Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/29002
Browse
Browsing Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses by Issue Date
Now showing 1 - 20 of 90
- Results Per Page
- Sort Options
Item Muusika ja kunsti funktsioonidest Jaan Krossi romaanis „Wikmani poisid“(Tartu Ülikool, 2012) Hallaste, Tõnis; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Eesti Noorsooteatri ja Rakvere Teatri muutuste hooaegade meediakajastus(Tartu Ülikool, 2013) Sokolov, Kaire; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Tehnoloogiline teater Eestis 1996–2013(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Evelyn; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö annab ülevaate tehnoloogilise teatri kontseptsiooni kujunemisest lavastuste retseptsioonis, pakub mõistele definitsiooni ning analüüsib sellele omaseid tunnuseid Eestis loodud lavastuste põhjal aastatel 1996–2013.Item Uku Uusbergi lavastuste "Vahepeatus", "Pea vahetus" ja "Jõud" võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2013) Karu, Silja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Soolise identiteedi konstrueerimine Elmo Nüganeni lavastuses "Karin.Indrek. Tõde ja õigus. 4." Karini tegelaskuju näitel(Tartu Ülikool, 2013) Narusk, Lotte-Triin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Muusikalide „Cabaret“ ja „Ämbliknaise suudlus“ võrdlev analüüs Teater Vanemuine näitel(Tartu Ülikool, 2013) Suurmets, Janika; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesolev teatriteaduse bakalaureusetöö analüüsib ja võrdleb Vanemuises lavastatud muusikale „Cabaret“ (2012) ja „Ämbliknaise suudlus“ (2009). Uurimustöö esimene osa annab ülevaate muusikaližanri ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab analüüsitavate muusikalide loomislugu. Töö põhiosas analüüsitakse Vanemuises lavastatud muusikalide „Cabaret“ ja „Ämbliknaise suudlus“ kontseptsioone, kunstnikutöid, näitlejatöid, lavastajatööd ning muusikalide tekste.Item Teater NO99 lavastuse „The Rise and Fall of Estonia“ analüüs Jörn Rüseni ajaloonarratiivide tüpoloogia põhjal(Tartu Ülikool, 2013) Reemann, Marie; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Elmo Nüganeni ja Priit Võigemasti "Hamleti" lavastuste võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2013) Pisukov, Marianne; Viktor, Ireene, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Lavastuse analüüs: Andres Noormets "Musta pori näkku"(Tartu Ülikool, 2013) Matsi, Jari; Viktor, Ireene, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Jaan Unduski näidend "Quevedo" ja Margus Kasterpalu samanimelise lavastuse stsenograafia barokiajastu kontekstis(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Triinu; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö analüüsib baroki elemente Jaan Unduski näidendis „Quevedo“ ja selle põhjal valminud Margus Kasterpalu „Quevedo – armastus ja tuhk“ lavastuse stsenograafias. Tööl on neli osa. Esimene neist jaguneb nelja peatükki ja pakub informatsiooni, mis avab näidendi tausta. Teine osa põhineb tekstil, uuritakse, kuidas näidendi teemad on kujutatavale ajastule omased ning miks need on antud teksti juures tähtsad. Kolmas osa vaatleb lavastuse ruumilist külge (lavakujundus ja rekvisiidid, valgus ja muusika, video ning kostüümid). Neljas osa vaatleb lavastuse vastuvõttu meedias. Välja on eraldi toodud näidendi ja lavastuse retseptsioon.Item Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939(Tartu Ülikool, 2014) Veski, Kristi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutTöö eesmärgiks on kaardistada Eesti-Soome sõnateatri kontaktid aastatel 1906–1939 ning näidata nende dünaamikat: toetudes Juri Lotmanile (1999) ja Epp Annusele (2000) soovitakse vaadeldaval perioodil esile tõusnud isikute-momentide analüüsi kaudu iseloomustada Eesti-Soome teatrisuhtluse kui kultuurivahetuse eripära ja selle asendit Eesti teatriloos. Töö koosneb kahest kronoloogilisel põhimõttel koostatud peatükist. Aastatel 1906–1922 koondus Eesti-Soome teatrisuhtlus Estonia teatri ning üksikute soome näitlejate-näitejuhtide ja ooperilauljate ümber. Esimene peatükk keskendubki peaasjalikult teatrisuhtlust kandnud Hilma Rantanenile kutselise Estonia teatri esimese kümnendi kontekstis. Põgusalt käsitletakse ka soome ooperilauljate Väinö Sola, Dagmar Parmase ja Yrjö Saarnio tegevust Estonias eesti ooperi kujunemisaastate kontekstis. Alates 1920. aastate algusest kuni Talvesõja alguseni võrreldes eelmise perioodiga uutelt alustelt lähtunud mitmekesiseid teatrikontakte vaadeldakse teises peatükis.Item Noorsooteatri ja Rakvere Teatri monolavastuste „Lilled Algernonile“ semiootiline analüüs(Tartu Ülikool, 2014) Leis, Kristin; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö teema on Daniel Keyesi novellil põhineva kahe monolavastuse „Lilled Algernonile“ võrdlev analüüs. Esimene neist esietendus 26. veebruaril 1983. aastal Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kaminasaalis, lavastaja ja kunstiline juht oli Mati Unt ning näitleja Andres Ots. Teine esietendus 27. jaanuaril 2012. aastal Rakvere Teatri kolakambris, kus lavastaja oli Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula ja muusikaline kujundaja ning näitleja Lauri Kaldoja. Töö koosneb kolmest põhipeatükist ja alapeatükkidest. Esimeses peatükis antakse ülevaade monodraamast ja selle tunnustest, monolavastustest 1983. aastal ja 2012. aastal ning monoteatri arengust ja muutustest kolmekümne aasta jooksul. Teises peatükis on põgusalt juttu teosest, tegijatest ning kahe lavastuse vastuvõtust kriitikas. Ning kolmandas, analüüsipeatükis, tulevad uurimise alla näitleja miimika ja žestide, dekoratsioonide, rekvisiitide ja kostüümide ning heli ja valguse märgilised tähendused.Item Teatrite turundusstrateegiad Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri näitel(Tartu Ülikool, 2014) Armei, Kätlin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutUurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade kultuurikommunikatsiooni ja teatri turundusstrateegiate eripäradest. Lisaks annab töö kahe suure teatri näitel uurimusele ka praktilise mõõtme, tuues näiteid turundajate enda arvamustest rakendatavate strateegiate kohta ja analüüsides teatrite visuaalset reklaami. Töö esimene pool keskendub kultuuriturunduse eripäradele, teatri kunstilisele kuvandile ning turundamise strateegiatele. Teises osas tuuakse välja Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri visuaalse identiteedi ja turundamise lähtepunktid, pannes need omavahel võrdlusesse. Selle kaudu joonistuvad välja loomeasutuste müügitöö erinevused, teatrite reklaamitöö olulisus ja auditooriumi valiku põhimõtted.Item Alastus eesti nüüdisteatris(Tartu Ülikool, 2014) Kliiman, Marie; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas on kasutatud alastust eesti nüüdisteatris ning kuidas see vaatajatele mõjub. Analüüsitakse viimase paari aasta jooksul esietendunud lavastusi, mis on sisaldanud alastistseene, hõlmates vaid olulisemaid ja eripalgelisemaid alastuse kasutamisi, mis loovad ülevaate lavalise alastuse trendidest eesti teatris. Bakalaureusetöö jaguneb kolmeks osaks, millest esimene teeb sissejuhatuse alastuse ajalukku – räägitakse nii maailma kui eesti teatrist ning alastikultuurist üldiselt. Töö teine peatükk räägib teoreetilistest lähenemismeetoditest – kehalisusest, performatiivsuse esteetikast, fenomenoloogilisest analüüsist ning peatükis on toodud ülevaade ka ühe tuntuma alastuse käsitleja, ameeriklase Karl Toepferi loodud alastuse kategooriatest. Töö kolmandas osas analüüsitakse eesti teatri lavalise alastuse näiteidItem Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul(Tartu Ülikool, 2014) Klammer, Johanna; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut„Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul“ käsitleb väiketeatri Cabaret Rhizome’i tegevust, loomingut ja esteetilisi valikuid perioodil 2009-2014 kevad. Bakalaureusetöö jaotub kolmeks osaks. Esimene osa kätkeb endas ülevaadet erateatri Cabaret Rhizome’i tegevusest alustades teatri loomisega 2009. aastal ning lõpetades Erinevate Tubade Klubi (edaspidi ETK) avahooajaga 2013/2014. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt Cabaret Rhizome’i loomingut, tuginedes viie tegevusaasta lavastustele ja nende esteetikale.Kolmandas osas hargneb lahti küsimus, kas ja kuidas on Cabaret Rhizome end eesti teatrimaastikul kehtestanud - vaadeldakse teatri tegevussuundade arengut ning loomingu vastuvõttu teatrikriitikas ja meediakajastustes.Item Teatri kui kultuuriorganisatsiooni turundustegevus Teater NO99, Rakvere Teatri, Von Krahli Teatri ja VAT Teatri näitel(Tartu Ülikool, 2014) Ruubas, Maria; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö eesmärk on konkreetseid etendusasutusi analüüsides anda ülevaade kultuuriorganisatsiooni turundustegevusest. Uurimisobjektideks on võetud neli Eesti etendusasutust: Teater NO99, VAT Teater, Von Krahli Teater ja Rakvere Teater. Globaliseerunud maailma muutunud konkurentsitingimustes on turul püsimiseks vaja silma paista ning luua eelis, seda ka kultuuriorganisatsioonidel: olenemata organisatsiooni eesmärkidest ei pääseta rivaliteedist teiste sama valdkonna institutsioonidega. Teadliku ning professionaalselt läbi viidud turundustegevusega on vajaliku eelise loomine tunduvalt kergem. Töö eesmärk on konkreetseid etendusasutusi analüüsides anda ülevaade kultuuriorganisatsiooni turundustegevusest. Bakalaureusetöö koosneb neljast peatükist ning on jagatav kaheks osaks. Esimesed kaks peatükki on üles ehitatud teoreetilise sissejuhatava osana. Esiti on vaadeldud teatrit kunstiliigina ja siis käsitletud organisatsioonina, mis lähtub oma tegevuses institutsioonile omastest ettekirjutustest. Teises peatükis on võetud turumajanduse ühe ilminguna vaatluse alla turundustegevus, mille mõiste ning olemus selles peatükis avatakse. Peatüki lõpus on mindud konkreetsemaks ja vaadatud kultuuriturundust kui üht turunduse haru. Töö teine pool keskendub analüüsile, kus algselt räägitakse töö metodoloogiast, millele järgnevad töös käsitletud etendusasutuste kirjeldused. Lisaks on peatükis kvalitatiivsel meetodil kogutud andmeid analüüsides proovitud vastata tõstatatud küsimustele. Töö viimases peatükis on teooriale ning analüüsile toetudes tehtud järeldused ning pakutud autori ettepanekud valitud teemal.Item Performatiivsus Aleksandr Pepeljajevi loomingus(Tartu Ülikool, 2014) Merilain, Matis; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö eesmärk on analüüsida performatiivsust Aleksandr (Saša) Pepeljajevi lavastustes.Töös uuritakse, mida performatiivsus teatris üldse tähendab ning millised on aspektid, mille alusel on võimalik performatiivsust etendustes analüüsida. Kogutud teoreetilisele baasile tuginedes analüüsitakse performatiivsust neljas Aleksandr Pepeljajevi lavastuses: Von Krahli „Hamletid“ (esietendus 3. oktoobril 2006 Von Krahlis), „Luikede järv“ (esietendus 30. jaanuaril 2003 Von Krahlis) – lavastajaks on lavastuse kavalehele märgitud Peeter Jalakas, kontseptsioon on sündinud Pepeljajeviga koostöös –, teater NO99 „Kirsiaed (esietendus 23. septembril 2005 Teater NO99s) ja Teater Vanemuise „Haldjakuninganna“ (esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris). Bakalaureusetöö koosneb kahest peatükist. Esimene keskendub teooriale ning kaardistab ja defineerib performatiivsuse mõiste etenduse seisukohast, käsitledes performatiivsuse erinevaid aspekte. Teine peatükk keskendub Saša Pepeljajevi loomingule: sissejuhatusena antakse tema loomingu üldiseloomustus, tutvustatakse nelja käsitletud lavastust ning seejärel analüüsitakse performatiivsust nendes lavastustes, tuginedes esimeses peatükis käsitletud aspektidele.Item Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöö Draamateatris aastatel 1920–1924(Tartu Ülikool, 2014) Aibel, Liisi; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö „Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöö Draamateatris aastatel 1920– 1924“ eesmärgiks on anda ülevaade mõlema kunstniku kujunemisloost ja elukäigust 1920. aastate keskpaigani ning rekonstrueerida ja põgusalt analüüsida nende koostöös valminud lavastusi 1920. aastate Eesti teatri- ja kunstielu üldpildi taustal. Töö sisuline osa jaotub kaheks. Esimene peatükk „Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi kujunemine ning kunsti- ja teatrisuundumused 20. sajandi esimestel aastakümnetel“ koosneb kolmest alapeatükist: esimene annab ülevaate Tuurandi kujunemisest ja mõjutajatest, teine Sepa kujunemisest ja mõjutajatest ning kolmandas analüüsitakse nende loomingulist ühisosa. Teine peatükk „Kolme Paul Sepa ja Aleksander Tuurandi koostöös valminud lavastuse rekonstruktsioon ja analüüs“ käsitleb kolme Draamateatri perioodil lavastunud eriilmelist teost ja jaotub samuti kolmeks: esimeses rekonstrueeritakse ja analüüsitakse Ilja Surgutšovi „Sügise viiulite“ (1920) impressionistlikku lavastust ja lavakujundust, teises Leonid Andrejevi „Inimese elu“ (1921) ekspressionistlik-sümbolistlikku lavastust ja lavakujundust ning kolmandas Friedrich Schilleri „Orléans’i neitsi“ (1923) romantilis-traagilist suurlavastust ja lavakujundust.Item Näitleja rolliloome semiootiline analüüs "Utoopia ranniku" lavastuste näitel(Tartu Ülikool, 2015) Kalmre, Maarja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesolevas bakalaureusetöös uuriti semiootiliselt näitleja rolliloomet. Selleks rakendati Patrice Pavisi lähivaatelist meetodit kolme lavastuse näitlejatöödel. Lavastused põhinesid Tom Stoppardi "Utoopia ranniku" triloogial. Lähivaateline meetod võimaldas uurijal leida pisinüansse rollikehastustes. Kuna tegu oli äärmiselt tekstirohkete lavastustega, siis keskenduti töös Erica Fischer-Lichte kirjeldatud paralingvistilistele ja žestilistele märkidele ja vahenditele, mis toetasid ja avasid tekstis lisatähendusi või vastandusid nendele.Item Püstijalakomöödia Eestis 21. sajandi alguses(Tartu Ülikool, 2015) Purtsak, Anna-Liisa; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö „Püstijalakomöödia Eestis 21. sajandil“ annab ülevaate sellest, kuidas on püstijalakomöödia Eestis välja kujunenud ja arenenud, ning ühtlasi kaardistab ka selle hetkeseisu. Minu uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eestis alles noore, kuid järjest enam populaarsust koguva etenduskunstiliigi senisest arengust ja sellest, kuhu see tänaseks päevaks jõudnud on. Lugejal peaks saama kompaktse ülevaate kõikidest tegijatest, seni lavale tulnud lavastustest ning ka erinevatest vormidest, mis siinsele püstijalakomöödiale omane on.