Sirvi Autor "Toome, Hedi-Liis, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

224 etendust ühe aastaga: Kinoteatri eksperimendi ehk Alissija-Elisabet Jevtjukova teatrikogemuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
2017.-2018. aasta jooksul toimus Kinoteatri korraldatud ainulaadne teatrieksperiment, mille käigus üks teatrivaataja vaatas 2018. aasta jooksul ära kõik Eestis esietenduvad professionaalsete teatritegijate uuslavastused. Väljavalitud teatrivaataja, 21-aastane Alissija-Elisabet Jevtjukova pidi lisaks teatriskäimisele kirjutama iga nähtud lavastuse kohta arvustuse. Bakalaureusetöö analüüsibki eksperimendi käigus kirjutatud arvutustusi, tuginedes Hollandi teatriteoreetiku Peter Eversmanni teatrikogemuse neljale dimensioonile.
Ajalooliste sündmuste representatsioon Tanel Jonase lavastuses "Meie klass"
(Tartu Ülikool, 2024) Keldo, Maretta; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Ansamblimäng Von Krahli Teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Allik, Karin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös antakse ülevaade ansamblimängu tähendusväljast ja taustast ning pakutakse välja ansamblimängu definitsioon. Töö esimene osa kaardistab ansamblimängu ajaloolist arengut ning varasemate autorite väiteid ansamblimängu olemuse ja mõjutegurite kohta ja koondab erinevate teatriuurijate vaated ansamblimängule. Teises osas lähtutakse teatritegijate perspektiivist: nimelt tugineb autor intervjuudele Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitlejatega ning Peeter Jalakaga, samuti enda tähelepanekutele Von Krahli ja Ekspeditsiooni „Libahundi“ lavastusprotsessist. Peatükis kõrvutati teoreetikute väidete paikapidavust teatritegijate perspektiivist. Autor pakub välja ka definitsioonid mõistetele „ansambel“, „ansamblimäng“ ja „ansambliteater“.
Depressiooni kujutamine ja vastuvõtustrateegiad draamakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2019) Jürjo, Merilin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib depressiooni kujutamist draamakirjanduses ning lugeja vastuvõttu erinevate strateegiate alusel. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on depressiooni draamakirjanduses kujutatud ning kuidas aitavad erinevad retseptsioonistrateegiad lugejal antud teemat vastu võtta. Depressiooni kujutamise hindamiseks kasutatakse diagnostilisi kriteeriume, mis on esitatud RHK-10s; samuti toetutakse kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtetele. Lugemisstrateegiate uurimiseks võetakse vaatluse alla Wolgang Iseri fenomenoloogilise lähenemise ja lugemiskogemuse kujunemise lünkade täitmise alusel, Hans Robert Jaussi esteetilise retseptsiooni toimumise identifitseerumistüüpide kaudu, Umberto Eco mudellugeja, Louise Rosenblatti transaktsionaalse teooria ning empaatia. Esimene peatükk annab ülevaate, kuidas on vaimsete häirete kujutamine draamakirjanduses aja jooksul kujunenud ja muutunud. Teises peatükis analüüsitakse kolme erinevast žanrist näidendit: Sarah Kane’i „4.48 psühhoos“ (2000), Jevgeni Griškovetsi „Linn“ (2001) ning Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale haigus“ (2014). Kolmandas peatükis võrreldakse depressiooni kujutusi ja üritatakse leida kujutamise ja retseptsiooni interaktsiooni ehk pidepunkti, kus depressiooni kujutamine ning vastuvõtt võiksid omavahel kohtuda.
Dokumentaalsus Marta Aliide Jakovski ja Piret Jaaksi lavastuses "Lõpp"
(Tartu Ülikool, 2025) Süggis, Johanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on autor Piret Jaaksi ja lavastaja Marta Aliide Jakovski koostööna valminud dokumentaalnäidend „Lõpp“, mis esietendus 20. jaanuaril 2024 Tartus Sadamateatris. Töö eesmärgiks on analüüsida, kuidas avaldub dokumentaalsus selles lavastuses. Uurimistöös leitakse vastus küsimusele, missugused dokumentaalteatrile omased tunnused teevad lavastusest „Lõpp“ dokumentaalteatri lavastuse? Bakalaureusetöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses peatükis tehakse lühike ülevaade dokumentaalteatri ajaloost, selle mõistest ja iseloomulikest tunnustest. Samuti on ülevaade dokumentaalteatrist Eestis ja dokumentaalteatris esinevatest tehnikatest. Teises peatükis on lühike lavastuse tutvustus ning peatüki teise poole moodustab lavastuse „Lõpp“ analüüs, mida analüüsitakse esimeses peatükis välja toodud tehnikate kaudu.
