Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 110
  • Item
    Gooti poeetika arvutimängus "Disco Elysium"
    (Tartu Ülikool, 2024) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse "Disco Elysiumi" gootilikkuse avaldumist maailmaloomes, narratiivi ja peategelase puhul. Esimeses peatükis annab autor ülevaate gooti kirjandusžanri tekkest ja ajaloost, sealhulgas gootika levikust arvutimängudesse, avades gooti mängude maailmade, narratiivide ja protagonistide eripärad, mida analüüsis kasutada. Teises peatükis võetakse lühidalt kokku „Disco Elysiumi“ sisu ning analüüsitakse gootika avaldumist eri aspektides.
  • Item
    Eduard Männik sotsialistliku realistina
    (Tartu Ülikool, 2023) Sepajõe, Richard; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö töö eesmärgiks on avada ja defineerida Nõukogude Liidus ametlikuks ja ainsaks loomemeetodiks olnud sotsialistliku realismi olemust ning portreerida unustatud stalinismiaegset eesti kirjanikku Eduard Männikut ja teha sissevaade tema loomingusse, sealjuures analüüsides tema 1946. aasta jutukogu „Südamete proov“ vastavuses sotsialistliku realismi loomemeetodiga.
  • Item
    Juhan Viidingu luule viisistamine
    (Tartu Ülikool, 2023) Lünekund, Maarja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö teemaks on Juhan Viidingu luuletekstide viisistamine. Töö esimene sissejuhatav peatükk annab ülevaate Juhan Viidingu musikaalsusest. Töö teine peatükk keskendub Juhan Viidingu ja ansambli Amor Trio loomingule, esmalt antakse ülevaade ansambli tegevusest ja seejärel võrdlev analüüs originaallugude ja kaverite vahel. Töö kolmas peatükk keskendub Viidingu ja Ehala ühisele loomingule, kõigepealt väike ülevaade loomeprotsessist ja seejärel laulude analüüs. Neljas peatükk koosneb Juhan Viidingu ja Ruja loomingulise koostöö ülevaatest ning laulude analüüsist.
  • Item
    Ühiskonnakriitika Piret Raua lasteraamatutes
    (Tartu Ülikool, 2023) Laanoja, Markus; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö uurib kolme Piret Raua lasteraamatut – „Ernesto küülikud” (2004), „Sanna ja salakütid” (2005) ja „Printsess Luluu ja härra Kere” (2008) – ning neis tekstides esinevaid ühiskonnakriitilisi sõnumeid. Töö esimeses peatükis vaadeldakse, kuidas on defineeritud lastekirjandust ja selle eesmärke, ning kuidas on kirjandusteaduses käsitletud ühiskondlike sõnumite esitamist kirjandusteoses. Järgnevates peatükkides analüüsib autor käsitletud ühiskonnakriitilisi teemasid ja ühiskonnakriitilise kirjutamise võtteid Piret Raua lasteraamatutes.
  • Item
    Ökoloogilised vaatepunktid Hasso Krulli esseistikas
    (Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on luua terviklik uurimus Hasso Krulli ökoloogilistest seisukohtadest ja vaatepunktidest, sealhulgas uurida, kuidas on teised kirjanikud Krulli vaateid mõjutanud ja milline on vastukaja Krulli ökoloogiateemalistele esseedele. Peamised ökoloogilised teemad, millega Krull tegeleb, on loomad ja kliimakriis. Need teemad moodustavad töö esimesed kaks sisupeatükki. Ülejäänud kolm sisupeatükki keskenduvad kolmele Hasso Krulli kõige enam mõjutanud ökoloogiaalasele kirjanikule: Timothy Morton, Arne Næss ja Pentti Linkola. Töö põhineb peamiselt Hasso Krulli käesoleval sajandil avaldatud esseekogudel.
  • Item
    19. sajandi kõrts Eesti proosas
    (Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.
  • Item
    Dekadentsi paradoks Betti Alveri varasemas luules
    (Tartu Ülikool, 2023) Kaur, Rahel Ariel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse dekadentlike joonte ilmnemist Betti Alveri varases loomingus. Töö on liigendatud kolmeks suuremaks peatükis, esimeses neist annan ülevaate dekadentsi olemusest, seisukohtadest ja olulisematest poeetilistest tunnusjoontest. Teises peatükis tuuakse välja Betti Alveri varasemas luules esinevaid dekadentsipoeetilisi tunnusjooni ning tõlgendatakse neid suhestudes "Tolmu ja tule" kui kunstilise tervikuga ja varasemate interpretatsioonidega. Kolmas peatükk keskendub dekadentsi paradoksaalsusele, suhtele tumedate toonide ning ehtalverliku elujõu vahel, analüüsitakse, kuidas mõjutab dekadentsi koosmõju vastuoksuslike tunnustega Betti Alveri varasemat loomingut.
  • Item
    Siirde ja interpunktsiooni koosmäng Tõnis Vilu luulekogudes "Libavere" ja "Kõik linnud valgusele"
    (Tartu Ülikool, 2023) Piir, Sandra; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös analüüsitakse siirdekasutust ja interpunktsiooni mõju siirdele Tõnis Vilu luulekogudes „Libavere“ (2018) ja „Kõik linnud valgusele“ (2022).
  • Item
    Inimeseks jäämise strateegiad Raimond Kaugveri kirjades kogumikus "Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949"
    (Tartu Ülikool, 2023) Kizant, Kristin; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös keskendutakse inimeseks jäämise strateegiaid Raimond Kaugveri poolt saadetud kirjades Sigrid Kurvisele. Töö esimene osa keskendub epistolaaržanri iseloomulikele tunnustele ja uurib nende ilmnemist kirjavahetuse kontekstis, teise peatüki eesmärk on tutvustada Tzvetan Todorovi moraaliteooriat ning selle rakendumist vangilaagri tingimustes. Kolmandas peatükis on antud ülevaade kirjažanrilistest mõjudest Sigridi ja Kaugveri kirjavahetusele: analüüsitud on kirjalikust suhtlusest tulenenud takistusi ning kirjade korduvat lugemist kui üht ellujäämisstrateegiat. Toetudes Todorovi moraalikäsitlusele on töö viimases peatükis avatud filosoofiliste arutelude tähtsust inimlikkuse ja moraali säilitamisel Kaugveri kirjades.
  • Item
    Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Lajal, Lisanna; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö tegeleb räpptekstide ja rahvalaulude poeetika analüüsiga. Töö esimene peatükk annab ülevaate arhitekstuaalsuse mõistest ja selle erinevatest kasutusviisidest. Teine ja kolmas peatükk tegelevad konkreetsete tekstide analüüsiga, teises peatükis analüüsib autor rahvalaule, kolmandas peatükis räppluuletusi. Kõigi tekstide puhul peetakse silmas stroofikat, meetrikat (eriti väldete kasutamist ning rõhulibistust) ning riimikooslusi. Neljas peatükk võtab analüüsitud materjali kokku ja teeb sellest järeldused. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on kõik tekstid koos märgetega lisatud uurimustöö lisasse.
  • Item
    "Mina" Jaan Kaplinski luulekogudes "Tolmust ja värvidest", "Valge joon Võrumaa kohale", "Õhtu toob tagasi kõik" ja "Tükk elatud elu"
    (Tartu Ülikool, 2022) Meremäe, Heleri Carita; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö uurib lüürilise mina rolli Jaan Kaplinski luules. Töö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis avatakse lüürilise mina olemust, keskendudes ka lüürilisuse ja autobiograafilisuse suhtele ning Jaan Kaplinski enda tõlgendustele luulest ja „minast“. Teises peatükis antakse ülevaade autometatekstuaalsuse mõistest ning autometatekstuaalsusest Jaan Kaplinski luules. Kolmandas peatükis analüüsitakse lüürilist mina eelnevalt mainitud neljas Jaan Kaplinski luulekogus - "Tolmust ja värvidest" (1967), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985) ja "Tükk elatud elu" (1991).
  • Item
    Keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu „Hundi silmas” ja Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”
    (Tartu Ülikool, 2022) Peterson, Iris; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö teema on keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas“ (1999) ning Eeva Pargi romaanis „Lõks lõpmatuses“ (2003), eesmärgiga pöörata tähelepanu sellele, kuidas on naiskirjanikud kujutanud naistegelaste asendit patriarhaalses ehk esiisadeaegsete normidega ühiskonnas ning millisel moel on see vorminud nende tegelaste keha ja kehalisuse kogemust. Esimeses peatükis antakse ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest - feminismi ajalugu ja selle kujunemine Eestis kui postsotsialistlikus riigis. Lisaks tutvustatakse põgusalt feministlikku kirjandusteadust ja antakse põhjalik ülevaade keha ja kehalisuse käsitlusest feministlikus teoorias. Töö teises osas käsitletakse Helga Nõu ja Eeva Pargi elu ning kirjanduslikke saavutusi, tutvustatakse töö aluseks olevate romaanide sisu, naistegelaste rolle ning positsioone keset patriarhaalseid norme, mis romaanides kujutatud ühiskonnakorralduses esile tõusevad. Kolmandas peatükis analüüsib autor keha ja kehalisuse ning sellest tulenevate positsioonide väljendumist romaanides.
  • Item
    Nõukogude aja peremustrid Eeva Pargi romaanis "Tuul ja tolm" ja Nora Ikstena romaanis "Emapiim"
    (Tartu Ülikool, 2022) Kolk, Anni Leena; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös uuritakse mälukirjandust lähtudes kahest romaanist - Eeva Pargi „Tuul ja tolm“ ja Nora Ikstena „Emapiim“. Töö esimene peatükk annab ülevaate Eestis ilmunud autobiograafiatest luues nii raami, millest lähtuvalt teises peatükis teoseid tõlgendatakse. Kolmandas peatükis analüüsib autor nõukogude aja katkestusena tajumist teostes. Neljas peatükk näitab konkreetsemalt, kuidas võim mõjutab üksikisikuid, selleks analüüsitakse romaanide naistegelasi.
  • Item
    Reedik Palmi kaks maailma
    (Tartu Ülikool, 2022) Ariva, Tormi; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetööl „Reedik Palmi kaks maailma“ on kaks peamist sihti. Esimeseks eesmärgiks on info koondamine: töö annab ülevaate tolle vähetuntud literaadi elust ja ilukirjanduslikust loomingust, ümbritseb selle hädavajaliku kontekstiga ning teeb kättesaadavaks koduarhiivis talletatud käsikirjad. Uurimuse teine taotlus on pakkuda Palmi loometervikule eeldatavasti üsna tähendusrikast, samas lihtsasti rakendatavat tõlgendustasandit ja seeläbi lugemisviisi, mis võtab arvesse kahe maailma vastandusest tekkivaid mõttelisi lisaseoseid. Kahe maailma teema all on siin mõistetud motiivide süsteemi, mis vahendab samaaegselt funktsioneerivate, ent (peaaegu) ilma igasuguse ühisosata kirjanduslike reaalsuste vahel laiuvat lõhet; see käsitlus ei tugine mingile varasemale kirjandusteaduslikule teooriale, vaid kujutab endast töö autori konstrueeritud mudelit, loodud, aitamaks täpsemalt määratleda Palmi teostes korduvaid poeetikavõtteid. Bakalaureusetöö algab ülevaatega Reedik Palmi eluloost. Teine peatükk vaeb tema loomingu avaldamise asjaolusid ja vastukajasid sellele, süüvib põhjalikumalt kahe maailma teema struktuuri, nimetab teda mõjutanud kohalikke ja välismaiseid autoreid ning paigutab tema loomingu eesti sulaaja lõpu kirjandusmaastikule. Kolmas ja neljas peatükk keskenduvad vastavalt eraldi Palmi proosale ja luulele, toovad välja mõlemale omaseid tunnuseid, mis žanriti mõneti erinevad, kitsamalt on neis lahatud kahe maailma teema esinemisviise ühe jutu ja ühe luuletuse näitel. Töö lisadena on Reedik Palmi bibliograafia ja digiteeritud kujul ka (seni) avaldamata proosa- ja luulekäsikirjad.
  • Item
    Düstoopilise ühiskonna kujutamine Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ ja Taavet Kase „Surmamaksu“ näitel
    (Tartu Ülikool, 2022) Masing, Teele; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Uurimistöö keskendub düstoopiatele, täpsemalt nendes kirjeldatud ühiskondade kujutamisele, võttes vaatluse alla kaks eesti kirjanduse düstoopiat, Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ (2016) ja Taavet Kase „Surmamaks“ (2018). Töö esimeses osas antakse ülevaade teadusulme mõistest, sh selle iseloomulikest tunnustest. Teine osa käsitleb teadusulme alamžanri düstoopiat ning kolmandas osas analüüsib autor, kuidas ja missuguste vahendite abil kujutatakse düstoopilist ühiskonnapilti analüüsitavates teostes.
  • Item
    Eestlase identiteet “Minu” sarja Eestist kirjutatud raamatute näitel
    (Tartu Ülikool, 2022) Pruul, Karoliine; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda üheksa „Minu” sarja raamatu põhjal, mis on eestlase identiteedi erinevused sõltuvalt elukohast. Töös otsitakse eestlase identiteedi eripärasid lähtudes geograafilisest asukohast, et tekiks arusaam sellest, milline on mingis linnas või paigas elav eestlane. Esimene peatükk keskendub omaeluloolisuse mõistele, aga kirjeldab samuti analüüsitud teostes kasutatud omaelulookirjutuse žanre nagu memuaar, reisikiri ja päevik. Teine peatükk käsitleb identiteedi küsimust omaelulookirjutuses. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade eestluse kujunemisest ja suurematest mõjutustest, ning tänapäevase eestlase võimalikust olemusest. Bakalaureusetöö neljandas peatükis analüüsitakse "Minu" sarja teoste põhjal, kuidas on autorid selle Eesti linna tänapäevast elanikku ja eestlast kirjeldatud.
  • Item
    Naine eesti kirjanduselus 19. ja 20. sajandi vahetusel. „Eesti Nais-luuletajate Album“ (1897)
    (Tartu Ülikool, 2022) Kauge, Loona Riin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on uurida „Eesti Nais-luuletajate Albumit“ (1897), kirjeldades selle taustal sajandivahetuse ühiskondlikke protsesse, mis normaliseerisid naiste osalemist avalikus elus. Töö lähtub klassikalisest feministlikust teooriast, mida kirjeldatakse esimeses alapeatükis. Sellest lähtuvalt visandatakse kriitiliselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sotsiaalsete, kultuuriliste ja kirjanduslike institutsioonide loodud normid, mis pärssisid naisautorite püüdlusi ja võimalusi kirjandusväljal. Töö teises osas antakse ülevaade albumis esinenud autoritest ja analüüsitakse luule poeetikat. Uurimuse üks eesmärke on populariseerida eesti naisluule alguse ja selle ühe esimese vertaposti „Eesti-Naisluuletajate Albumi“ tundmist.
  • Item
    Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" ruumipoeetika
    (Tartu Ülikool, 2022) Köhler, Hardi; Ojam, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö esimene peatükk on pühendatud ruumiteooriale: vaatluse all on kirjandusliku ruumi olemus ja selle uurimisvõimalused. Teises peatükis käsitletakse Sofi Oksaneni „Puhastust“ kui romaani üldisemalt, lisaks antakse põgus ülevaade romaani retseptsioonist. Kolmas peatükk hõlmab romaani ruumianalüüsi, seejuures on eraldi alapeatükid pühendatud romaani kontekstis olulistele teemadele nagu seksuaalne vägivald ja hirm ning nende teemadega seonduvale ruumikujutusele.
  • Item
    Ena Metsa "Ülestähendusi Montmartre'i mäelt. Elu ja imede pandeemia" ökofeministlik analüüs
    (Tartu Ülikool, 2021) Reispass, Ruta; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöö eesmärk on vaadata, kas Ena Metsa teos "Ülestähendusi Montmartre’i mäelt. Elu ja imede pandeemia" (2020) on analüüsitav ökofeministliku teosena, uurida, milline panus on Ena Metsal ja tema raamatul ökofeminismi ja anda üks võimalik retseptsioon teosele. Töö esimene pool annab ülevaate ökofeminismi ajaloost, sh ökofeministlikust uurimusest Eestis. Töö teine osa käsitleb Ena Metsa kui praktilist ökofeministi ning kolmas osa käsitleb COVID-19 pandeemiat ning seda, milliseid ökofeministlikke teemasid see tõstatas.
  • Item
    Kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias "Mujal kodus"
    (Tartu Ülikool, 2021) Siim, Rael; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Bakalaureusetöös vaatleb autor, kuidas avaldub kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias “Mujal kodus”. Kodutundel ja kodutustundel on erinevad tahud, mida avatakse esimeses peatükis: kuidas ruum ja koht saavad koduks, kuidas avalduvad kodutunne ja kodutustunne ning kuidas ränd ja kodu on omavahelises suhtes. Teises peatükis analüüsitakse antud teooriate valguses kolme Tõnu Õnnepalu teost, mis kuuluvad triloogiasse “Mujal kodus” (2019): “Pariis”, “Aaker” ja “Lõpmatus”, eesmärgiks avada jutustaja hoiakuid, vaatlusi ja tundeid erinevate kohtade suhtes, kus ta parasjagu viibib (sõltuvalt teosest, kas Pariisis, Kanadas või saarel, mida ta ise kutsub Lõpmatuseks).