Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29000
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Iroonia ja karneval kui poliitilised võtted Elo Viidingu luules(Tartu Ülikool, 2025) Grünvald, Marta Selma; Linno, Saara Lotta, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalureusetöö uurib irooniat ja Mihhail Bahtini karnevali kui poliitilist võtet Elo Viidingu luules. Poliitilisuse all peetakse silmas prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i arusaama poliitikast kui korda ümberkujundavast tegevusest. Analüüs põhineb järgmistel Viidingu luulekogudel: „Esimene tahe“ (2002), „Teatud erandid“ (2003), „Selge jälg“ (2005), „Meie paremas maailmas“ (2009), „Nõelad“ (2013), „ainult ARMASTUSEST“ (2019) ja „Ellujäämisrežiim“ (2024).Kirje Tegelaste soolistamine uuemas eesti noortekirjanduses nelja romaani näitel(Tartu Ülikool, 2025) Savimägi, Katrinka Josephine; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondEesti noortekirjandus on vaatamata olulisele sotsiaalsele, kultuurilisele ja hariduslikule eesmärgile kirjandusväljal tõrjutud. Sellest lähtuvalt täidab bakalaureusetöö kolme põhilist eesmärki: 1) näitlikustada noortekirjanduse sotsiaalset ja kultuurilist olulisust; 2) anda menukamate autorite hiliste teoste põhjal ülevaade, mille alusel saab teha teatava üldistuse kogu kirjandusžanri kohta ja 3) keskenduda tegelaste kui eeskujude soolistamisele ja nende iseloomulikele tunnustele. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate noortekirjanduse tekkeloost, populaarsetest teemadest ning soolistamise põhilistest tendentsidest, mille tüdrukute- ja poistekirjanduse keskne piiritletud binaarne mõtteviis on omal moel säilinud tänapäevani. Teises peatükis rakendatakse eeltoodud teooriaid ja aspekte ning analüüsin nelja teost: sallivust käsitlevat Laura Evisalu romaani „Õiged mehed“ (2024), identiteeti ja rahvust puudutavat Ene Sepa romaani „Eestluse valem“ (2024), enesekindluse leidmisest rääkivat Kristi Piiperi romaani „Esimene kord“ (2023) ning kuulumise vajadusele keskenduvat Grethe Rõõmu fantaasiaromaani „Kaarnapuu“ (2023).Kirje Ruumid Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamatus"(Tartu Ülikool, 2025) Treial, Katariin; Hollo, Maarja, juhendaja; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö „Ruumid Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatus““ eesmärk on välja uurida, kuidas kujutatakse ja mõtestatakse selles teoses erinevaid ruume ning milline on nende roll identiteedi ja enesemõistmise kujunemises. „Paleontoloogi päevaraamatut“ käsitletakse kui autofiktiivset teost, mille määratlusel teotutakse eelkõige Max Saundersi seisukohtadele ning ruume analüüsitakse ruumiteooriat rakendades, toetudes eelkõige Eveline Kiliani ja Hope Wolfe’i ning Anti Randviiri ja Virve Sarapiku käsitlustele. Töö tulemused kinnitavad ruumiteooria seisukohta, et ruumid on aktiivsed tähendusloome vahendid, mis mõjutavad identiteedi ja mälu kujunemist.Kirje Perekonna kujutamine lastekirjanduses Leelo Tungla näitel(Tartu Ülikool, 2025) Tamm, Laura; Käosaar, Leena, juhendaja; Palm, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondAntud bakalaureusetöö käsitleb perekonna ja kodu kujutamist lastekirjanduses Leelo Tungla näitel. Analüüsitud on kolme proosateost, milles uuriti kodu, pere ning ema ja isa rolle. Tulemused näitavad, et antud teostes kodud peegeldavad perede suhteid ning tuumpere on kõige levinum perekonnamudel. Tuleb välja, et nii emade kui isade rollid on üpris kinnistunud - emad on tavaliselt hoolitsevad ja ka juhtivad, isad sageli seotud oma tööga ning eemalolevad. Tulevikus võiks uurida laiemalt teiste pereliikmete rolli ja pere dünaamikat lastekirjanduses.Kirje Transmediaalse maailmaloome erinevused videomängu "Disco Elysium: The final cut" ja kirjandusteose "Püha ja õudne lõhn" näitel(Tartu Ülikool, 2025) Kukk, Heli; Tomberg, Jaak, juhendaja; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö uurib transmediaalse maailmaloome eripärasid, võrreldes Robert Kurvitza romaani „Püha ja õudne lõhn“ ning selle põhjal loodud arvutimängu "Disco Elysium: The Final Cut". Töö keskendub sellele, kuidas loominguline maailm muutub sõltuvalt meediumist ning milliseid erinevaid meetodeid kasutatakse kirjanduses ja videomängudes. Uurimistöö teoreetiline raamistik tugineb Marie-Laure Ryani ja Mark J. P. Wolfi käsitlustel maailmaloomest.Kirje Surm Heiti Talviku ja Jim Ollinovski luules(Tartu Ülikool, 2025) Salong, Laura Lisette; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö eesmärgiks oli tuua välja ja kõrvutada kahe luuletaja loomingus avalduva surma teema tunnusjooni. Töö meetodiks oli tekstikeskne lähenemine ja temaatika analüüs. Valitud meetodid võimaldasid mul Talviku ja Ollinovski loomingu põhiosadest tuua välja surma teema avaldumisvormid ja neid omavahel võrrelda. Töö käigus ilmnes, et külgi, mille alt autorid ühte teemat on käsitlenud, on mitmeid. Kõiki esitatud surma teema väljundeid võrreldes sai bakalaureusetöösse üsna terviklik nimistu Heiti Talviku ja Jim Ollinovski surmakäsituste sarnasustest ja erinevustest. Markeeritud väljundite rohkust arvesse võttes järeldus siinsest tööst, et surm ei ole lihtsalt morbiidne, vaid väga mitmekesine filosoofiliste sugemetega teema.Kirje Emil Tode "Piiririigi" retseptsioon saksakeelses kultuuriruumis(Tartu Ülikool, 2025) Kubits, Aet; Laak, Marin, juhendaja; Friedenthal, Tiina-Erika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö uurib Emil Tode romaani „Piiririik“ saksakeelse tõlke („Im Grenzland“ 1997) vastuvõttu saksakeelses kultuuriruumis (Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Luksemburgis), võrdluses romaani ilmumisjärgse retseptsiooniga Eestis. Uurimistöö esimene peatükk annab ülevaate Hans Robert Jaussi retseptsiooniteooriast, kirjanduskriitika uurimisest ning „Piiririigi“ ilmumisaegsest retseptsioonist Eestis. Teises peatükis kirjeldatakse romaani saksakeelse vastuvõtu uurimise seisu, töö meetodit ning uurimismaterjali. Kolmandas peatükis anaüüsitakse kõiki 32 teadaolevalt saksakeelses kultuuriruumis „Piiririigi“ kohta ilmunud artiklit, arvustust, lühiarvustust ja annotatsiooni viie märksõna alusel, mis kasvasid välja eestikeelsest retseptsioonist. Arvustused on saadud peamiselt Cornelius Hasselblatti erakogust. Analüüsi tulemused võetakse kokku neljandas, arutelu peatükis ning võrreldakse, mis on eesti- ja saksakeelses retseptsioonis esile tulevad kattuvused ja erinevused. Samuti järeldatakse, mis on „Piiririigi“ kirjanduslikud väärtused, millest räägitakse nii eesti- kui ka saksakeelses kultuuriruumis. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on andmed arvustuste kohta esitatud lisades.Kirje Andres Allani ja Eha Lättemäe müstiline luule(Tartu Ülikool, 2025) Piho, Paul-Hendrik; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös analüüsitakse Andres Allani luulekogu „Urjamised" ja Eha Lättemäe luulekogu „Nõnda ma lähen", seades esiplaanile müstilisi aspekte. Esimene peatükk kujutab endast põgusat sissevaadet müstilisse kogemusse, antakse ülevaade müstilise keele olemusest ning pakutakse müstilise luule mõistmiseks konteksti. Teises peatükis analüüsitakse ja võrreldakse luulekogudes müstilisuse väljendamist.Kirje Facebooki näitel kalambuuri õigustades(Tartu Ülikool, 2024) Ott, Tambet; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Transsoolisuse kujutamine eesti nüüdiskirjanduses(Tartu Ülikool, 2024) Siim, Teele; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Ebareaalsuse kujutamine keerukates narratiivides: Madis Kõiv "Uudisjutte", Toomas Vint "Meeldivalt tühi ruum", Jorge Luis Borges "Unetiigrid"(Tartu Ülikool, 2024) Udeküll, Ingrid; Taberland, Paula, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Tallinna kujutamine Veronika Kivisilla ja Andra Teede luules(Tartu Ülikool, 2024) Jantson-Köstner, Frida; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Düstoopia kui žanr Katrina Kalda ja Mann Loperi ulmeromaanide näitel(Tartu Ülikool, 2024) Rumvolt, Kirke; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Peet Vallaku linnanovellide olustik(Tartu Ülikool, 2024) Kuuseok, Maria; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Intertekstuaalsus Kristjan Haljaku luules(Tartu Ülikool, 2024) Made, Morten; Velsker, Mart, juhendaja; Susi, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks(Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Kas Sveta Grigorjevat peaks kartma? : Sveta Grigorjeva luulekogude retseptsioon(Tartu Ülikool, 2024) Rattus, Martha; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Eesti metsavendade päevikud(Tartu Ülikool, 2024) Issak, Killu; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Naistegelase kujutamine 1930. aastate foonil Helene Ranna romaanis "Keha ja vaim" ja Salme Kõivu romaanis "Reet Tammiku"(Tartu Ülikool, 2024) Porovart, Gerda; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Naeru ja nutu motiiv Fjodor Dostojevski "Kuritöös ja karistuses" ning Anton Hansen Tammsaare "Tões ja õiguses" (I osa)(Tartu Ülikool, 2024) Vahero, Eliise; Pild, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond