Näitleja rolliloome semiootiline analüüs "Utoopia ranniku" lavastuste näitel

Abstract

Käesolevas bakalaureusetöös uuriti semiootiliselt näitleja rolliloomet. Selleks rakendati Patrice Pavisi lähivaatelist meetodit kolme lavastuse näitlejatöödel. Lavastused põhinesid Tom Stoppardi "Utoopia ranniku" triloogial. Lähivaateline meetod võimaldas uurijal leida pisinüansse rollikehastustes. Kuna tegu oli äärmiselt tekstirohkete lavastustega, siis keskenduti töös Erica Fischer-Lichte kirjeldatud paralingvistilistele ja žestilistele märkidele ja vahenditele, mis toetasid ja avasid tekstis lisatähendusi või vastandusid nendele.