Eesti etendusasutuste toimimise analüüs COVID-19 kriisi kontekstis
(Tartu Ülikool, 2023) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti näitlejate ootused teatrikriitikale
(Tartu Ülikool, 2019) Reinthal, Tuuli; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti teatrikriitika seisust 21. sajandil ja teada saada, mis on Eesti näitlejate jaoks teatrikriitika. Bakalaureusetöö annab ülevaate teatrikriitika seisust Eesti kriitikute arvamuste põhjal 2000ndate algusest ilmunud metakriitikat vaadeldes, kriitikakanalid jaotatakse töös seitsmesse kategooriasse - „Teatrielu“ kogumikud, kultuurilehed, päeva- ja nädalalehed, internetiportaalid, teatrikriitika blogid ning raadio- ja telesaated. Bakalaureusetöö teiseks eesmärgiks on teada saada, kuidas defineerivad Eesti näitlejad teatrikriitikat, mida nad sellelt ootavad, kuidas kriitikute tagasisidet väärtustatakse ja kui hästi on näitlejad Eesti kriitikamaastikuga kursis.
Eesti Noorsooteatri repertuaarianalüüs 2019-2023
(Tartu Ülikool, 2025) Rebas, Catlyn; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Eesti Noorsooteatri repertuaari ajavahemikul 2019–2023. Valitud on ajaperiood 2019–2023, kuna see sisaldab nii aega enne kui ka peale koroonapandeemiat, mis annab ka läbilõike, kuidas teater koroonapandeemiast ja sellest tingitud kriisist on taastunud. Töös teostati repertuaariuurimust, mille läbiviimisel toetuti Hans van Maaneni teosele ,,How to study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values” (2009). Sellest tulenevalt sai analüüsi jagada loomisega, vahendamise ja ekspluateerimisega ning publikuga seotud aspektideks. Töö käigus sai ülevaate milline on Eesti Noorsooteatri teatristatistika lavastuste, etenduste ja külastatavuste võrdluses ja millised teatritüübid, -žanrid ja autorid domineerivad Eesti Noorsooteatri repertuaaris.
Ellen Liiger Eesti Draamateatri näitlejana aastatel 1966–1987
(Tartu Ülikool, 2021) Remmelg, Jan; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö „Näitleja Ellen Liigeri kujunemislugu ja looming Eesti Draamateatris aastatel 1966–1987“ peamine eesmärk on anda ülevaade uurimisobjekti loomingulisest tööst nimetatud perioodil, selgitades seeläbi välja Liigeri kui vanemas eas näitlejanna mänguvõimalused, positsiooni ja tähtsuse. Töö on jaotatud kuueks peatükiks: esimeses peatükis on ülevaade Liigeri loomingulisest tegevusest alates tema tööst lapsnäitlejana Estonias kuni Vanemuise perioodini (1966. aastani). Ellen Liigeri töö Eesti Draamateatris on periodiseeritud 4 peatükis teatri peanäitejuhtide järgi, tuues alapeatükkides esile tema tipprollid Anuna Mikk Mikiveri „Tuulte pöörises“ 1979. aastal ja tädi Elfriedena Mikk Mikiveri „Pilvede värvides“ 1983. aastal. Kuuendas peatükis kõrvutatakse Liigerit samas vanusegrupis paiknevate Draamateatri näitlejannade loomingulise staatusega. Bakalaureusetöö lisas on välja toodud Ellen Liigeri rollinimistu alates 1966. aastast.
Keskkonnatemaatika teatris Taago Tubina ja Helen Rekkori lavastuste näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Marrandi, Hanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö analüüsib keskkonnateemalist teatrit, kasutades näidetena viit Helen Rekkori ja Taago Tubina lavastust. Lavastuste analüüsi abil uuritakse, milliseid teatrimärke ökoloogiliste teemade edasiandmiseks eelkõige kasutatakse ning arutletakse, kas keskkonnateemaliste lavastuste puhul peaks sisu ja vorm omavahel kokku sobituma. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade keskkonna ja teatri suhtest ning keskkonnateemalisest teatrist Eestis, teine peatükk tutvustab lähemalt kaht lavastajat ning teatrisemiootikat kui uurimismeetodit. Kolmandas peatükis analüüsitakse lavastusi, mis tegelevad mitmesuguste keskkonnateemadega - kliimaärevuse („Kopsud), inimese linnastumise ja loodusest võõrandumisega („Mister Green” ja „Minu haukuv koer”), maailmamere plastireostusega („Elias maa pealt”) ja ökoterrorismiga („Minu haukuv koer” ja „Tallinnville”).
