Sirvi Autor "Tool, Andrus, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused
(Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Gadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.
Kunsti transformatiivse jõu käsitlus Friedrich Schilleri esteetikas
(Tartu Ülikool, 2025) Napa, Annabel; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile – transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.
Richard Rorty ja Hans-Georg Gadamer: järjepidevus või katkestus?
(Tartu Ülikool, 2015) Laulik, Jakob; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. FIlosoofia ja semiootika instituut
Käesolev magistritöö käsitleb kahe filosoofi, Richard Rorty ja Hans-Georg Gadameri vahekorda. Täpsemalt öeldes uuritakse, kuidas on Rorty tõlgendanud Gadameri hermeneutilist filosoofiat ning inkorporeerinud selle enese õpetusse. Peamiseks küsimuseks on: kus esinevad katkestused ning kus saab kõnelda relevantsest järjepidevusest? Mõlema filosoofi mõtlemisest on antud ülevaade ning seejärel neid kriitiliselt võrreldud, et teha kindlaks, kui adekvaatne on olnud Rorty tõlgendus ja kuidas nad üldisemalt teineteisega suhestuvad. Välja on toodud, kuidas mõningatest ühistest arusaamadest hargnevad arvukad ja põhimõttelised erinevused lähtuvalt kummagi mõtleja erinevatest motivatsioonidest. Lisaks on töös püütud leida viise, kuidas, vaatamata nendele pealtnäha suurtele erinevustele kahe mõtleja vahel, Rortyt ja Gadameri siiski lepitada ja kokku tuua annaks. Selleks on pöördutud laiema konteksti poole ning püütud leida filosoofide vahelist järjepidevust esmalt nende praktilisest filosoofiast, eeskätt ühiskondlik-poliitilisest aspektist. Teise variandina vaadeldakse Rortyt ja Gadameri läbi retoorikatraditsiooni, täpsemalt läbi Gadameri poolt rehabiliteeritud retoorikaprisma.