Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387
Sirvi
Sirvi Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 191
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Sügava ja raske puudega laste ja noorte mitteformaalsete hooldajate marginaliseerumine(Tartu Ülikool, 2007) Kivisaar, Sirli; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Mehe välisriiki tööle siirdumise mõju perekonnaelule pereema vaatenurgast(Tartu Ülikool, 2012) Lomp, Kaie; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKeskendusin oma bakalaureusetöös perekonnaelu avamisele pereemade vaatenurgast, kelle mees töötab välismaal. Töö eesmärk oli selgitada välja, millisena tajuvad ja kuidas tõlgendavad oma perekonnaelu ja kohanemist muutustega naised, kelle mees töötab välismaal. Mind, kui uurijat huvitas see, millised on perekonnasisesed protsessid, vaadates ühelt poolt seda, kui mees oli välismaal tööl ja teiselt pool, kui mees oli perekonn keskel. Uuring viidi läbi kvalitatiivset meetodit kasutades, tehes neli poolstruktureeritud intervjuud pereemadega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärk sai täidetud ja uurimusküsimustele vastused leitud. Uurimuse käigus otsisin vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kuidas tõlgendavad pereemad mehe siirdumist välismaale? 2. Milline osatähtsus on mehel/isal perekonnas? 3. Millised on suhted lähedastega? 4. Millised on perekonna tegelikud võimalused ja vajadused igapäevaelus? Tööjõu migratsiooni peetakse meie ühiskonnas tänasel päeval tavapäraseks nähtuseks, mis on mõjutanud inimesi, sh ka eestlaste valikuid ja otsuseid. Majanduslanguse tingimustes on välismaale siirdumine olnud erinevatel põhjustel vajalik samm uuringus osalenud perekondade jaoks, kas parandada pere majanduslikku toimetulekut, töö on kujunenud mehe jaoks elustiiliks või võimalus tulevikus kindlustada muretu pensionipõlv. Perekondades on mõtteid mõlgutatud ka kogu perekonna teise riiki kolimisele, kuid praeguseks ei ole need ideed reaalsuseks saanud. Selline kooseluvorm nõuab kõigilt perekonnaliikmetelt kohanemist ja harjumist. Mehed, kes siirdusid välismaale tööle, olid juba varasematel aastatel töötanud välismaal. Uuringut läbi viies selgus, et perekonnaliikmed olid tänasel päeval jõudnud kohaneda ja harjuda mehe töötamisega välismaal. Võib öelda, et välismaal töötamine mõjutab kõiki perekonna liikmeid – meest, naist ja lapsi. Uuringu tulemused toovad esile, et pereemad tajuvad nii negatiivseid kui positiivseid aspekte seoses mehe välismaal töötamisega, mis on perekonda mõjutanud. Esiteks häirub pereliikmete elukorraldus mehe kodus käies ja kodus lahkumise korral, kuna pidevalt toimub elurütmi muutus. Sellest tulenevalt on mehe tervis on halvenenud, pereemal on tekkinud ülekoormusest stress, laste ja isa suhe on nõrgenenud ning mis on isegi viinud perekonna lahkuminekuni. Positiivse külje pealt on märkimisväärne asjaolu, et mõningate inimeste ja perekondade jaoks on selline kooseluvorm – kokku ja lahku olemisel oma võlu, kuna see annab iseseisvust ja sõltumatust suhetes. Üheleivateenijaga perekonna jaoks ei olnud olemasolev kooseluvorm siiski kõige sobivam just väikeste lastega perekondade seisukohalt, mis oli tekitanud pereemadele ülekoormusest põhjustatud tüdimust ja stressi. Kaheleivateenijaga perekondade jaoks oli olemasolev kooseluvorm sobilik, kuna see andis pereemadele iseseisvust ja mehest sõltumatust igapäevastes toimingutes ning partnerite omavahelist kooselu iseloomustas võrdsus. Mehe/isa osatähtsust perekonnas kinnitab see, et mees loob sideme lapsega, mis on oluline lapse edaspidises arengus. Laps õpib maailma nägema ja tundma läbi oma isa ja ema ning vajab mõlemaid vanemaid. Kui mees/isa on välismaal ära, on pereema see, kes peab olema nii ema kui isa eest. Peredes, kus mees on välismaal tööl, tekib mehe/isa koju saabumisel ootusärevus, mis paneb ühelt poolt nii kogu perekonna tegutsema kui ka sõbrad selle nimel, et mees/isa tunneks ennast kodumaal hästi. Perekonna ühtsusele aitavad kaasa perekondlikud traditsioonid ja ka vanemate enda koos veedetud aeg, mis muuda perekonna tugevamaks. Võib öelda, et kõigil uuringus osalenud perekondadel on olemas piisav tugivõrgustik, kes pakub perekonnale igakülgset abi, et perekonda toimetulekut toetada. Uuringu tulemused näitasid, et enamasti suheldakse oma lähikeskkonnaga, kelleks on vanemad, õed, vennad jm, kes abistavad perekondi peamiselt moraalselt. Vähemal määral suheldi kaugemate sugulastega, naabritega ning kogukondlik suhtlus puudus üldse. Perekonnad ise panustavad enda tööga loodud väärtustesse, et materiaalsed ressursid oleksid eluks piisavad, olenemata sellest, kas ollakse ühe leivateenijaga või kahe leivateenijaga perekond. Perekonna võimalused ja vajadused tulenevad sellest, et perekondadel on olemas tugivõrgustik, et on olemas materiaalsed ressursid igapäevaeluks. Samas puudust tuntakse stabiilsest elust nii iseenda kui oma laste jaoks.Kirje Tsüstilise