Sirvi Autor "Tragel, Ilona, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Advancing writing research: an investigation of the effects of web-based peer review on second language writing
(2016-11-24) Leijen, Djuddah A. J.; Tragel, Ilona, juhendaja; Groom, Nicholas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Tekstiloomeoskus on vajalik oskus. Kaasaaegse tehnoloogia arenguga seoses on selle olulisus võrreldes varasemaga suurenenud. Kirjalikud tekstid ühendavad inimesi suuremal määral kui me mõnikümmend aastat tagasi oleksime osanud ette kujutada. Kuna tekstiloome tähtsus meie igapäevaelus üha kasvab, oleme me tunnistajateks ka tekstiloome uurimise kui teadusliku suuna arenemisele ning kasvule. Tekstiloome (interdistsiplinaarne) uurimine areneb uutesse suundadesse, tekivad uued žanrid, arendatakse välja uusi rakendusi ja nutikaid tehnoloogiaid. Haridussüsteemi üks eesmärke on õpetada tekstide loomist. Tekstiloome on keerukas protsess ning selle oskuse omandamine võtab aastaid. Kõrghariduses tuleb õppijate tekstiloome oskusi edasi arendada, õpetades üliõpilasi looma tekste akadeemilistest žanrites, ning toetada teadmise loomist kirjaliku eneseväljenduse teel. Siinne väitekiri on välja kasvanud praktilisest vajadusest uurida tekstiloomeprotsessi Eesti kontekstis. Vajadus sellise uurimuse järele ilmnes õpetades tekstiloomet kõrgharidussüsteemis, kus kirjaliku väljendusoskuse uurimine on suuresti alles lapsekingades. Siinses väitekirjas uuritakse tagasiside mõju tekstiloomeprotsessile sama teksti mustandite eri versioonides. Peamiste uurimistulemustena selgus, et parandusi soodustavad kaht tüüpi kommentaarid: 1) kui tagasisidestaja toob kommentaaris välja konkreetse probleemi ning pakub võimaliku muudatuse ning 2) kommentaarid, mis korduvad eri isikute tagasisides. Kuigi need tulemused võivad näida iseenesest mõistetavad, näitab praktika vastupidist. Kaasõppijate tekstide tagasisidestamine ei ole meie haridussüsteemis tavaline, see nõuab spetsiaalseid oskusi, sh keelelisi vahendeid, mida tuleb kõrgkoolides õpetada.
Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian
(2017-01-30) Taremaa, Piia; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Keel on inimesele eriomane ning on tihedasti seotud inimese muude kognitiivsete võimetega, nagu taju, töömälu ja tähelepanu. Seetõttu on keele ülesehitust väga sageli uuritud just kognitiivsest vaatepunktist. Ka siinne doktoritöö panustab oma tulemustega sellisesse keelekirjeldusse, tuues kokku tähelepanu ja keele. Doktoritöös esitan Leonard Talmy (1996; 2000a) tähelepanu akendamise käsitluse edasiarendusena ühtse akendamise hüpoteesi. Ühtse akendamise hüpoteesi järgi väljendatakse (n-ö akendatakse) keeles tugevama rõhuasetusega sellist informatsiooni, millele sarnase reaalse sündmuse visuaalsel jälgimisel ka tähelepanu koondub. Üks viis millegi rõhutamiseks on selle mitmekordne väljendamine ühe lause piires. Et hüpoteesi kehtivust uurida, analüüsingi töös reaalset liikumist väljendava 9500 eestikeelse korpuslause semantilist ülesehitust ning vaatlen semantiliste ühikute mitmekordset väljendust. Metoodiliselt mitmekülgne korpusanalüüs kinnitab väga selgelt hüpoteesi kehtivust. Liikumislausete ülesehitus on tüüpiliselt selline, kus olulist informatsiooni (näiteks ruumi või viisi, aga ka muid aspekte) on väljendatud mitme keeleüksuse abil. Eriti selge on selline suundumus liikumislausetes ruumi, aga ka liikumisviisi kirjeldustes. Näiteks lähekohta märkivaid verbe (nt lahkuma) kasutatakse väga sageli koos lähtekohta märkivate fraasidega (nt majast) ning vahendit märkivaid viisiverbe (nt väntama) koos