Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item August Strindbergi "Preili Julie" lavastamine Karlova Teatris(Tartu Ülikool, 2024) King, Laura Brigitta; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös uuritakse, kuidas Kaili Viidase poolt lavastatud "Preili Julie" avab uusi tõlgendusi ning kuidas lavastuse taust ja valikud mõjutavad näidendi tähendust. Esimene peatükk annab ülevaate "Preili Julie" näidendist ja selle lavastamise ajaloost Eesti teatrites. Teises peatükis tutvustatakse geneetilist analüüsi kui etenduse analüüsi meetodit. Kolmandas peatükis vaatleb autor "Preili Julie" lavastuse valmimise protsessi, kirjeldades esimest ja teist prooviperioodi. Neljas peatükk moodustab keskse osa bakalaureusetööst ning keskendub lavastuse analüüsile.Item Trauma representatsioon lavastustes "Fundamentalist" ja "Must lind"(Tartu Ülikool, 2024) Võsu, Greeta; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös analüüsitakse võtteid, mis traumat kehastavad ning vaatajale esitavad lavastustes "Fundamentalist" (Von Krahli Teater) ja "Must lind" (Endla Teater). Esimeses peatükis annab autor ülevaate traumateoreetilisest diskursusest teatriteooria taustal ning ülevaate ohvripositsiooni, süüaluse trauma ja tunnistamise kontseptsioonidest. Teises peatükis tegeleb ta kahe lavastuse etenduse analüüsiga.Item Kooliteater Rakveres(Tartu Ülikool, 2023) Lehtpuu, Marrit; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös antakse ülevaade Rakvere kooliteatritest. Töös uuritakse, millisel tasemel tehakse Rakveres kui väikelinnas kooliteatrit, tuuakse põhifookusesse kooliteatri eesmärgid ning selle taustal pööratakse tähelepanu probleemidele, mis ohustavad kooliteatrite tulevikku.Item Rännaklavastus ja avalik linnaruum: linnaruumi kunstiline raamistamine(Tartu Ülikool, 2023) Juhkam, Karmen; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö eesmärk on uurida nelja rännaklavastuse näitel avaliku linnaruumi kunstilist raamistamist. Töö esimene peatükk koosneb kahest osast. Esimene alapeatükk annab ülevaate rännaklavastuse, kohaspetsiifilise teatri ning inter- ja multimeedialisuse mõistetest ning teine alapeatükk kujutab endas sissevaadet linnaruumi poliitilistele ja fenomenoloogilistele omadustele. Töö teine peatükk koosneb nelja rännaklavastuse analüüsist - "Viljandi lood: Jaan", "Läbi linna: Karlova", "PLAYBACK. Acting Out of Order" ja "Labürint".Item Harrastusteatriga tegelemise motiivid MTÜ Lutsu Teatri Selts näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kurvits, Triinu; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös analüüsitakse Lutsu Teatri näitel, miks inimesed tegelevad harrastusteatriga, lähtudes Richard Schechneri seitsmest kultuurietenduse funktsioonist. Töös antakse ülevaade Lutsu teatrist, selle väärtustest ning intervjuude abil avatakse motiive, miks inimesed harrastusteatriga tegelevad.Item Klaaslagi eesti teatri kunstiliste juhtide positsioonidel(Tartu Ülikool, 2023) Gräzin, Kaspar; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös uuritakse, mis põhjustel on Eesti teatri kunstiliste juhtide positsioonidel niivõrd vähe naisloojaid. Bakalaureusetöö teoreetilises raamistikus kirjeldatakse soolist olukorda Eesti tööturul, ntakse ülevaade Eesti teatrimaastikust soolisest vaatenurgast ja avatakse „klaaslae“ mõistet. Teine peatükk kirjeldab töö metoodikat ja valimit. Järgnevalt analüüsitakse intervjuusid viie naislavastaja - Diana Leesalu, Kaija Maarit Külma, Kertu Moppeli, Ene-Liis Semperi ning Kaili Viidasega - ja tehakse järeldused.Item Lavastuse "100% Narva" analüüs poliitilise teatri vaatenurgast(Tartu Ülikool, 2023) Poljatšihhin, Sergei; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös uuritakse lavastuse “100% Narva” poliitilist iseloomu ja tuuakse välja, kuidas antud teoses on käsitletud Narva (ning ka kogu Eesti) aktuaalseid poliitilisi küsimusi. Lavastust “100% Narva” käsitletakse poliitilise teatri kontekstis. Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse poliitilist teatrit ja esitatakse poliitilise teatri definitsioon, mille alusel hinnatakse lavastuse “100% Narva” poliitilist iseloomu. Teine peatükk sisaldab lavastuse struktuurset analüüsi, lavastus asetatakse Narva linna konteksti ning kirjeldatakse seda kui kogukonnateatrit ja kui Rimini Protokolli lavastust. Kolmandas peatükis avatakse lavastuse ettevalmistamise protsessi, kirjeldatakse ja analüüsitakse laval nähtut.Item Rännaklavastus ja avalik linnaruum: linnaruumi kunstiline raamistamine(Tartu Ülikool, 2023) Juhkam, Karmen; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö uurib nelja rännaklavastuse näitel avaliku linnaruumi kunstilist raamistamist. Töö esimene peatükk koosneb kahest osast. Esimene alapeatükk annab ülevaate rännaklavastuse, kohaspetsiifilise teatri ning inter- ja multimeedialisuse mõistetest ning teine alapeatükk kujutab endas sissevaadet linnaruumi poliitilistele ja fenomenoloogilistele omadustele. Töö teine peatükk koosneb nelja rännaklavastuse analüüsist - "Viljandi lood: Jaan" (Ugala Teater), "Läbi linna: Karlova", "PLAYBACK. Acting Out of Order" (Raumarbeiterinnen) ja "Labürint" (Paide Teater).Item Kogukonna kaasamine lavastusprotsessi Paide Teatri näitel(Tartu Ülikool, 2023) Miilman, Eleriin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös analüüsitakse Paide Teatri esimese meeskonna aegseid kogukonna kaasamise ja kujutamise viise ning funktsioone. Valimisse kuuluvad lavastused „Teine asi” (2022, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste) ja „Esimene tants. Viimast korda” (2022, Henri Hütt, koostöös Kanuti Gildi SAALiga). Töö esimeses peatükis tehakse ülevaade teatri loomisest ja esimese meeskonna lõpetamisest ning nimetatakse lavastuslikud projektid, kuhu aastatel 2021–2022 kogukonda kaasati. Teises peatükis defineeritakse kogukond ja kogukonnateater ning kirjeldatakse lähemalt valimit ja metoodikat. Kolmandas peatükis analüüsitakse, kuidas lavastusprotsessi kogukonda kaasati, laval kujutati ning mis olid kaasamise funktsioonid.Item Publiku-uuringu olulisusest Vanemuise teatri näitel(Tartu Ülikool, 2023) Võhmar, Mariann; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö uurib kaht teatrivaatajate gruppi (lojaalne ja kriitiline publik) ning nende kogemusi ning mõtteid seoses Vanemuise teatriga. Töö on jaotatud viieks peatükiks, millest esimene annab ülevaate kasutatavast teooriast, kirjeldades erinevaid võimalusi publiku uurimiseks ja avab mõistet publiku kaasamine (audience engagement). Teises peatükis tutvustatakse Vanemuise teatrit, selle arengukava ning 2021. aastal toimunud publiku-küsitluse tulemusi. Kolmas peatükk tutvustab töö meetodit, neljas tutvustab ja analüüsib intervjuude tulemusi. Bakalaureusetöö viies peatükk jõuab saadud teadmiste põhjal järeldusteni, et vastata küsimustele, kas ja mil moel kaks uuritud publikugruppi üksteisest oma kogemustes erinevad ja millist kasu Vanemuise teater nende kogemuste sügavamast mõistmisest saada võiks.Item Agentne naisekeha Eesti etenduskunstis(Tartu Ülikool, 2022) Kell, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliste võtetega luuakse naiselikku agentset keha Eesti etenduskunstis, milline on sealjuures ruumi- ja kehaloome ning kas ja kuidas kõige selle kaudu õõnestatakse soolisi kultuurikoode. Töö esimeses osas tutvustatakse feministliku liikumise ajalugu ja soouuringute arenemist distsipliinina Eesti akadeemilisel maastikul (ka teatriteaduses), seejärel fenomenoloogilist käsitlust feministlikus diskursuses, sh põhjalikumalt Judith Butleri performatiivse soo teooriat ja viimaks antakse ülevaate performatiivsest pöördest etenduskunstis ja teatriteoorias. Töö teises osas analüüsitakse kolme viimase aasta jooksul esietendunud ja etenduskunsti alla liigituvat lavastust, mille autorid-etendajad on naiskunstnikud - Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“, Maria Metsalu „Kaev“ ja The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“.Item Voogteater Eestis eˉlektroni näitel(Tartu Ülikool, 2022) Lass, Heleriin; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö esimene osa annab ülevaate voogteatrist: selle ajaloost, senistest projektidest, voogteatri kontseptsioonist ning peamistest probleemidest. Seejärel selgitatakse ja analüüsitakse voogteatriga seotud terminoloogiat ja tutvustatakse eˉlektroni platvormi ja tegevust. Teine peatükk kirjeldab eˉlektroni lavastuste analüüsi metoodikat ja kolmandas peatükis analüüsitakse voogteatri praktiseerimist kahe eˉlektroni lavastuse näitel.Item Erivajadustega külastajate ligipääsetavus Eesti teatrites(Tartu Ülikool, 2020) Illak, Diana; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös analüüsitakse puudega inimeste ligipääsetavuse võimalusi erinevates valitud Eesti teatrites, ning teenuseid ja abivahendeid, mida teatrid puudega külastajale pakuvad. Uurimistöö on jaotatud nelja peatükki. Esimeses peatükis vaatleb autor teatri semiootilisi märke, mille vastuvõtmiseks kasutatakse inimeste meeli (siin nägemine, kuulmine) ja füüsilist kohaolu. Teises peatükis on selgitatud, kes on erivajadustega teatrikülastajad (antud töös kurdid, vaegkuuljad, vaegnägijad, pimedad ning liikumisraskustega inimesed) ja millised on nende õigused saada ligipääsu kultuurile ja kultuuriteenustele. Kolmandas peatükis analüüsitakse võrdlevalt Eesti teatrite ligipääsetavust kodulehtedel oleva info alusel ja küsitluse põhjal. Bakalaureusetöö neljas osa kirjeldab meelteteatrit ja selle rakendamist Eestis.Item Kontaktivabad lavastused COVID-19 tingimustes 2020- 2021(Tartu Ülikool, 2022) Reigo, Triinu; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö käsitleb pandeemiaga kaasnenud teatritegemise viisi muutust - kontaktivabasid lavastusi. Pandeemia olud sundisid teatreid mõtlema uute infovahetusviiside ja meediumide peale. Esimene peatükk tutvustab kontaktivabade lavastuste puhul olulisi mõisteid ja seab lavastused kategooriatesse, käsitledes sh intermeedialisust ja selle abil lavastuste tüpoloogia loomist; elavust ja seda loovaid aspekte. Töö teise peatüki moodustavad pandeemiaaegsete lavastuste kolme erikategooria analüüsid ja nende kokkuvõte.Item Teatriplakati visuaalse identiteedi analüüs nelja Eesti teatri näitel(Tartu Ülikool, 2022) Pilt, Kaisa-Kadi; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös uurib autor, milline on Tallinna Linnateatri, Eesti Draamateatri, Endla Teatri ja Rakvere Teatri plakatites väljenduv bränd ja visuaalne identiteet ning mil määral seostub see kujutatava lavastusega. Otsitakse vastust kolmele küsimusele: milline on mainitud etendusasutuste müürilehtedes väljenduv bränd ja visuaalne identiteet, millistena näevad neid teatrite esindajad ise ning mil määral vahendavad plakatid kujutatavate lavastuste sisu ja olemust. Töö empiiriline alusmaterjal koosneb kaheksast Linnateatri, seitsmest Draamateatri, seitsmest Endla Teatri ja seitsmest Rakvere Teatri plakatist ehk kokku 32 erinevast müürilehest, lisaks veel 73 teatriarvustusest. Töö teoreetilises osas tutvustatakse olulisi termineid nagu turundus, kultuuriturundus, bränd, plakat ja visuaalne identiteet, teises osas kasutatud metoodikat, kolmas osa keskendub plakatite analüüsimisele.Item Ellen Liiger Eesti Draamateatri näitlejana aastatel 1966–1987(Tartu Ülikool, 2021) Remmelg, Jan; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö „Näitleja Ellen Liigeri kujunemislugu ja looming Eesti Draamateatris aastatel 1966–1987“ peamine eesmärk on anda ülevaade uurimisobjekti loomingulisest tööst nimetatud perioodil, selgitades seeläbi välja Liigeri kui vanemas eas näitlejanna mänguvõimalused, positsiooni ja tähtsuse. Töö on jaotatud kuueks peatükiks: esimeses peatükis on ülevaade Liigeri loomingulisest tegevusest alates tema tööst lapsnäitlejana Estonias kuni Vanemuise perioodini (1966. aastani). Ellen Liigeri töö Eesti Draamateatris on periodiseeritud 4 peatükis teatri peanäitejuhtide järgi, tuues alapeatükkides esile tema tipprollid Anuna Mikk Mikiveri „Tuulte pöörises“ 1979. aastal ja tädi Elfriedena Mikk Mikiveri „Pilvede värvides“ 1983. aastal. Kuuendas peatükis kõrvutatakse Liigerit samas vanusegrupis paiknevate Draamateatri näitlejannade loomingulise staatusega. Bakalaureusetöö lisas on välja toodud Ellen Liigeri rollinimistu alates 1966. aastast.Item Keskkonnatemaatika teatris Taago Tubina ja Helen Rekkori lavastuste näitel(Tartu Ülikool, 2021) Marrandi, Hanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö analüüsib keskkonnateemalist teatrit, kasutades näidetena viit Helen Rekkori ja Taago Tubina lavastust. Lavastuste analüüsi abil uuritakse, milliseid teatrimärke ökoloogiliste teemade edasiandmiseks eelkõige kasutatakse ning arutletakse, kas keskkonnateemaliste lavastuste puhul peaks sisu ja vorm omavahel kokku sobituma. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade keskkonna ja teatri suhtest ning keskkonnateemalisest teatrist Eestis, teine peatükk tutvustab lähemalt kaht lavastajat ning teatrisemiootikat kui uurimismeetodit. Kolmandas peatükis analüüsitakse lavastusi, mis tegelevad mitmesuguste keskkonnateemadega - kliimaärevuse („Kopsud), inimese linnastumise ja loodusest võõrandumisega („Mister Green” ja „Minu haukuv koer”), maailmamere plastireostusega („Elias maa pealt”) ja ökoterrorismiga („Minu haukuv koer” ja „Tallinnville”).Item Tekstiloome ja narratiivsus Mari-Liis Lille ja Priit Põldma dokumentaalnäidendis "Teises toas"(Tartu Ülikool, 2021) Moor, Maarja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö annab ülevaate Mari-Liis Lille ja Priit Põldma dokumentaalnäidendi "Teises toas" sünniloost, uurides, kuidas intervjuud on ühtseks näidendiks kokku kirjutatud, millised on teksti kirjutamise meetodid ja põhimõtted ning kuidas näidendis kujutatakse lähisuhtevägivalda ja milliste narratiivide kaudu seda tehakse. Töö esimene peatükk annab lühiülevaate dokumentaalteatrist ja seal kasutatavatest tekstiloomevahenditest (sh verbatim-meetod) ja kirjeldab näidendi loomise tööprotsessi. Töö teises peatükis analüüsitakse näidendis avalduvat narratiivsust, narratiivi loomise võtteid ja funktsioone.Item Nais(pea)tegelaste kujutamine ooperis Georges Bizet' "Carmeni" näitel(Tartu Ülikool, 2021) Rent, Rael; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö keskendub naistegelaste ning eriti just naispeategelase kujutamisele Georges Bizet’ ooperis „Carmen“. Esimene peatükk annab ülevaate naiste ja naistegelaste kujutamistest ooperis, ühendades omavahel muusikateatri uurimise soouurimuslike küsimustega. Teine peatükk keskendub Georges Bizet’ ooperile „Carmen“, kirjeldades ja analüüsides Carmeni tegelase kujutamist jutustajate vaatepunkti kaudu Mérimée jutustuses, Bizet' ooperis ning tema vastandkuju Micaëlat. Kolmandas peatükis käsitletakse "Carmeni" lavastamist ja lavastuste retseptsiooni Rahvusooper Estonia 2011. aasta ja Vanemuise 2015. aasta lavastuste põhjal.Item Teatriõpetus Tartu Waldorfgümnaasiumis: eesmärgid ja protsess(Tartu Ülikool, 2021) Pennar, Monica; Saro, Anneli; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondTöö annab ülevaate sellest, millised on teatriõpetuse eesmärgid, kuidas need realiseeruvad Tartu Waldorfgümnaasiumis ja milliseid pädevusi teatriõpetus arendab.