Browsing by Author "Trumm, Avo, juhendaja"

Now showing 1 - 18 of 18

Analoogiatel põhinev tehnoloogia tulemuslikkuse ennustusmudel ja töövahend
(2021) Piirisild, Anu; Taveter, Kuldar, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja nelja Euroopa riigi pikaajalise hoolduse süsteemi analüüs omastehooldajate perspektiivist
(Tartu Ülikool, 2015) Loim, Tiit; Tarum, Häli, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kaitseväekohustusealiste noormeeste tervise enesehinnang ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Juuse, Rene; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös vaadeldi erinevate tegurite mõju kaitseväekohustusealiste noormeeste tervise enesehinnangule Venemaal, Poolas, Leedus, Eestis, Iirimaal, Hispaanias, Soomes ja Saksamaal kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid. Uurimuses selgus, et 17-27-aastaste noormeeste näol on tegu raskesti uuritava ning mõistetava inimgrupiga. Probleemid tulenesid pigem vanuselisest, kui soolisest tegurist. Nimelt leiab vanusevahemikus 17-27 aastat aset mitmeid sündmusi nagu näiteks kooli lõpetamine, tööturule siirdumine ja vanemate kodust lahkumine mis võivad omada mõju sellele kuidas ja mille alusel vastaja enda tervisehinnangu kujundab. Lisaks selgus, et erinevate riikide noorte puhul mängivad rolli erinevad tegurid. Näiteks Saksamaal osutus oluliseimaks teguriks tööstaatus, Eestis õnnelikkus, Hispaanias ja Iirimaal masenduse tundmine või mitte tundmine, Soomes elukoha tüüp, Poolas sotsiaalne aktiivsus, Venemaal turvatunne (enda elurajooni piires) ja Leedus sotsiaalne usaldus. Antud tulemuste mõtestamisel peab aga arvestama asjaoluga, et regressioonanalüüsi mudelitesse, mille baasil antud järeldused tehtud on, ei kaasatud vanuselistest eripäradest tulenevalt näiteks haridusetunnust ning mõningad tunnused jäid mudelitest välja tehnilistel põhjustel. Võimalik, et mõnevõrra segaste tulemuste probleemi saaks vältida sihtotstarbelisema (st just 17-27-aastaste vanusegruppi vaatleva) andmestiku kasutamisega (mida hetkel kahjuks ei eksisteeri). Siiski saab üpriski kindlalt väita, et erinevate riikide noorte tervisehinnangu kujundamisel on kõikjal oma roll pikaajalise haigusest, puudest või psüühilisest tervishäirest tulenevate piirangute kogemisel igapäevaelus, õnnelikkuse enesehinnangul ja masenduse kogemisel või mitte kogemisel.
Kommunikatsiooni roll muudatuste juhtimise protsessis SEB Panga näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Vaikmäe, Mikael; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kõrgharidust omandavate noormeeste arvamused ajateenistusest
(Tartu Ülikool, 2017) Susi, Janne; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus kõrgharidust omandavate noormeeste arvamustele seoses ajateenistusega. Eelkõige pidasin ma oluliseks uurida nende hoiakuid ajateenistusega seoses, arvamusi ajateenistuse ühiskondlikust kuvandist ning arvamusi seoses ajateenistuskohustuse läbimiseks sobiliku aja valimisest. Selleks viisin ma läbi kuus pool-struktureeritud intervjuud kõrgharidust omandavate noormeeste seas. Kaks nendest olid ajateenistuse läbinud enne kõrgkooli õppima minemist, kaks läbis ajateenistuse kõrgkoolis õppimise ajal ning kaks, kes pole siiamaani ajateenistusse asunud. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks kasutasin ma Icek Ajzeni (1991) planeeritud käitumise teooriat, mille abil uurisin erinevate aspektide mõju noormeeste kavatsusele ajateenistusse asuda. Lähtudes Ajzeni (1991) teooriast on kavatsus mõjutatud hoiakutest, sotsiaalsetest normidest ning tajutud käitumuslikust kontrollist. See tähendab, et inimene kavatseb käitumise sooritada, kui ta hindab oma kavatsust positiivseks, kui ta tunneb käitumiseks sotsiaalset survet ning kui ta tunneb, et tal on käitumise sooritamiseks piisavalt võimalusi. Käesoleva uurimuse põhjal selgus, et noormeeste hoiakud on peamiselt negatiivsed ning on tugevalt mõjutatud terviseriskidest, mis ajateenistusega kaasnevad, õpingute häirimisest ning ühiskondlikust kuvandist, mis toodab eelarvamusi ajateenistuse suhtes eriti just noormeeste seas, kes ajateenistusse pole veel läinud. Ühiskondlikku kuvandit mõjutavad tugevalt ajateenistusega seotud kogemused. Mida negatiivsem on ajateenistuses saadud kogemus, siis seda negatiivsem on ka noormehe hoiak ajateenistuse suhtes, mis tingib ka vastumeelsuse ajateenistusse minemise osas. Negatiivne kogemus oli peamiselt tingitud ajateenistuse jooksul kogetud halvast suhtumisest ning ebapädevast ajakasutusest. Ajateenistusse minekuks sobiliku aja valimise põhilisteks määrajateks olid noormeeste kohustuste vähesus (töö, pere, kõrghariduse omandamine). Respondendid tõdesid, et sobilikum oleks ajateenistus läbida kohe pärast keskkooli lõpetamist, mil suuremad kohustused puuduvad. Ajateenistust nähti pigem takistusena kõrgkoolis õppimisel ning töökoha säilitamisel, arvates et pärast aasta pikkust pausi on keeruline eelnevasse elurütmi naaseda.
Kriisiohje praktikad riigiasutustes: planeerijate vaade 2019
(Tartu Ülikool, 2020) Altraja, Martin; Vihalemm, Triin, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kui noor otsib tööd – noorte tööotsingud ja koostöö Eesti Töötukassaga
(Tartu Ülikool, 2013) Gornischeff, Jane; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Kuidas Facebooki kasutajad väldivad turunduseesmärkidel suurandmete kogumisega kaasnevaid ohtusid?
(Tartu Ülikool, 2017) Taul, Eneri; Trumm, Avo, juhendaja; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada, millised on inimeste hirmud turunduseesmärkidel andmete kogumise ees. Eelkõige soovisin teada saada, kuidas on teadmine, et nende kohta kogutakse andmeid, mõjutanud inimeste käitumist Facebookis. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see mõjutanud nende suhtumist Facebooki ja sealsetesse reklaamidesse ning kas see on erinev sõltuvalt Facebooki peamistest kasutajatüüpidest. Enne uuringu läbiviimist ning tulemuste kirjeldamist andsin teoreetilise ülevaate, mis on e-turundus ja sotsiaalmeedia ning kuidas toimub e-turundus sotsiaalmeediakanalis Facebook. Andsin ülevaate ka varasematest hirmudest suurandmete kogumise ees. Teema uurimiseks püstitasin kaks uurimisküsimust, mille abil selgitasin välja, millised on kasutajate hoiakud ja arvamused turunduseesmärkidel suurandmete kogumise suhtes ning kuidas mõjutab teadmine, et Facebooki kasutajate kohta kogutakse turunduseesmärkidel suurandmeid, nende suhtumist sealses keskkonnas toimuvasse e-turundusse. Andmed kogusin kvalitatiivse meetodi teel. Viisin aprillis läbi 13 semi-struktureeritud intervjuud. Küsitlesin 13 naissoost isikut, kes vastasid seatud valimi kriteeriumitele. Analüüsil kasutasin cross-case’i ehk horisontaalanalüüsi meetodit Uuringu tulemustest selgus, et inimestel üldiselt puudub hirm suurandmete kogumise ees turunduslikel eesmärkidel, sest meedia ei kajasta seda kui ohtu ning neil puuduvad isiklikud või lähedaste sõprade kogemused privaatsuse rikkumisest, mis võiks nende arvamust mõjutada. Vastanutel oli vähe teadmisi suurandmete kogumise kohta, samuti valdas neid ükskõiksus ja huvipuudus. Seetõttu ei olnud neist ka suurem osa lugenud privaatsussätteid. Kasutajatel oli seisukoht, et privaatsussätted on keerulised, nende lugemine aeganõudev ja sätetega tutvumine ei muudaks nende kui teenusekasutajate jaoks midagi. See olevat tänapäeva paratamatu osa ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Kui kasutajad olid lugenud privaatsussätteid, siis põhjusel, et keegi kolmas, nende jaoks võõras Facebooki kasutaja, ei näeks neid puudutavat isiklikku teavet. Olukorra vältimiseks on kasutajad ettevaatlikumad postitamistes – jälgivad hoolikamalt mida ja kellele nad postitusi teevad. Facebook on kasutajate jaoks peamiselt kiirelt informatsiooni jagamise ning sõpradega suhtlemise keskkond. Sealne e-turundus kasutajate usaldusväärsust reklaamidesse ei mõjuta, küll aga häirib neid olukord, sõltumata Facebooki peamistest kasutajatüüpidest, kus nende sõprade postitused jäävad reklaaminduse tõttu tahaplaanile. Tekkinud olukord toob kaasa reklaamide ignoreerimise, Facebooki konto sulgemise või selle keskkonna kasutamise vaid senini, kuni tekib uus alternatiiv nagu näiteks Instagram. Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud uuringust, et ka uuringule vastajate seas kehtib privaatsuse paradoks, kus inimesed ei soovi, et nende kohta kogutakse isiklikku informatsiooni ning on hakatud Facebookis vältima personaalse info jagamist, teisalt aga ollakse nõus Facebooki kasutama edasi, kuigi antud sotsiaalmeedia keskkond on võtnud õiguse koguda suurandmeid turunduslikel eesmärkidel ning jagada kolmandate osapooltega. Üheks põhjuseks võib tuua vähese teadlikkuse suurandmetest ja nende kogumise eesmärkidest. Teine põhjus on privaatsussätete läbipaistmatus. Kuigi hetkel tundub üha raskem võidelda soovimatu informatsiooni avalikustamise vastu ja lihtsam on loobuda enda privaatsusest, siis autorina leian, et olukorda meie ühiskonnas võib parandada 2018. aasta mais jõustuv Euroopa Liidu liikmesriikidele mõeldud ühtne andmekaitsemäärus, mille eesmärgiks on ühtlustada isikuandmete käsitamise nõuded.
Naiste eelistatud töökoormuse ja seda mõjutavate tegurite analüüs
(Tartu Ülikool, 2014) Eamets, Liina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
NEET-noorte probleemid ning võimalikud lahendused NEET-noorte ja spetsialistide käsitlustes
(Tartu Ülikool, 2013) Lünekund, Maiu; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Paindõppe ohud ja võimalused ühiskonnateaduste instituudi päeva- ja sessioonõppe üliõpilaste vaates
(Tartu Ülikool, 2023) Venig, Veikko; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Projektis "Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule" osalenud noorte toimetulek tööturul neli aastat hiljem
(Tartu Ülikool, 2016) Kuslap, Eva; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebilehe külastatavus
(Tartu Ülikool, 2020) Klesman, Elina; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society
(2021-12-10) Truusa, Tiia-Triin; Kasearu, Kairi, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Julgeolekupoliitikas on Eesti lähtunud juba mitmeid aastaid avarast käsitlusest, mis hõlmab kõiki julgeolekuks olulisi valdkondi ning mida viiakse ellu, lähenedes ühiskonnale ja valitsusele kui tervikule. Sõjaline kaitse on vaid üks sammas avaras julgeoleku-kontseptsioonis, kuid ka siin rõhutatakse, et Eesti riigikaitse toetub laiapindsuse põhimõttele. Doktoritöö käsitleb meesoost Eesti kodaniku kokkupuuteid kaitsevaldkonnaga, tuues välja erinevad tsiviil- ja militaarsfääride lõimumise kohad tema elu jooksul. Tavateadmine sedastab, et Eesti meeste militaarsfääriga kokkupuudetest valdav enamik piirduvad vaid ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega, kuid tõenäoline on, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Tavapärased tsiviil- ja militaarsuhete käsitlemise raamistikud selliseks uuringuks väga hästi ei sobi, sest klassikaliselt on tegemist pigem politoloogia valdkonnast lähtuvate teooriatega, mille fookuses on eelkõige poliitiline- ja militaareliit. Paremal juhul on ühiskond nendesse teooriatesse kaasatud vaid laiemal ja abstraktsemal viisil. Oma doktoritöös pakun välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsiraamistiku, mille toimimist analüüsin väitekirja alusartiklite tekstide põhjal. Töö tulemusena leian, et erinevalt klassikalistest lähenemistest võimaldab pakutud analüüsiraamistik paremini välja tuua tsiviil- ja militaarsfääride lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meesoost Eesti kodaniku elus.
Tööandja suhtumine ja valmisolek töövõimereformi rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2016) Mandel, Katri; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti tööjõud kahaneb peamiselt rahvastiku vähenemise ning väljarände tõttu. Tööandjatel on järjest raskem leida endale sobivat tööjõudu. Üheks suures osas kasutamata tööjõu allikaks on vähenenud töövõimega inimesed. Kuigi tööjõupuudus sunnib tööandjaid selle sihtrühma poole vaatama, ei jõuta reaalse vähenenud töövõimega inimese värbamiseni väga sageli, sest tööandja käitumist pärsivad erinevad eelarvamused ja hoiakud vähenenud töövõimega inimese suhtes. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida tööandja motivatsiooni suurendavaid ja takistusi vähendavaid faktoreid. Eesmärgi saavutamiseks uurisin, millised on tööandjate positiivsed ja negatiivsed kogemused vähenenud töövõimega töötajatega ning nendega seotud hoiakud. Uurimismeetodina kasutasin kvalitatiivset lähenemist individuaalintervjuude ja vinjettidega. Avatud küsimustega intervjuud õigustasid ennast lubades tööandjatel tuua oma kogemustest erinevaid näiteid. Temaatiline sisuanalüüs aitas luua arusaama tööandjate peamistest eelarvamustest ja hoiakutest. Seetõttu käsitlesin magistritöös teemasid, mida esialgu olin uurijana intervjuusid planeerides pidanud ebaolulisteks. Tööandjatele ei ole väga selge töövõimereformi eesmärk ja nende roll selles. Teisalt tuntakse vajadust muuta hetkel kehtivat töövõimetuse määramise süsteemi. Peamise põhjusena näevad ettevõtjad süsteemi ära kasutamist inimeste poolt. Igapäevases suhtluses ei taju tööandjad tihti, miks on inimesele vähenenud töövõimega määratud. Viimane asjaolu põhjustab osaliselt erinevad suhtumised vähenenud töövõimega inimesse. Üldiselt eelistakse täistöövõimelist töötajat vähenenud töövõimega töötajale, kuid see pole absoluutne. Võidakse eelistada ka vähenenud töövõimega inimest, kui ta sobib antud töökohale ja on võimeline seda tööd tegema. Enamlevinud eelarvamused vähenenud töövõimega töötaja tootlikkusele, enam haige olemisele, kohandustele ja motivatsioonile andsid vastakaid tulemusi. Kuna tööandjate kogemusi oli ühest äärmusest teise, siis olid ka hoiakud erinevad. Vastakad arvamused on tingitud töökoha, vähenenud töövõimega inimese isiksuse, tervise ja oskuste koosmõjust. Sarnase puudega inimeste kohta toodi erinevaid näited, kus hoiakute erinevuse võis tingida nii erinev töökorraldus kui ka konkreetse töötaja võimekus. Kõik tööandjad pidasid vähenenud töövõimega töötaja töölevõtmisel võtmeteguriks kollektiivi, sh otseste juhtide hoiakuid. Toetava hoiaku korral on vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tõenäolisem. Samas on iga kollektiiv Eesti ühiskonna minipeegeldus. Tööandjad tunnevad infopuudust hetkel, kui neil on konkreetsed küsimused vähenenud töövõimega töötaja tööle võtmisel või töötamisel. Eelnevalt info kogumine toimub peamiselt meedia vahendusel. Pigem tuntakse puudust teabest, kelle käest vajadusel küsida. Kõige suuremad ootused on seotud vähenenud töövõimega inimeste endiga. Raskemate puuetega vähenenud töövõimega inimestega puuduvad tööandjatel sageli kogemused põhjusel, et sellised inimesed ei ole kunagi nende juurde kandideerinud. Seetõttu ei osata sageli ka enda käitumist ette ennustada. Teine ootus tööandjatel on, et vähenenud töövõimega inimene tunneks ennast ja oma võimeid. See aitab objektiivselt hinnata oma sobivust töökohale. Suurima takistusena nähti vähenenud töövõimega inimeste osakoormusega palkamisel sotsiaalmaksu miinimumi nõuet. Tööandjatel on valmisolek vähemalt mõningal määral suurendada osakoormusega töökohti, kui see poleks neile rahalisest kahjulik. Võib öelda, et vähenenud töövõimega inimeste hõive kasvatamine nõuab aega, finantse ja kannatlikkust kõigilt osapooltelt. Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb teha koostööd kõigil osapooltel. vähenenud töövõimega inimesi peab julgustama kandideerima, kuid teisalt peab olema tugivõrgustik, mis neid toetab. Tööandjad näevad inimeste tööle võtmist läbi majandusliku prisma. Samas, kui vähenenud töövõimega inimene sobib töökohale, ei ole vastuseisu vähenenud töövõimega inimese palkamisele.
Vaiketeadmuse muutmine väljendatud teadmuseks OÜ Kontaktikeskus näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Tolk, Merle; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vanemliku hooleta lapse perre võtmine – kuidas sünnib otsus?
(Tartu Ülikool, 2013) Leppik, Eva; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Veebilehe kasutatavuse analüüs Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Aasna, Kristiina; Leping, Vambola, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut