Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/29000

Browse

Now showing 1 - 20 of 123

19. sajandi kõrts Eesti proosas
(Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.
1905. aasta revolutsioon baltisaksa ja eesti naiste mälestustes
(Tartu Ülikool, 2017) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös vaatlen 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsiooniga kaasnenud muutusi Eesti- ja Liivimaa piirides elanud baltisaksa ning eesti naiste mälestusraamatutes. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas nägid erinevatest ühiskonnakihtidest pärit ning isesuguse kultuuritaustaga naisterahvad vene revolutsionääride algatatud ümberkorraldusi, mille tagajärjeks oli seniste rahvuslike, seisuslike ja poliitiliste piiride muutumine. See raputas traditsioonilisi seisukohti enese- ja ühiskonna määratlemisel nii baltisaksa kui ka eesti naiskogukondades. Samuti vaatlen, kuidas suhestusid naised 1905. aasta revolutsiooniga ja millisena nägid nad oma ülesandeid selles. Mida nad mäletasid, mida tähtsustasid, mida pidasid kujutamisväärseks hiljem oma memuaarides.
Ajatunnetus Jan Kausi romaanides „Hetk“ ja „Koju“
(Tartu Ülikool, 2014) Sepma, Liisi; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös vaadeldakse Jan Kausi romaane „Hetk“ ja „Koju“ aja ja ajatunnetuse vaatepunktist. Esimene peatükk tutvustab narratiivi kui inimliku aja korrastajat ning sellele tuginedes vaatleb romaanide „Hetk“ ja „Koju“ narratiivset ülesehitust, mis sissejuhatavalt aitab mõista, mis on Kausi romaanide peategelaste ajatunnetuses kõige määravam. Uurimuse teine peatükk keskendub konkreetsemalt olevikule, mis on väga tihedalt läbi põimunud minevikuga. Romaanide olevikukäsitlus aitab avada peamisi tundeid, mida aeg ja selle pidev kohalolu Kausi tegelastes tekitab. Kolmandas peatükis on käsitletud teise inimese olulisust ajas-olu kujundaja, peatükk näitab, kuidas aeg muutub Kausi tegelastele kohalolevaks eelkõige teise inimese kaudu.
Alkoholi tähendus Mihkel Muti loomingus
(Tartu Ülikool, 2013) Raadik, Lydia; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Andres Ehini sürrealistliku luule kujunemine ja lähtekohad
(Tartu Ülikool, 2016) Kurm, Maria-Ursula; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selle töö eesmärk on anda ülevaade ja analüüsida Ehini varasema perioodi loomingut, käsitledes teda kui üht vähestest eesti sürrealistlikest luuletajatest ning vaadeldes just selle perioodi loomingut kui algtuuma, kust kogu edasine looming välja arenes, kuid samas ka perioodi, kus autori isiklik stiil kujunes selgelt välja. Ehini luule põhineb algusest peale fragmentaarsel ja kujundikesksel lähenemisel, mis ühendab loomulikku ja ebaloomulikku. See vastandite ühendamine seob Ehini sürrealistidega, sõnulseletamatu edasiandmine annab aga tema luulele igavikulise ja avara tasandi. Töö koosneb neljast peatükist: esimene peatükk annab ülevaate sürrealismi kujunemisloost ja selle põhiprintsiipidest, teine peatükk räägib lühidalt Ehini luuleloomingust käsitletaval perioodil. Kolmandas peatükis seostan Ehinit sürrealismiteooriaga, annan ülevaate tema enda esseest ''Kujund ja meeled'' (1966) ning tema luulekeele peamistest eripäradest. Neljas peatükk hõlmab sisulist analüüsi, kus käsitlen kolme luulekogu: esikkogu ''Hunditamm'' (1968), ''Uks lagendikul'' (1971) ning samal perioodil kirjutatud luuletused kogust ''Tumedusi rüübatan'' (1988). Toon neist välja mõned kõnekamad tekstid, mis illustreerivad kolmandas peatükis viidatud lähtekohti.
Andrus Kivirähki lasteraamatute retseptsiooni tunnusjooned
(Tartu Ülikool, 2021) Harend, Helina; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö annab ülevaate Andrus Kivirähki lasteraaamtute retseptsioonist, tema lasteteostele iseloomulikest ja retseptsioonis korduvatest sisuelementidest ning sellest, miles seisneb Kivirähki fenomen lastekirjanikuna. Töö eesmärk on analüüsida, milline on olnud Andrus Kivirähki lasteraamatute vastuvõtt ning mis teeb Kivirähkist populaarse lastekirjaniku.
Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ adaptatsiooniteoreetiline võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Reimus, Liina; Sorokin, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev bakalaureusetöö on adaptatsiooniteoreetiline analüüs Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000) ja mainitud kirjandusteose ainetel valminud Rainer Sarneti filmist „November“ (2017). Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on avada adaptatsiooni kui protsessi ja objekti, mis on lugude jutustamise aluseks olnud kirjasõna algusest saati. Uurimus keskendub muuhulgas küsimustele nagu kas ja kuidas narratiiv muutub, kui see teise meediumisse kohandada ja kuidas romaanis esitatud teemad, tegelased ja sündmused on üle toodud (kui on) visuaalsesse meediumisse, kus „ütlemisele“ lisandub „näitamine“. Töö esimene peatükk annab põgusa ülevaate adaptatsiooniteooria kujunemisest, teooria määratluse problemaatikast ja tänapäeva kesksetest uurimisküsimustest. Teises peatükis on ülevaade võrdluseks valitud teostest ja kriitilisest vastukajast. Kolmas peatükk keskendub adaptatsiooniteoreetilistest printsiipidest johtuvale võrdlevale analüüsile Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ põhjal.
Antiikkultuuri motiivid Karl Ristikivi romaanides "Rohtaed" ja "Rooma päevik"
(Tartu Ülikool, 2020) Kivi, Marii; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Lill, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö analüüsib antiikkultuurimotiivide kujutamist Karl Ristikivi romaanides "Rohtaed" ja "Rooma päevik". Töö eesmärk oliantiikkultuuri motiivide analüüsimise kaudu avada romaanide uusi tähenduskihte ning vaadelda, kuidas aitavad antiikkultuuri motiivid kaasa romaani tegelaste kujutamisele, süžee arengule ning temaatika ja ideestiku avamisele.
Arusaamad kunstiväärtuslikust luulest ja proosast ajakirja Looming aastaülevaadete (1923–1932 ja 2003–2012) põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Tamman, Hiie; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
August Gailiti nimeline novelliauhind
(Tartu Ülikool, 2014) Horn, Reet; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös käsitletakse August Gailiti nimelise novelliauhinna tekkimise ja arengulugu eesti kirjandusauhindade taustal. Töö esimene osa käsitleb kirjandusauhindu ja auhindamist üldisemalt ning kohalike omavalitsuste jagatavaid kirjandusauhindu. Töö teine peatükk keskendub August Gailiti nimelise novelliauhinna loomisele ja välja antud kolmele auhinnale ning sellele, mida tähendab auhinna statuudis olev "nipernaadilikkus".
Autorkuvandi tekkemehhanismid Eia Uusi romaanide "Kuu külm kuma" ja "Kahe näoga jumal" näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Otu, Karmen; Parksepp, Tõnis, juhendaja; Naanu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikoo. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida autorikuvandi tekkemehhanisme eesti kirjaniku Eia Uusi näitel, kasutades uurimisallikateks tema kaht romaani ("Kuu külm kuma" ja "Kahe näoga jumal") ning nende kohta ilmunud metatekste (arvustusi ja intervjuusid autoriga). Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eia Uusi elust ja loomingust. Teine peatükk käsitleb autori mõistet ja autobiograafilisust kirjanduses. Kolmas peatükk analüüsib, kuidas toimub kuvandiloome romaanide, retseptsiooni ja autori enda panuse kaudu.
Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks
(Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Chaneldiori romaani "Kontrolli alt väljas" dekonstruktsioon transgressiivse poeetika kontekstis
(Tartu Ülikool, 2018) Puhlov, Pilleriin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö teemaks on transgressiivse kirjanduse dekonstrueerimine, mis toimub Chaneldiori romaani „Kontrolli alt väljas“ (2008) näitel. Töös seostatakse dekonstruktiivne kriitiline lugemis- ja analüüsimeetod transgressiivse kirjanduse žanriga. Teemavaliku olulisus seisneb selles, et transgressiivse kirjanduse kohta on eesti kirjanduskriitikas vähe kirjutatud ja see žanr on ka üsna uus ning nii ühiskonnas kui ka kirjandusteaduses päevakajaliseks teemaks. Eesmärgiks on valgust heita transgressiivse kirjanduse olemusele ning teha seda just dekonstruktsiooni meetodit kasutades.
Clarice Lispectori ja Virginia Woolfi fenomenoloogiline kirjutus
