Browsing by Author "Toomistu, Terje"

Now showing 1 - 3 of 3

Embodied lives, imagined reaches: gendered subjectivity and aspirations for belonging among waria in Indonesia
(2019-11-15) Toomistu, Terje; Leete, Art, juhendaja; Hegarty, Benjamin, kaasjuhendaja; Oetomo, Dédé, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Indoneesias nagu mujal Kagu-Aasias on pikk ajalugu tegevustest ja identiteetidest, mis erinevad soonormatiivsest käitumisest. Selle väitekirja fookuses on waria’d – mehe kehades sündinud, kuid end naisena tundvad ja väljendavad inimesed riigis, mis on ühtlasi koduks maailma suurimale moslemikogukonnale. Olgugi et waria’d on Indoneesias silmapaistev ühiskondlik grupp, on waria’de ja teiste Indoneesia soo- ja seksuaalvähemuste põhilised inimõigused sattunud viimaste kümnendite jooksul tugeva löögi alla. Nii on seksuaalsusest saanud poliitiline mängumaa, mille taustal on küsimus waria’de kuuluvuspüüdlustest erakordse kaaluga. Kuna waria’de elusid ilmestab sageli migratsioon, mille käigus katkevad perekondlikud suhted, on kuuluvustunde igatsus waria’de seas laialt levinud. Sotsiaalse tõrjutuse tulemusel, aga ka sellele vastu seistes otsivad waria’d eneseväljendust, naudinguid ja kuuluvustunnet kohtades ja aegadel, mis on neile võimalikud. Tuginedes pikaaegsetele etnograafilistele välitöödele Indoneesia rahvuslikus kujutluses keskses Jaaval ja perifeerses Paapuas, kirjeldab väitekiri waria’de eluviise ja ruume ning ilupraktikate seoseid moderniseerumise narratiivi ja rahvusliku kuuluvusega. Nimelt taotlevad waria’d kogukondlikku kuuluvust, pürgides rahvusliku ja rahvusülese kuuluvuse poole. Selliste kujuteldavate ulatuste kaudu muudavad waria’d oma elud elatavamaks. Seega näitab doktoritöö kehaliste vormide ja transformatsioonide võimekust avada või sulgeda potentsiaalseid kuuluvusruume, mis omakorda mõjutavad isikliku väärtuse tunnetust. Samuti joonib töö alla, kuidas soolisus on alati kehaline ja seotud erinevate osapooltega, tõstes sealhulgas esile kire olulisust waria’de sookäsitluses. Seeläbi panustab väitekiri nüüdisaegsetesse teaduslikesse aruteludesse (trans)soolisusest, seksuaalsusest ja kehalisusest.
Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine. Uuringutulemuste analüüs
(Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, 2023) Toomistu, Terje; Annist, Aet; Murakas, Rein; Volt, Kristiine, esikaane foto autor; Murakas, Rein Urmas, andmetöötluse assistent
Välisministeeriumile koostatud analüüs välismaal elavate noorte eestlaste suhtest kodumaaga ning nende tagasipöördumist ja Eestiga koostööd mõjutavate tegurite kohta. Analüüsis on põhiliselt kasutatud uurimisprojekti „Noored eestlased globaalses teaberingluses: elukohavalikud kasvavas diasporaas“ (POST23) (lühidalt „Noored eestlased välismaal”) andmeid, lisaks ka Eesti väliskogukondade uuringu (Kaldur jt 2022) ja Statistikaameti andmestikke.
Such a Strange Vibration: Rock Music as the Affective Site of Divergence among the Soviet Estonian Nonconformist Youth
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2018) Toomistu, Terje; Pappel, Kristel, koostaja; Uusma, Hanna-Liisa, koostaja
While Timothy Leary was preaching “Turn on, tune in, drop out” in the late 1960s in the United States, young people in the Soviet Union were practising another kind of tuning in. Radio Luxembourg and other foreign radio signals leaked through the Iron Curtain, bringing with them “the strange vibration” that sparked new social arenas and affective engagements. Iconic hippie-era albums were illicitly distributed, copied on reel-to-reel tapes, and exchanged within the networks of music lovers. In Soviet Estonia a distinctive rock music scene evolved. Rock music was the key source and the means of divergence for the nonconformist youth of Soviet Estonia, many of whom identified as or were connected to the hippies. The radically different sound of psychedelic rock prompted ecstatic states of mind and triggered new imaginaries. The affective engagements with music created a sense of connection with the global pop culture and youth movements and, ultimately, fostered the sense of an imaginary elsewhere. Since these engagements diverged from the predominant discourses, and the Soviet authorities often regarded them as dangerous for societal well-being, the affectively loaded practices and experiences of music guided the youth to redefine their relationship to the daily reality and ideology of Soviet life. Hence, the rock music milieu became the site in which certain affects (interest in rock music), affective states of mind (kaif) and expressions (practices of style, artistic languages) fostered the agency of the nonconformist youth by creating a space of sensory divergence.