühiskonnakorralduses esile tõusevad. Kolmandas peatükis analüüsib autor keha ja kehalisuse ning sellest tulenevate positsioonide väljendumist romaanides.