Tegelaste soolistamine uuemas eesti noortekirjanduses nelja romaani näitel

Abstract

Eesti noortekirjandus on vaatamata olulisele sotsiaalsele, kultuurilisele ja hariduslikule eesmärgile kirjandusväljal tõrjutud. Sellest lähtuvalt täidab bakalaureusetöö kolme põhilist eesmärki: 1) näitlikustada noortekirjanduse sotsiaalset ja kultuurilist olulisust; 2) anda menukamate autorite hiliste teoste põhjal ülevaade, mille alusel saab teha teatava üldistuse kogu kirjandusžanri kohta ja 3) keskenduda tegelaste kui eeskujude soolistamisele ja nende iseloomulikele tunnustele. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate noortekirjanduse tekkeloost, populaarsetest teemadest ning soolistamise põhilistest tendentsidest, mille tüdrukute- ja poistekirjanduse keskne piiritletud binaarne mõtteviis on omal moel säilinud tänapäevani. Teises peatükis rakendatakse eeltoodud teooriaid ja aspekte ning analüüsin nelja teost: sallivust käsitlevat Laura Evisalu romaani „Õiged mehed“ (2024), identiteeti ja rahvust puudutavat Ene Sepa romaani „Eestluse valem“ (2024), enesekindluse leidmisest rääkivat Kristi Piiperi romaani „Esimene kord“ (2023) ning kuulumise vajadusele keskenduvat Grethe Rõõmu fantaasiaromaani „Kaarnapuu“ (2023).