Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29000

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 133

Visuaalse pildi ja sõnalise teksti suhe Piret Raua autoriraamatutes
(Tartu Ülikool, 2025) Tiidor, Tuuli-Liis; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse eesti lastekirjanduses visuaalse ja verbaalse teksti sümbioosi, seda Piret Raua illustreeritud ja kirjutatud viiest teosest lähtuvalt: „Juurtega aed“, „Meri“ ja „Järve kiri“, „Sanna ja salakütid“, „Printsess Luluu ja härra Kere“. Analüüsitavad teosed jagunevad sihtgrupiti kaheks: väikelastele ja nooremale koolieale adresseeritud pildiraamatud. Töö eesmärk on uurida, milline on teksti ja pildi vahekord ning kuidas üks teist mõjutab. Uurimistöös selgus, et väikelastele adresseeritud teostes esines rohkem pilte kui sõnalist teksti ja eelkooliealistele adresseeritud teostes toetasid pildid verbaalset teksti. Piret Raua verbaalsetes tekstides esinesid samataolised teemad, humoorikas keel ja arenevad karakterid. Raua visuaalne stiil on detailne ja tuttav, põhimeediumina kasutab ta tušši ning tema käekirjaks on mustriline faktuur või usjad jooned.
Traumaatiline mälu ja unepained Ene Mihkelsoni romaanis "Katkuhaud" ja Sofi Oksaneni romaanis "Puhastus
(Tartu Ülikool, 2010) Arust, Evelin; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Iroonia ja karneval kui poliitilised võtted Elo Viidingu luules
(Tartu Ülikool, 2025) Grünvald, Marta Selma; Linno, Saara Lotta, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalureusetöö uurib irooniat ja Mihhail Bahtini karnevali kui poliitilist võtet Elo Viidingu luules. Poliitilisuse all peetakse silmas prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i arusaama poliitikast kui korda ümberkujundavast tegevusest. Analüüs põhineb järgmistel Viidingu luulekogudel: „Esimene tahe“ (2002), „Teatud erandid“ (2003), „Selge jälg“ (2005), „Meie paremas maailmas“ (2009), „Nõelad“ (2013), „ainult ARMASTUSEST“ (2019) ja „Ellujäämisrežiim“ (2024).
Tegelaste soolistamine uuemas eesti noortekirjanduses nelja romaani näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Savimägi, Katrinka Josephine; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti noortekirjandus on vaatamata olulisele sotsiaalsele, kultuurilisele ja hariduslikule eesmärgile kirjandusväljal tõrjutud. Sellest lähtuvalt täidab bakalaureusetöö kolme põhilist eesmärki: 1) näitlikustada noortekirjanduse sotsiaalset ja kultuurilist olulisust; 2) anda menukamate autorite hiliste teoste põhjal ülevaade, mille alusel saab teha teatava üldistuse kogu kirjandusžanri kohta ja 3) keskenduda tegelaste kui eeskujude soolistamisele ja nende iseloomulikele tunnustele. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate noortekirjanduse tekkeloost, populaarsetest teemadest ning soolistamise põhilistest tendentsidest, mille tüdrukute- ja poistekirjanduse keskne piiritletud binaarne mõtteviis on omal moel säilinud tänapäevani. Teises peatükis rakendatakse eeltoodud teooriaid ja aspekte ning analüüsin nelja teost: sallivust käsitlevat Laura Evisalu romaani „Õiged mehed“ (2024), identiteeti ja rahvust puudutavat Ene Sepa romaani „Eestluse valem“ (2024), enesekindluse leidmisest rääkivat Kristi Piiperi romaani „Esimene kord“ (2023) ning kuulumise vajadusele keskenduvat Grethe Rõõmu fantaasiaromaani „Kaarnapuu“ (2023).
Ruumid Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamatus"
(Tartu Ülikool, 2025) Treial, Katariin; Hollo, Maarja, juhendaja; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö „Ruumid Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatus““ eesmärk on välja uurida, kuidas kujutatakse ja mõtestatakse selles teoses erinevaid ruume ning milline on nende roll identiteedi ja enesemõistmise kujunemises. „Paleontoloogi päevaraamatut“ käsitletakse kui autofiktiivset teost, mille määratlusel teotutakse eelkõige Max Saundersi seisukohtadele ning ruume analüüsitakse ruumiteooriat rakendades, toetudes eelkõige Eveline Kiliani ja Hope Wolfe’i ning Anti Randviiri ja Virve Sarapiku käsitlustele. Töö tulemused kinnitavad ruumiteooria seisukohta, et ruumid on aktiivsed tähendusloome vahendid, mis mõjutavad identiteedi ja mälu kujunemist.
Perekonna kujutamine lastekirjanduses Leelo Tungla näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tamm, Laura; Käosaar, Leena, juhendaja; Palm, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Antud bakalaureusetöö käsitleb perekonna ja kodu kujutamist lastekirjanduses Leelo Tungla näitel. Analüüsitud on kolme proosateost, milles uuriti kodu, pere ning ema ja isa rolle. Tulemused näitavad, et antud teostes kodud peegeldavad perede suhteid ning tuumpere on kõige levinum perekonnamudel. Tuleb välja, et nii emade kui isade rollid on üpris kinnistunud - emad on tavaliselt hoolitsevad ja ka juhtivad, isad sageli seotud oma tööga ning eemalolevad. Tulevikus võiks uurida laiemalt teiste pereliikmete rolli ja pere dünaamikat lastekirjanduses.
Transmediaalse maailmaloome erinevused videomängu "Disco Elysium: The final cut" ja kirjandusteose "Püha ja õudne lõhn" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kukk, Heli; Tomberg, Jaak, juhendaja; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib transmediaalse maailmaloome eripärasid, võrreldes Robert Kurvitza romaani „Püha ja õudne lõhn“ ning selle põhjal loodud arvutimängu "Disco Elysium: The Final Cut". Töö keskendub sellele, kuidas loominguline maailm muutub sõltuvalt meediumist ning milliseid erinevaid meetodeid kasutatakse kirjanduses ja videomängudes. Uurimistöö teoreetiline raamistik tugineb Marie-Laure Ryani ja Mark J. P. Wolfi käsitlustel maailmaloomest.
Surm Heiti Talviku ja Jim Ollinovski luules
(Tartu Ülikool, 2025) Salong, Laura Lisette; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli tuua välja ja kõrvutada kahe luuletaja loomingus avalduva surma teema tunnusjooni. Töö meetodiks oli tekstikeskne lähenemine ja temaatika analüüs. Valitud meetodid võimaldasid mul Talviku ja Ollinovski loomingu põhiosadest tuua välja surma teema avaldumisvormid ja neid omavahel võrrelda. Töö käigus ilmnes, et külgi, mille alt autorid ühte teemat on käsitlenud, on mitmeid. Kõiki esitatud surma teema väljundeid võrreldes sai bakalaureusetöösse üsna terviklik nimistu Heiti Talviku ja Jim Ollinovski surmakäsituste sarnasustest ja erinevustest. Markeeritud väljundite rohkust arvesse võttes järeldus siinsest tööst, et surm ei ole lihtsalt morbiidne, vaid väga mitmekesine filosoofiliste sugemetega teema.
Emil Tode "Piiririigi" retseptsioon saksakeelses kultuuriruumis
(Tartu Ülikool, 2025) Kubits, Aet; Laak, Marin, juhendaja; Friedenthal, Tiina-Erika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib Emil Tode romaani „Piiririik“ saksakeelse tõlke („Im Grenzland“ 1997) vastuvõttu saksakeelses kultuuriruumis (Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Luksemburgis), võrdluses romaani ilmumisjärgse retseptsiooniga Eestis. Uurimistöö esimene peatükk annab ülevaate Hans Robert Jaussi retseptsiooniteooriast, kirjanduskriitika uurimisest ning „Piiririigi“ ilmumisaegsest retseptsioonist Eestis. Teises peatükis kirjeldatakse romaani saksakeelse vastuvõtu uurimise seisu, töö meetodit ning uurimismaterjali. Kolmandas peatükis anaüüsitakse kõiki 32 teadaolevalt saksakeelses kultuuriruumis „Piiririigi“ kohta ilmunud artiklit, arvustust, lühiarvustust ja annotatsiooni viie märksõna alusel, mis kasvasid välja eestikeelsest retseptsioonist. Arvustused on saadud peamiselt Cornelius Hasselblatti erakogust. Analüüsi tulemused võetakse kokku neljandas, arutelu peatükis ning võrreldakse, mis on eesti- ja saksakeelses retseptsioonis esile tulevad kattuvused ja erinevused. Samuti järeldatakse, mis on „Piiririigi“ kirjanduslikud väärtused, millest räägitakse nii eesti- kui ka saksakeelses kultuuriruumis. Analüüsi jälgimise lihtsustamiseks on andmed arvustuste kohta esitatud lisades.
Andres Allani ja Eha Lättemäe müstiline luule
(Tartu Ülikool, 2025) Piho, Paul-Hendrik; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Andres Allani luulekogu „Urjamised" ja Eha Lättemäe luulekogu „Nõnda ma lähen", seades esiplaanile müstilisi aspekte. Esimene peatükk kujutab endast põgusat sissevaadet müstilisse kogemusse, antakse ülevaade müstilise keele olemusest ning pakutakse müstilise luule mõistmiseks konteksti. Teises peatükis analüüsitakse ja võrreldakse luulekogudes müstilisuse väljendamist.
Facebooki näitel kalambuuri õigustades
(Tartu Ülikool, 2024) Ott, Tambet; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Transsoolisuse kujutamine eesti nüüdiskirjanduses
(Tartu Ülikool, 2024) Siim, Teele; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Ebareaalsuse kujutamine keerukates narratiivides: Madis Kõiv "Uudisjutte", Toomas Vint "Meeldivalt tühi ruum", Jorge Luis Borges "Unetiigrid"
(Tartu Ülikool, 2024) Udeküll, Ingrid; Taberland, Paula, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Tallinna kujutamine Veronika Kivisilla ja Andra Teede luules
(Tartu Ülikool, 2024) Jantson-Köstner, Frida; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Düstoopia kui žanr Katrina Kalda ja Mann Loperi ulmeromaanide näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Rumvolt, Kirke; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Peet Vallaku linnanovellide olustik
(Tartu Ülikool, 2024) Kuuseok, Maria; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Intertekstuaalsus Kristjan Haljaku luules
(Tartu Ülikool, 2024) Made, Morten; Velsker, Mart, juhendaja; Susi, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks
(Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Kas Sveta Grigorjevat peaks kartma? : Sveta Grigorjeva luulekogude retseptsioon
(Tartu Ülikool, 2024) Rattus, Martha; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti metsavendade päevikud
(Tartu Ülikool, 2024) Issak, Killu; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond

Sirvi

Viimati lisatud