Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Seksuaalsuse kohta info saamise allikad Eesti noorte hulgas(Tartu Ülikool, 2020) Unt, Hendrik; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millistest allikatest saavad noored infot seksuaalsuse kohta ja kuidas on need seotud sotsiaaldemograafiliste tunnustega ning tajutud sotsiaalse survega tarbida alkoholi või seksida. Töös kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit andmeid. Analüüsi esimeses osas selgus, et sotsiaaldemograafilised tunnused on oluliselt seotud sellega, kust 16-18 aastased noored küsivad/uurivad seksuaalteemalist informatsiooni. Kui poiste-tüdrukute, gümnaasiumi-kutsekooli ja vanuse lõikes esinesid suured erinevused infoallikate kasutamises, siis koduse keele või perevormi puhul esines erinevusi minimaalselt. Gümnaasiumi ja kutsekooli vahel oli üllatav tulemus, kus kutsekooli noored on küsinud rohkem infot õpetajate käest kui gümnaasiumi õpilased ning gümnaasiumiõpilased kasutasid seevastu rohkem internetilehekülgi. Poiste ja tüdrukute vahel oli kõige tähtsamateks erinevusteks, et tüdrukud otsivad rohkem infot internetilehekülgedelt, spetsialistidelt, sõpradelt ja vanematelt ning seevastu poisid otsisid infot õpetajate ja internetituttavate käest. Lisaks esinesid vanuse lõikes erinevused õpetajalt küsimise ja internetilehekülgedelt uurimise osas. Nooremad vastajad uurisid rohkem õpetajate käest kui vanemad vastajad uurisid internetilehekülgedelt ise rohkem. Analüüsi teises osas selgus, et sõprade käest ja internetilehekülgedelt info otsimine on oluliselt seotud sellega, kuivõrd tajuvad noored seksuaalset või alkoholi tarbimise survet. Lisaks kinnitas tulemusi ka noorete seksuaalse kogemuse analüüs, mis näitas, et kogenenumad kasutavad infoallikatena rohkem sõpru, internetilehekülgi ja spetsialiste. Antud uurimustöö näitab seda, et noored kasutavad seksuaalteemalise info saamiseks internetti või sõpru. Need allikad pole aga kontrollitavad ning võivad teha rohkem kahju kui head. Samuti näitab töö tugevad sotsiaalset survet riskikäitumisele nende noorte seas, kes kasutavad sekundaarseid infoallikaid rohkem. Edaspidi tasuks uurida, mis informatsioon jääb noortel koolis saamata ning millised faktorid mängivad suurimat rolli seksuaalse või alkoholi tarbimise surve avaldamisele.Kirje Vaimse tervise valdkonna spetsialistide käsitused mõttetreeningu elementide kasutamisest psüühikahäiretega inimeste taastumise toetamiseks(Tartu Ülikool, 2020) Rebbas, Triin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Veganluse kuvand Eesti peamistes meedia veebiväljaannetes aastatel 2015-2018(Tartu Ülikool, 2020) Külm, Meri Lille; Seppel, Külliki, juhendaja; Aavik, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärk oli saada üldpilt veganluse meediakuvandist Eesti põhilistes veebiväljaannetes ning seekaudu mõista paremini veganluse positsiooni meie ühiskonnas. Täpsemalt uurisin veganluse kuvandit Eesti peamiste meedia veebiväljaannete – Delfi, Postimehe, Õhtulehe, Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja ERR-i – artiklites aastatel 2015-2018. Antud ajavahemik sai valitud põhjusel, et selle jooksul on veganluse populaarsus Eestis oluliselt tõusnud. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutasin meetoditena standardiseeritud kontentanalüüsi, et saada esinduslik ülevaade veganluse kajastamisest eelmainitud veebiväljaannetes ning kriitilist diskursusanalüüsi, et saada kvalitatiivset sissevaadet veganluse kujutamisest. Teoreetiliseks eelduseks lähtuvalt sotsiaalkonstruktivismi paradigmast oli, et meedia esitab erinevaid kuvandeid veganlusest. Lisaks oli eelduseks väide, et veganlus on ühiskonnas (meedia poolt) marginaliseeritud (Aavik, 2019; Cole ja Morgan, 2011). Uurimistöö põhitulemusteks on veganluse meediakajastuste tõusev trend, mis kinnitab Eestis toimunud veganbuumi ja selle kajastumist ka meedias. Lisaks kajastuste suur esinemissagedus meelelahutuslikes rubriikides viitab veganluse kajastamisele pigem elustiilina kui laiema maailmavaatelise küsimusena. Valdavalt esines veganlus artiklites möödaminnes mainides, mis viitab mõiste levinud kasutusele kirjeldava omadusena. Nii peateemade kui ka lühemate mainimiste puhul oli teemaks kõige sagedamini vegan toit ja toitumine. Trendi võib näha nii problemaatilisena tendentsina taandada veendumus toitumisviisile kui ka positiivses võtmes, et vegan toit on päevakajaline teema. Lisaks nii artiklites esinenud tegelaste kui ka allikate puhul moodustasid suure osa avaliku elu tegelased, mis viitab sellele, et meedia huvitub (veganluse kontekstis) eelkõige kuulsustest. Suures osas artiklitest jäädakse veganluse suhtes neutraalseks, kuid negatiivset tooni esineb üle kahekordselt võrreldes positiivsega. Veganlust kujutati analüüsitud arvamusartiklites kuue eristatud diskursuse kaudu, mis esindasid nii toetavaid kui ka kriitilisemaid kõneviise. Eristatud diskursused hõlmasid laiemaid ühiskondlikke teemasid, veganlust kui veendumust ning toitumist. Samuti diskursuste kõneisikud esindasid erinevaid seisukohti, autoritena oli nii loomaõiguslasi, veganaktiviste, õppejõude, teadlasi, lugejaid kui ka väljaannete toimetajaid. Tulevastes uuringutes võiks veganlust analüüsida Eesti kontekstis rahvuse aspekti kaudu, analüüsides venekeelse elanikkonna esindatust vegan liikumises. Lisaks vääriksid meedias esinevad veganluse diskursused veel laiemat analüüsi, kui antud töö raames oli võimalik teostada.Kirje Soolise palgalõhe seosed Eestis alaealiste laste olemasolu ja arvuga(Tartu Ülikool, 2019) Järv, Pille-Riin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida soolise palgalõhe seoseid laste olemasoluga Eestis. Töö üldiste tulemustena selgus: • Mehed teenivad naistest keskmiselt 32% enam; • Lastega naised teenivad 35% vähem, kui lastega mehed; • Lastega naised teenivad 12% vähem, kui lastetud naised; • Mehed teenivad aastas lisatasusid 65% rohkem, kui naised; • Enim preemiaid/ lisatasusid teenivad lastetud mehed ja naised; • Meeste palk tõuseb laste arvu suurenedes, naiste palk aga näitab vähenemise tendentsi: nelja lapse isad teenivad 8% rohkem, kui ühe lapse isad; nelja lapse emad teenivad 20% vähem, kui ühe lapse emad; • Madalal haridustasemel ja ka keskharidusel on palgale negatiivne mõju, naistel enam, kui meestel; • Laste arvul on meeste jaoks palgale positiivne mõju, naiste jaoks aga negatiivne mõju; • Vanusel on palgale negatiivne mõju ning seda nii meeste kui naiste jaoks; • Partneriga koos elamine omab palgale positiivset mõju nii meeste kui naiste jaoks; • Erasektoris töötamine on vaid meeste jaoks palgale positiivse mõjuga .Kirje Tallinna ja Tartu koolinoorte alkoholi tarbimise seotus sotsiaalsete mõjuteguritega(Tartu Ülikool, 2019) Nägelik, Indrek; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutTöö eesmärgiks on kontrollida Eesti noorte valimil seoste olemasolu töös väljatöötatud alkoholi tarbimise sageduse indeksi ning sotsiaalsete mõjutegurite