Klaaslagi eesti teatri kunstiliste juhtide positsioonidel
(Tartu Ülikool, 2023) Gräzin, Kaspar; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös uuritakse, mis põhjustel on Eesti teatri kunstiliste juhtide positsioonidel niivõrd vähe naisloojaid. Bakalaureusetöö teoreetilises raamistikus kirjeldatakse soolist olukorda Eesti tööturul, ntakse ülevaade Eesti teatrimaastikust soolisest vaatenurgast ja avatakse „klaaslae“ mõistet. Teine peatükk kirjeldab töö metoodikat ja valimit. Järgnevalt analüüsitakse intervjuusid viie naislavastaja - Diana Leesalu, Kaija Maarit Külma, Kertu Moppeli, Ene-Liis Semperi ning Kaili Viidasega - ja tehakse järeldused.
Kontaktivabad lavastused COVID-19 tingimustes 2020- 2021
(Tartu Ülikool, 2022) Reigo, Triinu; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö käsitleb pandeemiaga kaasnenud teatritegemise viisi muutust - kontaktivabasid lavastusi. Pandeemia olud sundisid teatreid mõtlema uute infovahetusviiside ja meediumide peale. Esimene peatükk tutvustab kontaktivabade lavastuste puhul olulisi mõisteid ja seab lavastused kategooriatesse, käsitledes sh intermeedialisust ja selle abil lavastuste tüpoloogia loomist; elavust ja seda loovaid aspekte. Töö teise peatüki moodustavad pandeemiaaegsete lavastuste kolme erikategooria analüüsid ja nende kokkuvõte.
Koomika tekitamine püstijalakomöödias Sander Õiguse "Laiskus ehk seitsmes surmapatt" ja Märt Avandi "40" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Sooäär, Susan; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Millest mõtleb teatris publik? Tartu Uue Teatri lavastuse "1987" retseptsiooniuuring
(Tartu Ülikool, 2015) Pool, Liisa; Rämmer, Andu, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö heitis pilgu Eestis väga vähe uuritud valdkonnale – publiku mõtetele ja tõlgendustele pärast teatriskäiku, saamaks teada, kas ja kuidas representeerib teater kaasaja ühiskonda ja ühiskonnas kõne all olevaid teemasid. Tartu Uue Teatri lavastuse „1987“ publiku seas viidi läbi kuus süvaintervjuud 22–28aastaste vaatajatega, uurimaks, milliste sotsiaalsete representatsioonidega kaasaegsest ühiskonnast ja nõukogude ajast neil lavastus seostub ning kas lavastus üksnes kinnitab või ka muudab olemasolevaid representatsioone. Intervjuudest koorus välja kuus noorte jaoks olulist teemat (julgeolek ja sõjahirm, ühtsustunne, kontrolliühiskond, erinevalt tajutud elurütm ja sotsiaalsed rollid), millest rääkimisel seostati neid nii nõukogude ajast kui ka kaasajast pärit teemadega. See tähendab, et lavastus „1987“ oli vaatajate jaoks piisavalt ajakohane, et seostuda nõukogude aja kõrval ka kaasajaga. Nõukogude ajast rääkides kasutati üldlevinud sotsiaalseid representatsioone ning kirjeldati neid laialt levinud märksõnade kaudu, mis näitab, kuidas taasiseseisvumise järgses Eestis kasvanud noorte arusaam nõukogude ajast on kooli, vanemate ja meedia mõjul vormunud küllaltki sarnaseks, koosnedes korduvatest pigem pealiskaudsetest märkidest. Seejuures on oluline, et vastanud ei tunneta olnud ajaga isiklikku kokkupuudet ning peavad nõukogude ajast rääkimist ammendunud teemaks, mille kõrval peaks tähelepanu suunama pigem olevikule ja tulevikule. Uuringus osalejad said lavastusest valdavalt positiivse esteetilise elamuse, aga ka pigem mugava vaatamiskogemuse, mis tähendab, et lavastus kinnitas vaatajate sotsiaalseid representatsioone ning ei loonud sisulist poolt arvestades eriti uusi arusaamu. Lavastus pakkus uudset ja ebatraditsioonilist etenduskogemust, olles seeläbi vormiliselt väljakutset pakkuvam kui sisuliselt. See tõstatab aga omakorda uue küsimuse – mis peaks olema teatri eesmärk? Kas teater peab tingimata murdma kehtivaid arusaamu ja looma uusi sotsiaalseid representatsioone või on omaette väärtus ka domineerivate ideede kinnistamine? See teema vajaks kindlasti edasist põhjalikumat uurimist, et saada teada, millised on publiku ootused teatrile ja mis on publiku vaatenurgast vaadates teatri eesmärk.
Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse "Ainult jõed voolavad vabalt" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö “Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse “Ainult jõed voolavad vabalt” näitel” eesmärk on analüüsida muusikat teatris, lähtudes mudeli, meetodi ja metafoori kontseptsioonist. Töö vaatleb Lauri Lagle lavastust “Ainult jõed voolavad vabalt” ning otsib vastust kolmele uurimisküsimusele: milles väljendub lavastuse muusikalisus, kuidas muusikalisust analüüsida ning milliseid esteetilisi kogemusi see muusikaliselt komponeeritud lavastus loob. Analüüsi tulemusena selgub, et muusikalisusest lähtub lavastuse struktuur, väljendusvahendi ja selle esitamise meetodi valik, teemale lähenemine juba prooviprotsessi tasandil, metakihina tekkiva illusiooni loomine ning kujundi- ja tähendusloome. Teatri ja muusika sümbioos avardab mõlema kunstiliigi mõtestamise piire ning võimendab vastuvõtja tajukogemuse pikkaajalisemat mõju.
Muusikalide „Cabaret“ ja „Ämbliknaise suudlus“ võrdlev analüüs Teater Vanemuine näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Suurmets, Janika; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolev teatriteaduse bakalaureusetöö analüüsib ja võrdleb Vanemuises lavastatud muusikale „Cabaret“ (2012) ja „Ämbliknaise suudlus“ (2009). Uurimustöö esimene osa annab ülevaate muusikaližanri ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab analüüsitavate muusikalide loomislugu. Töö põhiosas analüüsitakse Vanemuises lavastatud muusikalide „Cabaret“ ja „Ämbliknaise suudlus“ kontseptsioone, kunstnikutöid, näitlejatöid, lavastajatööd ning muusikalide tekste.
Näitleja rolliloome semiootiline analüüs "Utoopia ranniku" lavastuste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kalmre, Maarja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti semiootiliselt näitleja rolliloomet. Selleks rakendati Patrice Pavisi lähivaatelist meetodit kolme lavastuse näitlejatöödel. Lavastused põhinesid Tom Stoppardi "Utoopia ranniku" triloogial. Lähivaateline meetod võimaldas uurijal leida pisinüansse rollikehastustes. Kuna tegu oli äärmiselt tekstirohkete lavastustega, siis keskenduti töös Erica Fischer-Lichte kirjeldatud paralingvistilistele ja žestilistele märkidele ja vahenditele, mis toetasid ja avasid tekstis lisatähendusi või vastandusid nendele.
Õpetaja roll lapse teatrikülastusel II kooliastmes (4.-6. klass)
(Tartu Ülikool, 2024) Basihhina, Maarja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Organisatsiooniliste struktuuride ja loomingu vahelised seosed Teatri NO99 näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kajak, Margit; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö otsib vastust küsimustele, millised organisatsioonilised struktuurid olid aluseks Teatri NO99 tegevusele ja kuidas need mõjutasid organisatsiooni toimimist ning millised olid seosed teatri organisatsioonilise struktuuri ja loomingulise sisu vahel, toetudes organisatsiooniteooriale, Pierre Bourdieu’ väljateooriale ja Hans Van Maaneni funktsionalistlikule kunstiteooriale. Esimeses peatükis tutvustatakse ja kirjeldatakse Teatrit NO99 selle loomise, juriidilise vormi ja struktuuri kaudu ning selgitatakse, millisesse keskkonda ja millistel tingimustel teater paigutus. Teises peatükis vaadeldakse teatri loomingu tekkeprotsesside ja loomingu vahendamisega seotud aspekte Van Maaneni teooriast lähtuvalt.
Poliitilisus Sveta Grigorjeva lavastuses "Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada"
(Tartu Ülikool, 2024) Einaste, Mirjam; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond