Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Lajal, Lisanna; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö tegeleb räpptekstide ja rahvalaulude poeetika analüüsiga. Töö esimene peatükk annab ülevaate arhitekstuaalsuse mõistest ja selle erinevatest kasutusviisidest. Teine ja kolmas peatükk tegelevad konkreetsete tekstide analüüsiga, teises peatükis analüüsib autor rahvalaule, kolmandas peatükis räppluuletusi. Kõigi tekstide puhul peetakse silmas stroofikat, meetrikat (eriti väldete kasutamist ning rõhulibistust) ning riimikooslusi. Neljas peatükk võtab analüüsitud materjali kokku ja teeb sellest järeldused. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on kõik tekstid koos märgetega lisatud uurimustöö lisasse.Item "Mina" Jaan Kaplinski luulekogudes "Tolmust ja värvidest", "Valge joon Võrumaa kohale", "Õhtu toob tagasi kõik" ja "Tükk elatud elu"(Tartu Ülikool, 2022) Meremäe, Heleri Carita; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurib lüürilise mina rolli Jaan Kaplinski luules. Töö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis avatakse lüürilise mina olemust, keskendudes ka lüürilisuse ja autobiograafilisuse suhtele ning Jaan Kaplinski enda tõlgendustele luulest ja „minast“. Teises peatükis antakse ülevaade autometatekstuaalsuse mõistest ning autometatekstuaalsusest Jaan Kaplinski luules. Kolmandas peatükis analüüsitakse lüürilist mina eelnevalt mainitud neljas Jaan Kaplinski luulekogus - "Tolmust ja värvidest" (1967), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985) ja "Tükk elatud elu" (1991).Item Keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu „Hundi silmas” ja Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”(Tartu Ülikool, 2022) Peterson, Iris; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö teema on keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas“ (1999) ning Eeva Pargi romaanis „Lõks lõpmatuses“ (2003), eesmärgiga pöörata tähelepanu sellele, kuidas on naiskirjanikud kujutanud naistegelaste asendit patriarhaalses ehk esiisadeaegsete normidega ühiskonnas ning millisel moel on see vorminud nende tegelaste keha ja kehalisuse kogemust. Esimeses peatükis antakse ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest - feminismi ajalugu ja selle kujunemine Eestis kui postsotsialistlikus riigis. Lisaks tutvustatakse põgusalt feministlikku kirjandusteadust ja antakse põhjalik ülevaade keha ja kehalisuse käsitlusest feministlikus teoorias. Töö teises osas käsitletakse Helga Nõu ja Eeva Pargi elu ning kirjanduslikke saavutusi, tutvustatakse töö aluseks olevate romaanide sisu, naistegelaste rolle ning positsioone keset patriarhaalseid norme, mis romaanides kujutatud ühiskonnakorralduses esile tõusevad. Kolmandas peatükis analüüsib autor keha ja kehalisuse ning sellest tulenevate positsioonide väljendumist romaanides.Item Nõukogude aja peremustrid Eeva Pargi romaanis "Tuul ja tolm" ja Nora Ikstena romaanis "Emapiim"(Tartu Ülikool, 2022) Kolk, Anni Leena; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös uuritakse mälukirjandust lähtudes kahest romaanist - Eeva Pargi „Tuul ja tolm“ ja Nora Ikstena „Emapiim“. Töö esimene peatükk annab ülevaate Eestis ilmunud autobiograafiatest luues nii raami, millest lähtuvalt teises peatükis teoseid tõlgendatakse. Kolmandas peatükis analüüsib autor nõukogude aja katkestusena tajumist teostes. Neljas peatükk näitab konkreetsemalt, kuidas võim mõjutab üksikisikuid, selleks analüüsitakse romaanide naistegelasi.Item Reedik Palmi kaks maailma(Tartu Ülikool, 2022) Ariva, Tormi; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetööl „Reedik Palmi kaks maailma“ on kaks peamist sihti. Esimeseks eesmärgiks on info koondamine: töö annab ülevaate tolle vähetuntud literaadi elust ja ilukirjanduslikust loomingust, ümbritseb selle hädavajaliku kontekstiga ning teeb kättesaadavaks koduarhiivis talletatud käsikirjad. Uurimuse teine taotlus on pakkuda Palmi loometervikule eeldatavasti üsna tähendusrikast, samas lihtsasti rakendatavat tõlgendustasandit ja seeläbi lugemisviisi, mis võtab arvesse kahe maailma vastandusest tekkivaid mõttelisi lisaseoseid. Kahe maailma teema all on siin mõistetud motiivide süsteemi, mis vahendab samaaegselt funktsioneerivate, ent (peaaegu) ilma igasuguse ühisosata kirjanduslike reaalsuste vahel laiuvat lõhet; see käsitlus ei tugine mingile varasemale kirjandusteaduslikule teooriale, vaid kujutab endast töö autori konstrueeritud mudelit, loodud, aitamaks täpsemalt määratleda Palmi teostes korduvaid poeetikavõtteid. Bakalaureusetöö algab ülevaatega Reedik Palmi eluloost. Teine peatükk vaeb tema loomingu avaldamise asjaolusid ja vastukajasid sellele, süüvib põhjalikumalt kahe maailma teema struktuuri, nimetab teda mõjutanud kohalikke ja välismaiseid autoreid ning paigutab tema loomingu eesti sulaaja lõpu kirjandusmaastikule. Kolmas ja neljas peatükk keskenduvad vastavalt eraldi Palmi proosale ja luulele, toovad välja mõlemale omaseid tunnuseid, mis žanriti mõneti erinevad, kitsamalt on neis lahatud kahe maailma teema esinemisviise ühe jutu ja ühe luuletuse näitel. Töö lisadena on Reedik Palmi bibliograafia ja digiteeritud kujul ka (seni) avaldamata proosa- ja luulekäsikirjad.Item Düstoopilise ühiskonna kujutamine Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ ja Taavet Kase „Surmamaksu“ näitel(Tartu Ülikool, 2022) Masing, Teele; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimistöö keskendub düstoopiatele, täpsemalt nendes kirjeldatud ühiskondade kujutamisele, võttes vaatluse alla kaks eesti kirjanduse düstoopiat, Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ (2016) ja Taavet Kase „Surmamaks“ (2018). Töö esimeses osas antakse ülevaade teadusulme mõistest, sh selle iseloomulikest tunnustest. Teine osa käsitleb teadusulme alamžanri düstoopiat ning kolmandas osas analüüsib autor, kuidas ja missuguste vahendite abil kujutatakse düstoopilist ühiskonnapilti analüüsitavates teostes.Item Eestlase identiteet “Minu” sarja Eestist kirjutatud raamatute näitel(Tartu Ülikool, 2022) Pruul, Karoliine; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on võrrelda üheksa „Minu” sarja raamatu põhjal, mis on eestlase identiteedi erinevused sõltuvalt elukohast. Töös otsitakse eestlase identiteedi eripärasid lähtudes geograafilisest asukohast, et tekiks arusaam sellest, milline on mingis linnas või paigas elav eestlane. Esimene peatükk keskendub omaeluloolisuse mõistele, aga kirjeldab samuti analüüsitud teostes kasutatud omaelulookirjutuse žanre nagu memuaar, reisikiri ja päevik. Teine peatükk käsitleb identiteedi küsimust omaelulookirjutuses. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade eestluse kujunemisest ja suurematest mõjutustest, ning tänapäevase eestlase võimalikust olemusest. Bakalaureusetöö neljandas peatükis analüüsitakse "Minu" sarja teoste põhjal, kuidas on autorid selle Eesti linna tänapäevast elanikku ja eestlast kirjeldatud.Item Naine eesti kirjanduselus 19. ja 20. sajandi vahetusel. „Eesti Nais-luuletajate Album“ (1897)(Tartu Ülikool, 2022) Kauge, Loona Riin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on uurida „Eesti Nais-luuletajate Albumit“ (1897), kirjeldades selle taustal sajandivahetuse ühiskondlikke protsesse, mis normaliseerisid naiste osalemist avalikus elus. Töö lähtub klassikalisest feministlikust teooriast, mida kirjeldatakse esimeses alapeatükis. Sellest lähtuvalt visandatakse kriitiliselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sotsiaalsete, kultuuriliste ja kirjanduslike institutsioonide loodud normid, mis pärssisid naisautorite püüdlusi ja võimalusi kirjandusväljal. Töö teises osas antakse ülevaade albumis esinenud autoritest ja analüüsitakse luule poeetikat. Uurimuse üks eesmärke on populariseerida eesti naisluule alguse ja selle ühe esimese vertaposti „Eesti-Naisluuletajate Albumi“ tundmist.Item Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" ruumipoeetika(Tartu Ülikool, 2022) Köhler, Hardi; Ojam, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö esimene peatükk on pühendatud ruumiteooriale: vaatluse all on kirjandusliku ruumi olemus ja selle uurimisvõimalused. Teises peatükis käsitletakse Sofi Oksaneni „Puhastust“ kui romaani üldisemalt, lisaks antakse põgus ülevaade romaani retseptsioonist. Kolmas peatükk hõlmab romaani ruumianalüüsi, seejuures on eraldi alapeatükid pühendatud romaani kontekstis olulistele teemadele nagu seksuaalne vägivald ja hirm ning nende teemadega seonduvale ruumikujutusele.Item Ena Metsa "Ülestähendusi Montmartre'i mäelt. Elu ja imede pandeemia" ökofeministlik analüüs(Tartu Ülikool, 2021) Reispass, Ruta; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on vaadata, kas Ena Metsa teos "Ülestähendusi Montmartre’i mäelt. Elu ja imede pandeemia" (2020) on analüüsitav ökofeministliku teosena, uurida, milline panus on Ena Metsal ja tema raamatul ökofeminismi ja anda üks võimalik retseptsioon teosele. Töö esimene pool annab ülevaate ökofeminismi ajaloost, sh ökofeministlikust uurimusest Eestis. Töö teine osa käsitleb Ena Metsa kui praktilist ökofeministi ning kolmas osa käsitleb COVID-19 pandeemiat ning seda, milliseid ökofeministlikke teemasid see tõstatas.Item Kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias "Mujal kodus"(Tartu Ülikool, 2021) Siim, Rael; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös vaatleb autor, kuidas avaldub kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias “Mujal kodus”. Kodutundel ja kodutustundel on erinevad tahud, mida avatakse esimeses peatükis: kuidas ruum ja koht saavad koduks, kuidas avalduvad kodutunne ja kodutustunne ning kuidas ränd ja kodu on omavahelises suhtes. Teises peatükis analüüsitakse antud teooriate valguses kolme Tõnu Õnnepalu teost, mis kuuluvad triloogiasse “Mujal kodus” (2019): “Pariis”, “Aaker” ja “Lõpmatus”, eesmärgiks avada jutustaja hoiakuid, vaatlusi ja tundeid erinevate kohtade suhtes, kus ta parasjagu viibib (sõltuvalt teosest, kas Pariisis, Kanadas või saarel, mida ta ise kutsub Lõpmatuseks).Item Transgressiivsus Kaur Kenderi romaanides "Iseseisvuspäev" ja "Check out"(Tartu Ülikool, 2021) Jõekäär, Merin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös antakse ülevaade, mida sisaldab transgressiooni mõiste, tutvustatakse transgressiivse kirjanduse definitsioone ja käsitletakse transgressiivse kirjanduse tähtsamaid mõisteid ja teemasid. Töö analüütilises osas keskendutakse transgressiivsetele teemadele ja tegudele Kaur Kenderi romaanides "Iseseisvuspäev" ja "Check out", samuti käsitletakse põhjalikumalt mõlema romaani transgressiivset keelekasutust.Item Mari Sajo naisromaanide "Võõra õue peal" ja "Verevermed" poeetika(Tartu Ülikool, 2021) Glück, Katrin; Org, Andrus; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärk on pöörata tähelepanu naiskirjandusele ehk jutukirjandusele, kus peategelastena kujutatakse naisi, nende läbi- ja üleelamisi, eluringi ja -saatust. Töö annab ülevaate naisteka kui ajaviitekirjanduse tunnusjoontest ja analüüsib kaht naiskarakterit Mari Sajo romaanidest "Võõra õue peal" ja „Verevermed“.Item Kooljanarratiivi poeetika Maniakkide Tänava teoses(Tartu Ülikool, 2021) Ots, Triinu; Org, Andrus; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöös analüüsitakse Maniakkide Tänava kooljajuttude eripärast poeetikat. Analüüsiks kasutatakse romaane "Surmakarva" ja "Õnne ja õnnetuse valitseja". Töö annab ülevaate, millise õudusmaailma on autor neis romaanides loonud, kuidas avalduvad õuduselemendid ja -motiivid tegelasloomes ning kuidas kujutatakse teostes vägivalda ja mil viisil seostatakse seda koomikaga.Item Andrus Kivirähki lasteraamatute retseptsiooni tunnusjooned(Tartu Ülikool, 2021) Harend, Helina; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö annab ülevaate Andrus Kivirähki lasteraaamtute retseptsioonist, tema lasteteostele iseloomulikest ja retseptsioonis korduvatest sisuelementidest ning sellest, miles seisneb Kivirähki fenomen lastekirjanikuna. Töö eesmärk on analüüsida, milline on olnud Andrus Kivirähki lasteraamatute vastuvõtt ning mis teeb Kivirähkist populaarse lastekirjaniku.Item Sõja kujutamine Gunnar Neeme proosaloomingus(Tartu Ülikool, 2021) Maat, Karmen; Laak, Marin; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö annab ülevaate Teise maailmasõja kujutamisest eesti pagulasproosas ja Gunnar Neeme ilukirjanduslikust loomingust. Töös analüüsitakse Gunnar Neeme sõjateemalist loomingut. Analüüsitakse peamiselt Neeme käsikirjalises arhiivis leiduvat terviklikku ja peaaegu avaldamisvalmit lühiproosa kogumikku "Tuuleraudne".Item Maarja Kangro "Klaaslaps" Simone de Beauvoiri eksistentsialistliku filosoofia taustal(Tartu Ülikool, 2020) Rahman, Hebo; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö koosneb kolmest osast: esimene annab ülevaate eksistentsialismist kui mõttevoolust, teine osa Simone de Beauvoirist, tema filosoofilistest seisukohtadest, kohast feministlikus diskursuses ja mõtetest kirjanduse kohta Töö kolmandas osas analüüsitakse Maarja Kangro romaani „Klaaslaps“, kõrvutades selle keskseid probleeme Beauvoiri ideedega teostest „Teine sugupool“ ja „Ambivalentsuse eetika“.Item Tegelased lüürikas: Eda Ahi luule interfiguraalne analüüs(Tartu Ülikool, 2020) Linno, Saara Lotta; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös analüüsitakse, kuidas võidakse kujutada tegelasi lüürilises luules ja mil viisil nad luuleteksti tähendust kujundavad. Töö aluseks on Eda Ahi luulekogud: „Maskiball“ (2012), „Gravitatsioon“ (2013), „Julgeolek“ (2014), „Sadam“ (2017) ning „Sõda ja rahutus“ (2018). Bakalaureusetöö on liigendatud kaheks suuremaks peatükiks, millest esimene annab ülevaate interfiguraalsest teooriast laiemal transtekstuaalsuse taustal, teises aga analüüsitakse Eda Ahi luulet interfiguraalsest vaatenurgast.Item Vaimse tervise teema luules Tõnis Vilu loomingu näitel(Tartu Ülikool, 2020) Vestel, Kerstin; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on vaadelda, kuidas vaimse tervise häired soodustavad või pärsivad (luule) kirjutamist ning kuidas kajastuvad vaimse tervise probleemid eesti nüüdisluuletaja Tõnis Vilu loomingusItem Antiikkultuuri motiivid Karl Ristikivi romaanides "Rohtaed" ja "Rooma päevik"(Tartu Ülikool, 2020) Kivi, Marii; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Lill, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö analüüsib antiikkultuurimotiivide kujutamist Karl Ristikivi romaanides "Rohtaed" ja "Rooma päevik". Töö eesmärk oliantiikkultuuri motiivide analüüsimise kaudu avada romaanide uusi tähenduskihte ning vaadelda, kuidas aitavad antiikkultuuri motiivid kaasa romaani tegelaste kujutamisele, süžee arengule ning temaatika ja ideestiku avamisele.