Kaitseväekohustusealiste noormeeste tervise enesehinnang ja seda mõjutavad tegurid

Abstract

Bakalaureusetöös vaadeldi erinevate tegurite mõju kaitseväekohustusealiste noormeeste tervise enesehinnangule Venemaal, Poolas, Leedus, Eestis, Iirimaal, Hispaanias, Soomes ja Saksamaal kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid. Uurimuses selgus, et 17-27-aastaste noormeeste näol on tegu raskesti uuritava ning mõistetava inimgrupiga. Probleemid tulenesid pigem vanuselisest, kui soolisest tegurist. Nimelt leiab vanusevahemikus 17-27 aastat aset mitmeid sündmusi nagu näiteks kooli lõpetamine, tööturule siirdumine ja vanemate kodust lahkumine mis võivad omada mõju sellele kuidas ja mille alusel vastaja enda tervisehinnangu kujundab. Lisaks selgus, et erinevate riikide noorte puhul mängivad rolli erinevad tegurid. Näiteks Saksamaal osutus oluliseimaks teguriks tööstaatus, Eestis õnnelikkus, Hispaanias ja Iirimaal masenduse tundmine või mitte tundmine, Soomes elukoha tüüp, Poolas sotsiaalne aktiivsus, Venemaal turvatunne (enda elurajooni piires) ja Leedus sotsiaalne usaldus. Antud tulemuste mõtestamisel peab aga arvestama asjaoluga, et regressioonanalüüsi mudelitesse, mille baasil antud järeldused tehtud on, ei kaasatud vanuselistest eripäradest tulenevalt näiteks haridusetunnust ning mõningad tunnused jäid mudelitest välja tehnilistel põhjustel. Võimalik, et mõnevõrra segaste tulemuste probleemi saaks vältida sihtotstarbelisema (st just 17-27-aastaste vanusegruppi vaatleva) andmestiku kasutamisega (mida hetkel kahjuks ei eksisteeri). Siiski saab üpriski kindlalt väita, et erinevate riikide noorte tervisehinnangu kujundamisel on kõikjal oma roll pikaajalise haigusest, puudest või psüühilisest tervishäirest tulenevate piirangute kogemisel igapäevaelus, õnnelikkuse enesehinnangul ja masenduse kogemisel või mitte kogemisel.