(Tartu Ülikool, 2018) Vaarpuu, Ulla; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö uurib Clarice Lispectori teost „Metsiku südame ligi“ (1943) ning Virginia Woolfi „Laineid“ (1931) fenomenoloogilisest perspektiivist. Töös uuritakse nimetatud romaanides ihulisel maailmasolemisel põhinevat taju ning selle kajastumist Mina–Teise ja Mina–maailma vahelistes suhetes. Ihul põhineva taju käsitlemiseks pakub kõige asjakohasemaid vahendeid fenomenoloogia. Siinse töö eesmärgiks pole mitte niivõrd Lispectorit ja Woolfi võrrelda, kuivõrd illustreerida fenomenoloogilise kirjutuse võimalikkust nende teoste abil.
Dekadentsi paradoks Betti Alveri varasemas luules
(Tartu Ülikool, 2023) Kaur, Rahel Ariel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös analüüsitakse dekadentlike joonte ilmnemist Betti Alveri varases loomingus. Töö on liigendatud kolmeks suuremaks peatükis, esimeses neist annan ülevaate dekadentsi olemusest, seisukohtadest ja olulisematest poeetilistest tunnusjoontest. Teises peatükis tuuakse välja Betti Alveri varasemas luules esinevaid dekadentsipoeetilisi tunnusjooni ning tõlgendatakse neid suhestudes "Tolmu ja tule" kui kunstilise tervikuga ja varasemate interpretatsioonidega. Kolmas peatükk keskendub dekadentsi paradoksaalsusele, suhtele tumedate toonide ning ehtalverliku elujõu vahel, analüüsitakse, kuidas mõjutab dekadentsi koosmõju vastuoksuslike tunnustega Betti Alveri varasemat loomingut.
Düstoopia kui žanr Katrina Kalda ja Mann Loperi ulmeromaanide näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Rumvolt, Kirke; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Düstoopilise ühiskonna kujutamine Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ ja Taavet Kase „Surmamaksu“ näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Masing, Teele; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö keskendub düstoopiatele, täpsemalt nendes kirjeldatud ühiskondade kujutamisele, võttes vaatluse alla kaks eesti kirjanduse düstoopiat, Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“ (2016) ja Taavet Kase „Surmamaks“ (2018). Töö esimeses osas antakse ülevaade teadusulme mõistest, sh selle iseloomulikest tunnustest. Teine osa käsitleb teadusulme alamžanri düstoopiat ning kolmandas osas analüüsib autor, kuidas ja missuguste vahendite abil kujutatakse düstoopilist ühiskonnapilti analüüsitavates teostes.
Ebareaalsuse kujutamine keerukates narratiivides: Madis Kõiv "Uudisjutte", Toomas Vint "Meeldivalt tühi ruum", Jorge Luis Borges "Unetiigrid"
(Tartu Ülikool, 2024) Udeküll, Ingrid; Taberland, Paula, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eduard Männik sotsialistliku realistina
(Tartu Ülikool, 2023) Sepajõe, Richard; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö töö eesmärgiks on avada ja defineerida Nõukogude Liidus ametlikuks ja ainsaks loomemeetodiks olnud sotsialistliku realismi olemust ning portreerida unustatud stalinismiaegset eesti kirjanikku Eduard Männikut ja teha sissevaade tema loomingusse, sealjuures analüüsides tema 1946. aasta jutukogu „Südamete proov“ vastavuses sotsialistliku realismi loomemeetodiga.
Eesti kirjanduselu Torontos
(Tartu Ülikool, 2014) Karus, Kathriin; Merilai, Arne, juhendaja; Noorhani, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada läänediasporaa ühe suurima eestlaste keskuse, Toronto, kirjanduslikku tegevust alates 1950. aastast tänapäevani. Uurimuses keskendutakse peamiselt ühiskondlikule küljele ja proovitakse välja selgitada Toronto kirjanduseluga seotud organisatsioonid, eestvedajad, kirjanduslikud nähtused ja kõige selle mõju eestluse säilitamisele. Bakalaureusetöö koosneb seitsmest peatükist. Esmalt vaadeldakse üldiselt pagulaselu ning eksiilkirjandusega kaasnevaid nähtuseid. Antakse ka ülevaade Kanada eesti kirjanduselust ja seal tegutsenud kirjanikest. Seda võib näha teemasse sissejuhatusena, seitsmendat ehk viimast osa aga eelnevaid peatükke kinnitavana. Viimases peatükis on proovitud kultuuritegelase, Hannes Oja, kaudu näidata üksikisiku panust, katsumusi ja õnnestumisi üpriski väikeses kogukonnas. Ülejäänud viies peatükis käsitletakse 1950-ndaid, 1960-ndaid, 1970-ndaid, 1980-ndaid ning kirjanduselu alates Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani.

Browse

Browsing Kirjanduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses by Title