vahel. Analüüsis kasutati 2016 aasta Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuringu andmestikku (n=4055). Uurimistöö käigus loodi nelja, vastajate alkoholi tarbimise kogust kirjeldanud tunnuse põhjal alkoholi tarbimisesageduse indeks, millega otsiti seoseid korrelatsioonide abil kolme uurimisküsimuse küsimuste väärtustega: 1) noorte kuvand sõpradest; 2) eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalikud tegevused 3) alkoholi tarbimise sagedus erinevates asukohtades. Korrelatsioonidest selgus, et tarbimissagedus on seotud mõõdukalt: noore kuvandiga sõpradest ning mõnede tarbimise sagedustega osades asukohtades, kuid pole seotud eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalike tegevustega. Korrelatsioonide puudumine, eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalike tegevustega, võib olla tingitud asjaolust, et enamus õpilaste arust pole keelatud tegevuste tegemine vajalik eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks. Esinesid ka mõned soo ja asukohaga seotud erinevused gruppide vahel. Järgnevates töödes tasuks uurida eelnimetatud seoste põhjuslikkust. Soo ja asukoha kohta välja tulnud erinevus tasuks uurida kvalitatiivselt. Üheks töös ilmnenud soovituseks teemavaldkonnaga tegelejatele, poliitikutele ning noorte koolitajatele on see, et alkoholi tarbimist ei tasu vaadelda, vaid meditsiinilise või majandusliku näitajana, vaid alkoholi tarbimise kujunemisele ja olemasolule omavad mõju ka sotsiaalsed protsessid, kontekst ja keskkond (noore kuvand sõpradest, sotsiaalne kontroll/lubatus alaealistel alkoholi tarbimiseks erinevates asukohtades) ning seda tasuks arvestada noortele alkoholi ja üldisemalt sõltuvusainete alase ennetustöö tegemisel ning ka alkoholi puudutavate poliitiliste otsuste vastu võtmisel.Kirje Tervishoiusüsteemiga rahulolu kujundavad tegurid juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte üleminekul täiskasvanute ravisse(Tartu Ülikool, 2019) Kullamaa, Lembe; Ainsaar, Mare, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte patsientide rahulolu üleminekuprotsessiga pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ning kaardistada peamised takistused. Töös anti teoreetiline ülevaade patsientide heaolust tervisesüsteemis ning patsientide tervisesüsteemiga rahulolu mõjutavatest teguritest. Samuti kirjeldati juveniilse idiopaatilise artriidi vorme ja levimust ning pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ülemineku protsessi. Uurimuse raames viidi läbi viis kvalitatiivset poolstruktureeritud individuaalintervjuud 23-30- aastaste patsientidega, kellel on juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoos ning kes on kokku puutunud üleminekuga täiskasvanute ravisse. Uurimuse tulemused uurimisküsimuste lõikes on välja toodud järgnevalt. Millised tegurid kujundavad patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse? Analüüsist selgus, et patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse mõjutab väga olulisel määral tervishoiutöötajatega kontakti ning usaldusliku suhte kaotamine. Pediaatrilises ravis on patsiendil ainult üks raviarst, kuid täiskasvanute ravis on raviarst igal visiidil erinev, mistõttu langes märgatavalt ülemineku läbinud noorte patsientide rahulolu. Samuti on rahulolu puhul olulisteks faktoriteks konfidentsiaalsuse olemasolu, tervishoiutöötajate poolne austus ja sõbralik suhtlusviis. Patsientide rahulolu suurendamiseks tuleks luua efektiivne suunamissüsteem ning ka täiskasvanute ravis võimaldada ühe arsti määramine noore raviarstiks. Enne patsiendi lõpliku üleminekut täiskasvanute ravisse tuleks läbi viia läbi arstidevaheline kohtumine, kuhu oleks võimalusel kaasatud ka patsient, et läbi arutada senine haiguslugu. Samuti tuleks võimaldada patsiendil tutvuda enne üleminekut osakonnaga/haiglaga, et vähendada üleminekuga kaasnevat ärevust, hirmu ja segadust. Millised takistused esinevad üleminekuprotsessis? Üleminek pediaatrilisest reumatoloogiast täiskasvanute reumatoloogiasse on Eestis järsk. Patsiendi teavitamise ning pediaatrilise ravi lõpetamise vaheline aeg on lühike. Lisaks ei kaasne tihti edasi suunamine täiskasvanute ravisse, vaid patsiendid peavad ise endale uue raviarsti otsima, mistõttu võib ravi katkeda ning arstivisiitide vahele jääda pikk ooteaeg, mil ollakse ravijärjekorras. Üleminekuga täiskasvanute ravisse tuleks alustada varem kui hetkel olev 18-19 a vanusevahemik, et oleks võimalik arvesse võtta patsiendi individuaalsust. Näiteks haiguse ägenemise korral üleminek katkestada või vastavalt noore iseloomule, arengule ning haiguse aktiivsusele võimaldada üleminek varasemas vanuses. Varasem protsessi algatamine vähendaks ka hetkel olevat ülemineku äkilisust ning võimaldaks noortel patsientidel uue süsteemiga tutvuda.Kirje Noorte tööturule sisenemine ja tööturupositsioon ning selle seos noorte endi ja nende vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustega(Tartu Ülikool, 2019) Põlluäär, Katriin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas Eesti noorte sotsiaaldemograafilised tunnused on seotud tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga ja kuidas on vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon seotud noore tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga. Eesmärgi täitmiseks kasutati varasemat kirjandust antud teemal ja Euroopa Sotsiaaluuringu 2004. kuni 2016. aasta andmeid. Töö üldised tulemused on järgmised: Sotsiaaldemograafilistel tunnustel (vanus, sugu, haridustase, vanemate haridustase, keeleoskus) on olemas seos tööturule sisenemisel; Sooline erinevus on märgatav; Haridustase on üks olulisemaid sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, millel on seos tööturule sisenemisel ja tööturupositsiooniga; Vanemate ametil on olemas seos noore tööturupositsiooniga; Bakalaureusetöös selgus, et kõige varem sisenevad tööturule need noored, kellel on madal haridustase ja kui nende vanematel on madal haridustase. Siinkohal on ema haridustasemel suurem seos noore tööturupositsiooniga kui isa haridustasemel. Samuti on rohkem peamiseks tegevuseks tööl käimine nendel noortel, kelle vanemad on madala oskustega või oskusteta töölised. Mehed sisenevad tööturule varem ning nad on haavatumad võrreldes naistega, sest nad on palju rohkem töötud kui naised. Meeste töötus võib olla tingitud sellest, et tööturule varasem minek soodustab haridustee katkemist ja madalama haridusega on noored tööturul ebasoodsas olukorras. Naistel on võrreldes meestega palju rohkem peamiseks tegevuseks muu tegevus. Muu tegevus on peamiseks tegevuseks kordades rohkem madala haridustasemega noortel. Muu keelt kodukeelena kõnelevad noored sisenevad tööturule varem kui eesti keelt kodukeelena kõnelevad noored, sest puuduliku keeleoskuse pärast on kõrgema hariduse omandamine keeruline ja haridustee võib jääda poolikuks. Samuti on mitte-eestlastel raskem tööturul kõrge staatusega töökohale jõuda, sest neid diskrimineeritakse