Sirvi Autor "Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Computational investigation of gamma shielding behavior of cement-basalt composite for nuclear energy applications(Tartu Ülikool, 2014) Nulk, Helena; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Gulik, Volodymyr, juhendaja; Ipbüker, Cagatay, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutKirje Development of computational model for nuclear energy systems analysis: natural resources optimisation and radiological impact minimization(2018-05-17) Auzans, Aris; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPaljud riigid püüavad piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja püüavad keskenduda süsinikuvabadele energiaallikatele, mistõttu on tuumaenergia jätkuva arutelu teema, et laiendada kogu maailma energiatootmise segmenti ja katta baaskoormuse nõudeid. On vaja hinnangut turul pakutavatele uraanitarnetele ja vastavat ressursside optimeerimise konteksti, tegemaks otsuseid, mis mõjutavad tuumaenergia pikaajalist arengut, ning hoiatab poliitikakujundajaid võimalikest uraaniturul toimuvatest muutustest, et aidata teha tehnoloogilisi valikuid. Käesoleva töö eesmärgiks on demonstreerida ja katsetada arenenud simulatsioonimeetodeid ja kontseptsioone, et luua realistlikumaid kütusetsüklite simulaatoreid ja seeläbi luua otsusetegijatele vajalik abivahend. Lisaks lahendab töö optimeerimisparadigma, leidmaks soodsaima tuumakütusetsükli tehnoloogia, mis aitab säästa loodusvarasid, suudab minimiseerida kõrgetasemelist radioaktiivsete jäätmete mõju loodusele ja vähendades tuumamaterjalide levikust tulenevatKirje Development of method for determination of minimal detection ability of bismuth germanium oxide gamma detector(Tartu Ülikool, 2016) Kovaljov, Andrei; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vakhtin, Dmitrii, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutKirje Eesti rannaliivade radooni emanatsioon ja ekshalatsioon(Tartu Ülikool, 2017) Serv, Anne; Koch, Rein, juhendaja; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutKirje Enrichment, atmospheric dispersion and deposition of naturally occurring radionuclides from oil shale-fired power plants(2017-10-25) Vaasma, Taavi; Kiisk, Madis, juhendaja; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMe kõik paikneme looduslikku päritolu kiirguse mõjuväljas. Selle hulgas on näiteks nii kosmiline kui ka maapinnast tulenev kiirgus ning toidu ja joogiga sissevõetavad radionukliidid. Nimetatud allikatest saadavad aastased kiirgusdoosid elanikele ületavad mitmeid kordi doose, mille allikaks on tehislikud protsessid, nt teatud meditsiiniprotseduurid, tuumajaamad, fossiilkütuste tööstus. Maapõuest pärineva kiirguse allikateks on peamiselt uraani ja tooriumi (lisaks veel nende lagunemisproduktide) lagunemisel tekkiv kiirgus. Evolutsioon on siinkohal abiks olnud ning inimesed on kohanenud elama neid ümbritsevas kiirgusfoonis. Probleeme võib tekkida olukorras, kus maapõuest võetud maavara töötlemisel vastavad radionukliidid kontsentreeruvad tööstusprotsessi käigus (nt põletusprotsessides) ning võidakse osaliselt emiteerida lendtuha ja põlemisgaasidega ümbritsevasse keskkonda. Kaks maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama on Ida-Virumaal töös olnud juba suurusjärgus 50 aastat ning aastas põletatav põlevkivi kogus on varieerunud 30 miljoni tonni (1980’datel) ning umbes 12 miljoni tonni vahel tänapäeval. Selle aja jooksul on tekkinud suurel hulgal põlemisjääke ning atmosfäärseid emissioone. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis koostatud doktoritöös uuriti, millistes kontsentratsioonides erinevaid radionukliide nendest elektrijaamadest keskkonda emiteeritud on ning kui suurel maa-alal nende sadenemine tagasi maapinnale toimunud on. Vastava töö käigus selgus, et: - Põlevkivis looduslikult leiduvad radionukliidid kontsentreeruvad kuni 10-kordselt lendtuhas, mis atmosfääri paisatakse; - Lendtuhk ja radionukliidid on kandunud üle 50 km kaugusele elektrijaamadest. Siiski enim on koormatud ala, mis jääb mõne km ulatusse jaamadest; - Tänu pidevatele tehnoloogilistele uuendustele on emiteeritava lendtuha hulk tänapäevaks vähenenud kuni 100 korda võrreldes 1970’date ja 1980’datega! - Jaamade pikk tööperiood (ca. 50 aastat) on tekitanud ulatusliku keskkonda emiteeritud ning seal kontsentreerunud radionukliidide voo. Et selgitada välja täpsed kiirgusdoosid jaamade lähistel elavatele inimestele, on vaja teostada jätku-uuringuid.Kirje Impact of nuclear data uncertainties on closed nuclear fuel cycle scenarios(Tartu Ülikool, 2013) Atabekjan, Karen; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Romanello, Vincenzo, juhendajaKirje Looduslike ja tehislike markerite kasutamine turba dateerimiseks inimtegevusest mõjutatud rabas(Tartu Ülikool, 2016) Nulk, Helena; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vaasma, Taavi, juhendala; Karu, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Magnetometric methods for detection of ferromagnetic objects(Tartu Ülikool, 2018) Kovaljov, Andrei; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut