Browsing by Author "Trumm, Avo"

Now showing 1 - 4 of 4

Noorteseire aastaraamat 2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus
(Praxis, 2013) Batueva, Valentina; Kasearu, Kairi; Pihor, Katrin; Trumm, Avo; Turk, Pirjo; Enn, Ülly
Nii nagu ikka, alustame ka seda noorteseire aastaraamatut kajastustega noorte eluolus toimunud muutustest. Vaatame, millised muutused on eelmise perioodiga võrreldes noorte elus erinevate valdkondade lõikes toimunud. Andmete kogumise viitaega arvestades on näitajad esitatud kas 2011. või 2012. aasta seisuga. Ülevaates kasutatud noorteseire indikaatorid tuginevad Statistikaameti (ESA), Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), Eesti Töötukassa, Euroopa Noored Eesti Büroo (ENEB), Justiitsministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetele.
Poliitikaülevaade 4/2012 - Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustalt
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Trumm, Avo; PRAXIS
Käesolev poliitikaülevaade keskendub noorte sotsiaalsele kaasatusele EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kontekstis. Käesolevas poliitikaülevaates vaatleme olemasolevaid statistilisi andmeid arvestades 18-24 aastaseid noori, taustanäitajatena on toodud riikide keskmised vastavad näitajad; lisainformatsioonina ka andmed kuni 18-aastaste laste olukorra kohta. Ülevaate esimeses pooles määratletakse EL sotsiaalse kaasatuse kontseptsioonis kasutatavad põhimõisted (sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne kapital jne) ning antakse ülevaade olulisematest poliitikadokumentidest, mis moodustavad vajaliku õiguslik-poliitilise tausta noorte sotsiaalse olukorra paremaks mõistmiseks. Poliitikaülevaate teises osas võrreldakse olulisemate poliitikaindikaatorite abil Eesti noorte olukorda Euroopa eakaaslastega. Ülevaate tulemuste põhjal tuuakse esile Eesti senised peamised saavutused ning samuti valdkonnad, milles on meil vaja veel uusi lahendusi välja töötada või olemasolevaid täiendada ja arendada.
Poliitikaülevaade 5/2013: NEET - noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2013) Kasearu, Kairi; Trumm, Avo; PRAXIS
Käesolev poliitikaülevaade keskendub Eestis elavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) igapäevaelu ja sellega seotud probleemide analüüsile ja võimalike poliitikalahenduste leidmisele. Euroopa Eluja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest (Eurofound 2012). Absoluutarvudes hinnatuna on Eestis selliseid noori enam kui 40000. Poliitikaülevaate esimeses osas keskendutakse NEET-noortega seotud varasemate uuringute tulemuste tutvustamisele, teises osas esitatakse statistiline lühiülevaade NEET-noorte olukorrast Euroopas ja Eestis, mille järel tutvustatakse kvalitatiivuuringu põhitulemusi. Ülevaade lõpeb valdkonna poliitikameetmete tutvustamisega.
Poverty in the context of societal transitions in Estonia
(2011-07-19) Trumm, Avo
Doktoritöö keskendub vaesuse kui sotsiaalse nähtuse ja probleemi ligi kahekümne aasta pikkuse arenguloo selgitamisele taasiseseisvunud Eestis siirdeühiskonna kontekstis. Doktoritöö eesmärgiks on avardada seniseid teadmisi vaesuse avaldumisvormidest, struktuurist ja dünaamikast, mis võimaldab paremini mõista sotsiaalsete probleemide geneesi ning planeerida ja rakendada senisest tõhusamaid sotsiaalpoliitilisi lahendusi. Väitekiri tugineb viiele siirdeperioodi erinevaid arenguetappe käsitlevale iseseisvale uurimusele. Nimetatud uurimuste tulemused kinnitavad vaesuse kui sotsiaalse probleemi strukturaalsest iseloomust, kuid samal ajal annavad tunnistust ka Eesti sotsiaalse arenguparadigma jätkuvast individualiseerumisest. Individualiseerumine kui Eesti siirdeperioodi arengut kokkuvõttev märksõna on neoliberaalse maailmavaate radikaalse elluviimise otsene tulem. Neoliberaalne šokiteraapia on olnud edukas majanduskasvu stimuleerijana, luues vajalikud ressursid suhteliselt efektiivse vaesuse vähendamisele suunatud marginaalse heaolusüsteemi välja¬arendamiseks. Siiski ei ole taoline süsteem piisav ühiskonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja sidususe tagamiseks sellisel määral, mis vastaks Euroopa sotsiaalse mudeli põhimõtetele ning tänapäevase heaoluriigi moraalsetele standarditele.