nimipildi järgi. Aastate jooksul on kõige suurem erinevus 2006. ja 2016. ning 2010. ja 2016. aastate vahel. Võrreldes 2016. aastaga oli enne majanduskriisi noorte peamiseks tegevuseks rohkem tööl käimine. Sügava majanduskriisi ajal olid noored sunnitud valima enda peamiseks tegevuseks midagi muud peale tööl käimise. Noorte peamiseks tegevuseks oli rohkem hariduse omandamine ja muu tegevus.Kirje Innovatiivsete tarkvaraarenduste integreerimine mobiilsetesse nutiseadmetesse sotsiaaltöö sekkumise instrumendiks lähisuhtevägivalla leevendamise eesmärgil(Tartu Ülikool, 2019) Kuznetsov, Vladislav; Murakas, Rein, juhendaja; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Vahetund nutiseadmega või ilma kahe Tartu põhikooli näitel(Tartu Ülikool, 2019) Maask, Marleen; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Haigla sotsiaaltöötajate kaastundeväsimuse, moraalse stressi ja enesekaastunde kogemused(Tartu Ülikool, 2019) Kaaver, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje EQUASS kvaliteedimärgise taotlemise protsessi kogemus ja rakendamine sihtasutuses Nõo hooldekodu(Tartu Ülikool, 2019) Kallis, Liisbeth; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu töö eesmärk oli kirjeldada EQUASS kvaliteedimärgise rakendamist Nõo Hooldekodu näitel. Lähtusin sellest, kuidas kirjeldavad seda asutuse juhataja ja tegevusjuhendaja. Andmed sain kahe intervjuu ja ühe vaatluse käigus. Ning analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse läbiviimiseks seadsin kaks uurimisküsimust: 1. Kuidas kirjeldavad juhataja ja tegevusjuhendaja kvaliteedimärgi taotlemise protsessi? 2. Kuidas avalduvad SA Nõo Hooldekodu korralduses ja toimimises EQUASS kvaliteedisüsteemi põhimõtted? Tulemuste ja analüüsi peatükis tuleb välja, et mõlemad intervjueeritavad peavad EQUASS kvaliteedimärgise rakendamist oluliseks. See on muutnud nii juhataja kui tegevusjuhendaja tööd struktureeritumaks ning isikukesksemaks ning selle võrra on nüüd lihtsam seda tööd teha, kuna kogu süsteem on läbipaistvam. Samas ei olnud kummagi intervjueeritava arvates protsess kerge. Mõlemad tõid välja, et see oli suur vastutus juhatajale, kes kogu vormistusliku poole ja teavitustöö oma kanda võttis. Märgise taotlemise protsessi alguses väga suurt toetust juhataja ei tundnud ning selgitustööd tuli meeskonnas teha palju. Muutusi tõi märgis rakendamine kaasa mitmeid. Põhiliseks juhataja ja tegevusjuhi intervjuude põhjal võib pidada seda, et teenus muutus isikukesksemaks ja eelkõige just sellepärast, et töötajad mõistsid rohkem elukvaliteedi, personaalse lähenemise ja meeskonnatöö olulisust. Järelikult on vaja asutustes tõsta veelgi rohkem teadlikkust kvaliteedi kohta, 2018.aastast seda ka tehakse Sotsiaalkindlustusameti kvaliteedijuhise näol ning seega võib teadlikus järjest tõusta. Töös saadud tulemused on olulised, kuna nendest tuli välja, millised probleemid tekkisid taotlemise protsessis, kui edaspidi uurida ka teisi asutusi, siis võivad tulla välja kitsaskohad, millele tähelepanu peaks pöörama. Sihtasutusel Nõo Hooldekodu hetkel kvaliteedimärgist ei ole, kuna majanduslikud võimalused ei luba. Aga hea on see, et jätkatakse kvaliteedipõhimõtete järgimist, sest tegelikult ei ole kliendi heaolu ja elukvaliteedi tagamisel vahet, kas lähtutakse EQUASSi või Sotsiaalkindlustusameti poolt välja toodud kvaliteedipõhimõtetest. Oluline on tulemus, mida see endaga kaasa toob, antud valdkonna kontekstis klientidele nende väärikust toetav teenuse pakkumine, kõrge elukvaliteet ning töötajate heaolu.Kirje Kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte toetamine kasutades mõttetreeningu elemente(Tartu Ülikool, 2019) Jõesaar, Airika; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Noorte täiskasvanute tõlgendused alkoholi liigtarvitava vanemaga peres kasvamisest(Tartu Ülikool, 2019) Bondareva, Diana; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud uurimistöö eesmärk on välja selgitada alkoholi liigtarbiva vanemaga üleskasvanud noorte tõlgendused oma vanema alkoholi tarvitamise käitumise kohta, oma abivajaduse ja abi osutamise kohta. Uurimuse eesmärgist lähtudes püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millisena tõlgendavad noored oma vanema alkoholi liigtarvitamisest tingitud käitumist? 2. Millised olid vanema alkoholi kuritarvitamise subjektiivsed tagajärjed lapsele? 3. Kuidas võiks nende meelest aidata lapsi-noori, kelle peres kuritarvitakse alkoholi? Uurimuses tuli välja, kuidas noored tõlgendasid oma vanemate alkoholi liigtarvitamist negatiivselt. Vanemate alkoholi tarbimine võis tuleneda mingist raskest olukorrast vanema elus. Rasked olukorrad vanema elus võisid noorte arvates olla vanema halvad lapsepõlve kogemused (vanema surm, liigne nõudlikkus, nende oma vanemate alkoholi liigtarbimine), rahalised probleemid, keeruline töö või raskused tööl. Noored nägid oma vanemate alkoholi liigtarvitamisest tulenevast käitumises erinevaid vägivalla avalduse vorme. Veel mainisid noored, kuidas alkoholi liigtarvitaval vanemal ei olnud aega neid kasvatada ega toetada. Uurimuses tuli veel välja ka noorte tõlgendusi vanemate liigtarvitamise mõjudest neile endile. Noored kogesid alkoholi kuritarvitamist, erinevaid vaimseid ja emotsionaalseid probleeme ning erinevaid negatiivseid tundeid. Kuid kindlasti peab mainima, et noored mainisid, kuidas nad on saanud mingil määral teatud probleemid ületatud ja on teel tervenemise poole. Uurimuses tuli välja ka erinevaid noorte vaatenurkasid abivajaduse ja selle toimetuleku kohta. Noored mainisid, kuidas enamuselt noored ei otsinud abi, kuid neile oli toeks teised pereliikmed või lähedased sõbrad. Noored tõid välja, kuidas alkoholisõltuvusest tulenevaid probleeme tuleks rohkem teadvustada nii koolides kui ka üle üldiselt ühiskonnas. Noored mainisid, et abistamiseks oleks vaja psühholooge kui ka teisi tugisüsteeme koolides. Uurimistöö tulemusel on näha, et teemat on vaja kindlasti edasi uurida ja süvendatumalt. Hetkeuuring on tehtud noortega, kes on juba vanemad ja oskavad analüüsida oma minevikku, kuid uurida tuleks ka just neid noori, kes elavad hetkel oma vanematega ja on võib-olla rohkem probleemiga seotud. Veel näen, noorte seisukohalt oleks vaja veel uurida neid aspekte, kuidas noort paremini suunata abi otsimisele. Kindlasti tuleks uurida rohkem ka kaassõltuvuse sümptomeid ja nende levikut alkoholi liigtarvitavate vanemate laste hulgas. Oluline oleks näha, kui levinud see sõltuvus on ja kui paljud noored sellega tegelikult seotud on. Näiteks võiks teha põlvkondadevahelist uurimistööd, et uurida ühte kindlat perekonda, kus on olnud alkoholiga probleeme ja kuidas teatud käitumine on kandunud ühelt pereliikmelt teisele.Kirje Meeste kogemuste kirjeldused Meeste Garaaži tegevustes osalemisest(Tartu Ülikool, 2019) Toim, Kelly; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKõik inimesed vananevad erinevalt. Vananemisprotsessi mõjutavad erinevad tegurid, näiteks kuidas inimene oma vaba aega veedab, kuidas ja kas ta oma tervise eest hoolt kannab või millised on tema sotsiaalsed suhted. Meeste kuuride liikumine pakub vanematele meestele võimalust tegeleda mõtestatud tegevustega, suhelda teiste meestega ning tegeda enesearendamisega, mis parandab meeste elukvaliteeti. Ka Eestisse on tekkinud meeste kuuride liikumisega seotud organisatsioon nimega MTÜ Meeste Garaaž. Meeste kogemusi MG-is on oluline uurida, et mõista, mis on neile tähtis ja millistest tegevustest on nemad huvitatud. Seda on vaja, et teada, millega arvestada sarnases vanusegrupis meestele suunatud projekte luues. Antud uurimistöö eesmärk on kirjeldada meeste kogemusi MG-i tegevustes osalemisest. Uurimistöö eesmärgid püstitasin lähtudes uurimisküsimustest, milleks on: 1) Kuidas kirjeldavad mehed oma kogemusi MG-i tegevustes osalemisest? 2) Mis motiveerib mehi MG-i tegevustes osalema? Esimese uurimisküsimuse vastuseks leidsin, et MG-is saadud kogemusi kirjeldati valdavalt positiivselt. Räägiti küll, et alguses oldi skeptilised organisatsiooni osas ning ei kujutatud ette, mis seal toimub, olles aga veidi aega kohtumistel käinud, kadusid kahtlused. Positiivsete kogemustena toodi välja teiste liikmetega suhtlemise ning erinevad harivad ja igapäevaelu mitmekülgsemaks tegevad üritused. Teise uurimisküsimuse vastuseks leidsin, et mehi motiveerib MG-i tegevustes osalema võimalus enesearendamiseks ja soov leida tähendusrikkaid suhteid. Soovitakse värskendada juba olemasolevaid teadmisi ning omandada uusi. Seltskond on MG-i tegevustes osalemiseks oluline motivaator ning ollakse nõus tähendusrikaste suhete leidmiseks ka vaeva nägema. Tulevikus oleks põnev uurida, kuidas erinevad mõnda organisatsiooni kuuluvad mehed nendest, kes kuhugile ei kuulu. Antud uurimusest võib olla kasu MG-i liikmetele ja korraldajatele, et teada, mida organisatsiooni juures enim hinnatakse ja millise tuleviku poole liikuda. Seda on nad juba kahtlemata teinud, kuna grupiintervjuu käigus tehti ka projektile hindamine, kuid antud tööst saab põhjalikuma ülevaate meeste soovidest ja vajadustest seoses MG-i tegevustega. Uuringust võib olla kasu sarnases vanusegrupis olevatele meestele mõeldud teenuste loomisel ning seeläbi ka aktiivse vananemise edendamisel keskealiste ja vanemate meeste seas.Kirje Haldusreformi mõju lastekaitse valdkonnale Põlva ja Räpina valdade sotsiaaltöötajate kogemuste näitel(Tartu Ülikool, 2019) Kõiv, Mari-Liis; Kõre, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Eesti kinnipeetavate profiil riskihindamise alusel(Tartu Ülikool, 2019) Mölder, Ingmar; Strömpl, Judit, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Minu hea tulevane perekond(Tartu Ülikool, 2019) Rannaveer, Maris; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade noorte täiskasvanute tagasivaatelistest käsitustest oma lapsepõlvekodu kui mudeli kohta oma perekonnaloome mõjutamisel. Oma töös keskendusin peamiselt lapsepõlve perekonna suhete ja päritolu perestruktuuri seotusele noorte enda peremudeli kujundamisel. Intervjuude põhjal soovisin teada, missugust kodumudelit sooviksid noored oma loodavas perekonnas eeskujuks võtta ja millised olid suhted päritolu perekonnas. Sellest lähtuvalt on püstitasin allolevad uurimisküsimused: A. Kuidas kirjeldavad noored täiskasvanud oma lapsepõlvekodu? B. Mida lapsepõlvekodust soovitakse oma pereloomes eeskujuks võtta või vältida? C. Millist perekonda soovitakse endale luua? Uurimusest tuli välja, et noored väärtustavad enda lapsepõlvekodu. Ehkki on esinenud konflikte ja tülisid vanema või vanematega, hindavad nad siiski nende panust kõrgelt. Eriti rõhutasid seda ühe bioloogilise vanemaga kasvanud intervjueeritavad, kelle vanemad on lahutatud. Mõlema bioloogilise vanemaga perest pärit noored kirjeldasid oma lapsepõlvekodu kui harmoonilist ning turvalist keskkonda, kus olid soojad suhted. Uurimusest tuli välja, et ühiselt väärtustavad kõik intervjueeritavad mõlema bioloogilise vanemaga perestruktuure, kus last kasvatatakse ühiselt ning kus valitsevad usalduslikud ning turvalised suhted. Mõlema bioloogilise vanemaga perestruktuur oli vastajate seas ideaal, mida samast perestruktuurist noored soovisid järgida ning ühe bioloogilise vanemaga või üksikvanemaga perest pärit noored soovisid enda pere loomisel eeskujuks võtta. Uurimusest tuli välja, et lisaks perestruktuurile väärtustavad noored ka peres olnud suhteid. Noored soovisid oma pereloomes luua usalduslikke ja soojasid suhteid. Kokkuvõtvalt võib saadud tulemuste põhjal öelda, et nii elu- kui kasvatusviisid omavad seost lapse kodu- ja peremudeli kujunemisele, kuid lisaks mõjutavad noore täiskasvanu enda peremudeli kujunemist ka lapsepõlves valitsenud peresisesed suhted. Vanemate eeskuju soovitakse järgida rohkem nende noorte seas, kelle vanemate vahel on olnud harmooniline ja üksmeelne suhe, ning vältida nende seas, kes on pärit vaenulikust keskkonnast.Kirje Pagulaste lõimumispraktikad Soome, Taani ja Norra näitel: praktikute kirjeldused ja tõlgendused(Tartu Ülikool, 2019) Tiitus, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Vanemate meeste tõlgendused surmast ja iseenda surelikkusest(Tartu Ülikool, 2019) Veikesaar, Maarja Liis; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Lapsevanemate osalus lasteaiatasu katmisel Eestis(Tartu Ülikool, 2019) Sõukand, Mona; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, millised tegurid mõjutavad, kui palju panustasid lapsevanemad 2014. aastal lasteaiatasude maksmisesse. Antud eesmärgi saavutamiseks kasutasin Mare Ainsaare ja Kadri Soo poolt 2015. aastal kogutud andmeid, mida kordineeriti Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt, et välja anda „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“, mille Sotsiaalministeerium oli tellinud. Tausttunnused sain Eesti Statistikaameti avalikust andmebaasist. Andmete analüüsimiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodi. Minu neljast hüpoteesist said kinnitust kaks: rahvaarvu poolest suuremates kohalikes omavalitsustes peavad lapsevanemad maksma suurema osa lasteaiakoha kogukuludest; linnades peavad lapsevanemad maksma suurem osa lasteaiakoha kogumaksumusest kui valdades. Kinnitust ei saanud hüpoteesid, et lasterohkemates omavalitsustes on lapsevanemate panus väiksem ja, et jõukamates omavalitsustes peavad lapsevanemad katma suurema osa lasteaiatasust. Töö tulemustest lähtuvalt soovitab autor edasi uurida lasteaiakoha kogumaksumuse seoseid kohalike omavalitsuste jõukuse ja vaesuse näitajatega, et paremini mõista, kas ja kuivõrd turujõud mõjutavad lasteaiakoha tasu kujunemist. Samuti soovib autor väga, et riigi tasemel uuritakse uuesti lasteaiatasude teemat, sest antud töös kasutatavad andmed on 2014. aasta kohta. Samuti on vahepeal toimunud suur haldusreform, mille tulemusel väga paljud vallad liideti kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt ning oleks väga põnev teada, milliseks kujunesid nende liitmiste tagajärjel lasteaiatasud.