vahendit märkivate viisifraasidega (nt jalgrattaga). Ühtse akendamise suundumust keele struktuuris võib tõlgendada semantilise ühildumisena, mis on mõnevõrra varjatud, ent mida on võimalik statistiliste meetoditega kindlaks teha. Töö tulemused lubavad järeldada, et tähelepanumustrid kanduvad keelemustriteks, nii et tähenduserinevused on tihedalt seotud struktuuriliste erinevustega. Keelematerjali analüüs toob välja, et eri väljendid lauses võivad olla semantiliselt seotud väga keerukalt. See kinnitab tõsiasja, et keel on nähtus, milles põimuvad väga paljud tegurid. Seejuures on eriliselt olulised kognitiivsed tegurid, nagu näiteks tähelepanu piiratus ja liikumise visuaalne taju. Ka näitab töö selgesti, et keeleühikud on semantilises mõttes võrdlemisi paindlikud ja et varasemad väited verbide dihhotoomsest jagunemisest viisiverbideks ja suunaverbideks pole kognitiivselt kuigivõrd õigustatud.
The Development of Complex Postpositions in Estonian: A Case of Grammaticalization via Lexicalization
(2016) Jürine, Anni; Habicht, Külli, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Doktoritöös käsitletakse liitsete funktsioonisõnade – liitkaassõnade ja liitmäärsõnade – kujunemist eesti keeles. Traditsioonilise käsitluse järgi koosneb eesti keele määrsõna kategooria nii liht- kui liittüvelistest sõnadest (juures, seejuures), kuid kaassõnu, eriti tagasõnu on peetud vaid lihttüvelisi üksusi sisaldavaks kategooriaks (maja juures). Töö arendab edasi Habicht ja Penjami (2007) välja pakutud ja Jürine ja Habichti (2013) täpsustatud mudelit, mille kohaselt on eesti keeles tekkimas ka liitsete kaassõnade (alam)kategooria. Seda nähtust vaadeldakse kehaosanimedega seotud fraaside selja taga, käe all, külje all, käe kõrval, kaela peal ja jalge all seas. See on esimene uurimus, kus liitkaassõnastumise probleemi vaadeldakse kvantitatiivselt loomulikus keelekasutuses. Uurimus põhineb materjalil, mis pärineb Eesti suurimast internetikorpusest etTenTen, diakrooniline analüüs põhineb vana kirjakeele korpusel, 19. sajandi tekstide korpusel ning eesti kirjakeele 1890.–1990. a läbilõikekorpusel. Kuna uuritavad fraasid lubavad tänapäeva keeles mitut semantilist ja struktuurilist tõlgendust, oli töö üheks eesmärgiks sõnastada kriteeriumid, mille alusel vabalt kombineeruvat üksust ning liitüksust omavahel eristada, lisaks vaadeldi ka sageduse ja leksikaliseerumise rolli liitkaassõnade kujunemises. Diakroonilises materjalis uuriti eelkõige liitkaassõnastumise etappe ning selle protsessi põhjusi. Uurimuse tulemused näitavad, et liitkaassõnades esineb teatud määral grammatiseerumise formaalseid tunnuseid – ekstensiooni ja dekategoriseerumist, kuid liitüksuse määratlemise olulisim kriteerium on terviktähenduse kujunemine (s.o leksikaliseerumine). Kuigi kõiki uuritud üksusi võib pidada kokkukuuluvateks üksusteks, on sagedasemad neist enam kinnistunud. Samuti on sagedamad üksused üldisema tähendusega ning liitüksustena produktiivsemad, kuid esineb ka erandeid. Diakrooniline analüüs näitas, et määrsõnastumine ei pruugi olla liitkaassõna tekkimisel kohustuslik vaheetapp, võimalik on ka liitkaassõna staatuse eelnemine liitmäärsõnale. Vana kirjakeele materjal osutab asjaolule, et mõned fraasid võivad olla kujunenud saksa keele mõjul tõlkelaenulisel teel. Uurimus aitab selgitada selliste keeleüksuste positsiooni, mis ei sobitu praeguse grammatika kirjelduse järgi eesti keele struktuuri. Töö laiema eesmärgina võib nimetada liitsete funktsioonisõnade kujunemise kirjeldamist peamiselt tagasõnu kasutava keele näitel, mis panustab ka üldisemasse debatti liitkaassõnade tekkimisest ja määratlemisest.
Ein Vergleich der Verarbeitung der Partikelverben im Deutschen und Estnischen
(Tartu Ülikool, 2023) Komissarov, Liisa-Maria; Tragel, Ilona, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Eriolukorra siltide pöördumise ja soovi käigud
(Tartu Ülikool, 2021) Käämer, Aleks; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Gümnaasiumi eesti keele ülesannete panga kategooriad
(Tartu Ülikool, 2025) Lõhmus, Kerttu; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Hoiaku väljendamine eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse kirjandites
(Tartu Ülikool, 2022-06) Teiva, Nele Karolin; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Isikukasutuse ja sisu mõju kaasüliõpilase tagasisidekommentaari rakendamisele
(Tartu Ülikool, 2023) Novek, Nele; Tragel, Ilona, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kaasõpilaste kirjanditele antud tagasisidekommentaaride aspektid ja tüübid
(Tartu Ülikool, 2023) Kolsar, Alexandra; Tragel, Ilona, juhendaja; Käpp, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kaasõppija tagasiside õppemeetodist riigieksamiks valmistuva abituriendi pilguga
(Tartu Ülikool, 2022-06) Lehesalu, Marin; Tragel, Ilona, juhendaja; Käpp, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kas eesti keele ja kirjanduse õpetaja või eesti keele õpetaja ja kirjanduse õpetaja? Õpetajate seisukohad
(Tartu Ülikool, 2025) Tafenau, Adeele; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Koroonapiirangusiltide verbivormid
(Tartu Ülikool, 2022-06) Lea, Agnes; Habicht, Külli, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kuidas kiitus, pehmendamine ja sisu mõjutavad kaasõppija tagasisidekommentaari rakendamist?
(Tartu Ülikool, 2025) Novek, Nele; Tragel, Ilona, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Meaning and usage of Estonian experience perception verbs
(2021-02-17) Proos, Mariann; Klavan, Jane, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Füüsiline võime tajuda meid ümbritsevat on midagi, mis ühendab kõiki inimesi. Samas on erinev see, kuidas me neid tajudega saadud kogemusi mõtestame. Keelest ja kultuurist tulenevalt kasutatakse maailma keeltes mitmeid erinevaid strateegiaid tajukogemuse väljendamiseks. Üks vahendeid, mille kaudu tajukogemust on võimalik edasi anda, on tajuverbid nagu nägema, kuulma või tundma. Tajuverbidel on tihti palju üksteisega seotud tähendusi – näiteks võime näha kassi, aga võime ka vaeva näha. Esimesel juhul on tegemist verbi nägema füüsilise tähendusega, teisel juhul aga abstraktse tähendusega. Doktoritöö peamisi eesmärke ongi anda ülevaade erinevatest tähendustest, mis on viiel eesti keele tajuverbil: nägema, kuulma, tundma, maitset tundma ja lõhna tundma. Verbide tähendusi ja nende kasutusvõimalusi vaadeldakse töös teiste maailma keelte kontekstis. Eesmärkide täitmiseks kasutatakse töös nii katselisi kui ka korpuspõhiseid meetodeid. Tulemused näitavad, et tajuverbide semantikas on jälgiavad nii eesti keele spetsiifilised kui ka maailma keelte kontekstis universaalsed mustrid. Nii näiteks on leitud, et väga paljudes keeltes kasutatakse tajuverbe väljendamaks mingit tüüpi teadmist või arusaamist, samas erineb keeliti see, milliseid tajuverbe selleks kasutatakse. Näiteks eesti keeles on verbil tundma ka kognitsioonitähendust, nt saab eesti keeles naabrit tunda või ka tunda vene kirjandust. Taktiilse tajuverbi sellised tähendused on maailma keelte kontekstis haruldased ning neid on leitud vaid mõnes Läänemere-äärses keeles nagu soome ja rootsi keel. Teisalt näitavad tulemused, et eesti keel sobitub kokku teiste lääne keelte ja kultuuridega, nii näiteks ei ole verbidel maitset tundma ja lõhna tundma eriti palju tähendusi, mis omakorda viitab ka nende tajude väikesele tähtsusele lääne kultuuriruumis.
Näite signaalkeelendid eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse kirjandites
(Tartu Ülikool, 2022-06) Tammepõld, Marri-Mariska; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Pehmendajad bakalaureuseastme üliõpilaste tekstides
(Tartu Ülikool, 2024) Teiva, Nele Karolin; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-04) Tomson, Kairit; Habicht, Külli, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb põhjustamisseose väljendamist eesti keeles, keskendudes panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsioonile. Eesti kirjakeele korpustest pärit materjali põhjal kirjeldatakse panema-, ajama- ja laskma-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist ja kasutamist. Konstruktsiooni osaliste semantiliste rollide kaudu kirjeldatakse ka nende verbikonstruktsioonide semantikat. Suulise produktsioonikatse põhjal tehtud uurimuses tuuakse välja põhjustamisahela muid väljendusvahendeid. Uurimused on tehtud kasutuspõhise lähenemise raamistikus. Töö keskne mõiste on põhjustamine. Teoreetilise tausta moodustavad konstruktsioonigrammatika ja grammatisatsiooniteooria. Suulise keele põhjuslikkuse väljendusvahendite seas on nii põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavaid vahendeid (nt analüütilised kausatiivkonstruktsioonid) kui ka põhjustamisahela osade sidujaid (nt sidesõna sest). Uurimusest selgus, et enamik põhjustamisahela väljendusvahendeid ei ole seotud kindlat tüüpi situatsiooniga. Kausatiivkonstruktsioonide kujunemist on selgitatud verbide panema, ajama ja laskma tähenduste, sildkonstruktsioonide, tähendusseoste ja kasutusjuhtude sageduse kaudu. Esimene panema-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht esines siinse materjali põhjal 18. sajandi kirjakeeles ja esimene ajama-kausatiivkonstruktsiooni kasutusjuht 19. sajandi kirjakeeles. Laskma-kausatiiv-konstruktsiooni kasutusi leidus juba 16.–17. sajandi kirjakeeles. Grammatilised kausatiivkonstruktsioonid on kujunenud verbide leksikaalsete tähenduste abstraktsemaks muutumisel. Panema-põhjustamiskonstruktsioon (Ma panen vee keema) on kujunenud panema-verbi asetamistähenduse abstraktsemaks muutumisel, ajama-põhjustamis-konstruktsioon (ajab keema) ajama-verbi muutmistähenduse (’liigutama’/’sundima’) abstraktsemaks muutumisel. Laskma-verbi võimaldamis- (ei lasknud rääkida) ja käskimistähenduses (laseb nimetada) da-infinitiiviga konstruktsioonid on kujunenud ’võimaldama’ (S(NOM/GEN/PART) + laskma) sildkonstruktsiooni kaudu. Doktoritöö verbiuurimuste metoodika on võimaldanud võrrelda kolme kausatiivkonstruktsiooni kujunemist ja tähendust ning kirjeldada analüütiliste põhjustamistarindite rühma ühtsena teiste põhjustamisahela väljendusvahendite hulgas.
Viitamine kui nähtav intertekstuaalsus ja evidentsiaalsus üliõpilaste akadeemilistes tekstides
(Tartu Ülikool, 2025) Tammepõld, Marri-Mariska; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut