Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 121
  • Item
    Ebareaalsuse kujutamine keerukates narratiivides: Madis Kõiv "Uudisjutte", Toomas Vint "Meeldivalt tühi ruum", Jorge Luis Borges "Unetiigrid"
    (Tartu Ülikool, 2024) Udeküll, Ingrid; Taberland, Paula, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Tallinna kujutamine Veronika Kivisilla ja Andra Teede luules
    (Tartu Ülikool, 2024) Jantson-Köstner, Frida; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Düstoopia kui žanr Katrina Kalda ja Mann Loperi ulmeromaanide näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Rumvolt, Kirke; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Peet Vallaku linnanovellide olustik
    (Tartu Ülikool, 2024) Kuuseok, Maria; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Intertekstuaalsus Kristjan Haljaku luules
    (Tartu Ülikool, 2024) Made, Morten; Velsker, Mart, juhendaja; Susi, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks
    (Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Kas Sveta Grigorjevat peaks kartma? : Sveta Grigorjeva luulekogude retseptsioon
    (Tartu Ülikool, 2024) Rattus, Martha; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Eesti metsavendade päevikud
    (Tartu Ülikool, 2024) Issak, Killu; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Naistegelase kujutamine 1930. aastate foonil Helene Ranna romaanis "Keha ja vaim" ja Salme Kõivu romaanis "Reet Tammiku"
    (Tartu Ülikool, 2024) Porovart, Gerda; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Naeru ja nutu motiiv Fjodor Dostojevksi "Kuritöös ja karistuses" ning Anton Hansen Tammsaare "Tões ja õiguses" (I osa)
    (Tartu Ülikool, 2024) Vahero, Eliise; Pild, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Ökopoeetika Madis Kõivu "Akna" ja "Tagasitulek isa juurde" näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Roos, Johanna; Tomberg, Jaak, juhendaja; Ojam, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
  • Item
    Gooti poeetika arvutimängus "Disco Elysium"
    (Tartu Ülikool, 2024) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse "Disco Elysiumi" gootilikkuse avaldumist maailmaloomes, narratiivi ja peategelase puhul. Esimeses peatükis annab autor ülevaate gooti kirjandusžanri tekkest ja ajaloost, sealhulgas gootika levikust arvutimängudesse, avades gooti mängude maailmade, narratiivide ja protagonistide eripärad, mida analüüsis kasutada. Teises peatükis võetakse lühidalt kokku „Disco Elysiumi“ sisu ning analüüsitakse gootika avaldumist eri aspektides.
  • Item
    Eduard Männik sotsialistliku realistina
    (Tartu Ülikool, 2023) Sepajõe, Richard; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö töö eesmärgiks on avada ja defineerida Nõukogude Liidus ametlikuks ja ainsaks loomemeetodiks olnud sotsialistliku realismi olemust ning portreerida unustatud stalinismiaegset eesti kirjanikku Eduard Männikut ja teha sissevaade tema loomingusse, sealjuures analüüsides tema 1946. aasta jutukogu „Südamete proov“ vastavuses sotsialistliku realismi loomemeetodiga.
  • Item
    Juhan Viidingu luule viisistamine
    (Tartu Ülikool, 2023) Lünekund, Maarja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö teemaks on Juhan Viidingu luuletekstide viisistamine. Töö esimene sissejuhatav peatükk annab ülevaate Juhan Viidingu musikaalsusest. Töö teine peatükk keskendub Juhan Viidingu ja ansambli Amor Trio loomingule, esmalt antakse ülevaade ansambli tegevusest ja seejärel võrdlev analüüs originaallugude ja kaverite vahel. Töö kolmas peatükk keskendub Viidingu ja Ehala ühisele loomingule, kõigepealt väike ülevaade loomeprotsessist ja seejärel laulude analüüs. Neljas peatükk koosneb Juhan Viidingu ja Ruja loomingulise koostöö ülevaatest ning laulude analüüsist.
  • Item
    Ühiskonnakriitika Piret Raua lasteraamatutes
    (Tartu Ülikool, 2023) Laanoja, Markus; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö uurib kolme Piret Raua lasteraamatut – „Ernesto küülikud” (2004), „Sanna ja salakütid” (2005) ja „Printsess Luluu ja härra Kere” (2008) – ning neis tekstides esinevaid ühiskonnakriitilisi sõnumeid. Töö esimeses peatükis vaadeldakse, kuidas on defineeritud lastekirjandust ja selle eesmärke, ning kuidas on kirjandusteaduses käsitletud ühiskondlike sõnumite esitamist kirjandusteoses. Järgnevates peatükkides analüüsib autor käsitletud ühiskonnakriitilisi teemasid ja ühiskonnakriitilise kirjutamise võtteid Piret Raua lasteraamatutes.
  • Item
    Ökoloogilised vaatepunktid Hasso Krulli esseistikas
    (Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on luua terviklik uurimus Hasso Krulli ökoloogilistest seisukohtadest ja vaatepunktidest, sealhulgas uurida, kuidas on teised kirjanikud Krulli vaateid mõjutanud ja milline on vastukaja Krulli ökoloogiateemalistele esseedele. Peamised ökoloogilised teemad, millega Krull tegeleb, on loomad ja kliimakriis. Need teemad moodustavad töö esimesed kaks sisupeatükki. Ülejäänud kolm sisupeatükki keskenduvad kolmele Hasso Krulli kõige enam mõjutanud ökoloogiaalasele kirjanikule: Timothy Morton, Arne Næss ja Pentti Linkola. Töö põhineb peamiselt Hasso Krulli käesoleval sajandil avaldatud esseekogudel.
  • Item
    19. sajandi kõrts Eesti proosas
    (Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.
  • Item
    Dekadentsi paradoks Betti Alveri varasemas luules
    (Tartu Ülikool, 2023) Kaur, Rahel Ariel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse dekadentlike joonte ilmnemist Betti Alveri varases loomingus. Töö on liigendatud kolmeks suuremaks peatükis, esimeses neist annan ülevaate dekadentsi olemusest, seisukohtadest ja olulisematest poeetilistest tunnusjoontest. Teises peatükis tuuakse välja Betti Alveri varasemas luules esinevaid dekadentsipoeetilisi tunnusjooni ning tõlgendatakse neid suhestudes "Tolmu ja tule" kui kunstilise tervikuga ja varasemate interpretatsioonidega. Kolmas peatükk keskendub dekadentsi paradoksaalsusele, suhtele tumedate toonide ning ehtalverliku elujõu vahel, analüüsitakse, kuidas mõjutab dekadentsi koosmõju vastuoksuslike tunnustega Betti Alveri varasemat loomingut.
  • Item
    Siirde ja interpunktsiooni koosmäng Tõnis Vilu luulekogudes "Libavere" ja "Kõik linnud valgusele"
    (Tartu Ülikool, 2023) Piir, Sandra; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse siirdekasutust ja interpunktsiooni mõju siirdele Tõnis Vilu luulekogudes „Libavere“ (2018) ja „Kõik linnud valgusele“ (2022).
  • Item
    Inimeseks jäämise strateegiad Raimond Kaugveri kirjades kogumikus "Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949"
    (Tartu Ülikool, 2023) Kizant, Kristin; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös keskendutakse inimeseks jäämise strateegiaid Raimond Kaugveri poolt saadetud kirjades Sigrid Kurvisele. Töö esimene osa keskendub epistolaaržanri iseloomulikele tunnustele ja uurib nende ilmnemist kirjavahetuse kontekstis, teise peatüki eesmärk on tutvustada Tzvetan Todorovi moraaliteooriat ning selle rakendumist vangilaagri tingimustes. Kolmandas peatükis on antud ülevaade kirjažanrilistest mõjudest Sigridi ja Kaugveri kirjavahetusele: analüüsitud on kirjalikust suhtlusest tulenenud takistusi ning kirjade korduvat lugemist kui üht ellujäämisstrateegiat. Toetudes Todorovi moraalikäsitlusele on töö viimases peatükis avatud filosoofiliste arutelude tähtsust inimlikkuse ja moraali säilitamisel Kaugveri kirjades.