fibroosi haiged räägivad oma igapäevaelust(Tartu Ülikool, 2012) Mäehunt, Maili; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kuidas tsüstilise fibroosi haiged räägivad igapäevaelust parandamatu haigusega, kuidas nad oma elu mõtestavad. Samuti püüdsin mõista, kuidas eksistentsiaalse sotsiaaltöö abil nende olukorda parandada võiks, kuna see lähenemine aitab sügavalt mõista parandamatult haigete inimeste olukorra eripära ja nende vajadusi. Uurimuses osales neli tsüstilise fibroosi haiget, kellega viisin läbi fookusgrupiintervjuu ja seejärel ka individuaalintervjuud. Saadud andmete mõistmiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringus osalenud tsüstilise fibroosi haiged näevad oma elu üsna negatiivselt või tühjana. Nad justkui sooviksid midagi saavutada, aga haigusest tulenevalt loobuvad tihti oma unistustest. Haigetel on välja kujunenud kaks kaitsemehhanismi: enesepettus, mis väljendub usus halba saatusesse ja seeläbi vastutuse äralükkamisese, ja huumor. Eksistentsiaalsest vaatenurgast peaks aitama vabaneda usust halba saatusesse, kuna see vähendab veelgi enam nende niigi väikesi valikuvõimalusi. Huumori kasulikkus haigetele on mitmetahuline. Esiteks aitab see neil endil toime tulla enda olukorraga ja sellest üle olla. Teiseks aitab see leevendada haigusest sümptomitest tulenevaid suhtlemisraskuseid kaaslastega. Kõige vabamalt saavad tsüstilise fibroosi haiged tunda end oma perekonna ja teiste haigete seltskonnas. See tuleneb sellest, et nad tunnevad end nende seas võrdsena. Kuna ülejäänud ühiskond ei mõista haigete seisundit, püüavad nad seda varjata, tundes oma haiguse pärast süüd, häbi ja ängistust. See omakorda toob kaasa nende kinnistuse ja eemalehoidmise seltsielust, muutes nende elu üksildaseks ja üksluiseks. Uurimuse tulemused näitavad, et tsüstilise fibroosi haiged peavad oma igapäevaelu vaeseks, kuna haigus ei jäta neile kuigi palju valikuid. Väheste valikute tõttu leiavad haiged, et ka elatud elu on olnud tühi, kuid siiski loodavad nad tulevikuplaane tehes meditsiini jõudsale arengule, mis annaks paremaid väljavaateid elus. Uurimuse tulemustest selgub, et eksistentsiaalne lähenemine sobib töötamiseks tsüstilise fibroosi haigetega.Kirje Noorte tõlgendused suhtlusportaalidest kui sotsiaalsed representatsioonid(Tartu Ülikool, 2012) Hein, Helen; Rämmer, A., juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Uusimmigrantidest noorte Eesti ühiskonda integreerumise kogemused(Tartu Ülikool, 2013) Vollmer, Maarja; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Lapse osalemine kodustes majapidamistöödes 6. klassi õpilaste hinnangul(Tartu Ülikool, 2013) Mandel, Liis-Marii; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Laps – „Human being“ või „Human becoming“? Koolieelikute ja nende vanemate käsitlused seoses jalgpalliharrastusega(Tartu Ülikool, 2013) Lõhmus, Dan; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Eetilised konfliktid sotsiaaltöös lastega tegelevate sotsiaaltöö spetsialistide kirjelduste alusel(Tartu Ülikool, 2013) Markus, Maia; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Miks töötavad inimesed madalapalgalistel töökohtadel? Eesti turvatöötajate näide(Tartu Ülikool, 2013) Lutter, Kadi; Roots, Ave, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Lapse igapäevaelu peale mõlema vanema välismaale tööle siirdumist: lapse perspektiiv(Tartu Ülikool, 2013) Kartau, Maris; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu perestruktuurist lähtuvalt(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutInimeste hinnangud eluga rahulolule on mõjutatud erinevatest asjaoludest. Subjektiivne eluga rahulolu moodustub erinevate eluvaldkondade rahulolust, näiteks rahulolust perekonnaelus, isikute vahelistes suhetest, tervisest, enda potentsiaali rakendamisest, majanduslikust olukorrast (Campell 1981). Inimesed hindavad tihti õnnelikkust ja rahulolu võrreldes mingi kujuteldava standardiga või teiste inimestega, mis omandatakse teisi jälgides või võrreldes iseenda hetkesituatsiooni varasemaga. Kui selle tulemusena leitakse, et ollakse teistest jõukam, ilusam, populaarsem, siis on alus suhteliseks rahuloluks (Kidron 2007), sellisest seisukohast lähtus ka antud töö. Käesolevas töös võrreldi immigrantide ja riigis sündinute heaolu lähtuvalt perestruktuurist ja majanduslikust olukorrast. Analüüsi tulemusena selgus, et immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu on oluliselt erinev ja see erinevus tuleneb eelkõige sellest, et immigrantidel ja põliselanikel on erinev majanduslik toimetulek. Varasemates immigrantidega seotud uuringutes on palju tähelepanu pööratud sellele, millest majanduslikud erinevused on tingitud. Peamiselt on leitud, et immigrantide madalam sissetulek sõltub eelkõige riigikeele oskamisest (Lepik 2010; Lindermann ja Vöörmann 2010), mille mitteoskamine piirab oluliselt võimalusi osaleda aktiivselt tööturul ja pääseda ligi tasuvamatele töökohtadele. Samuti on leitud, et sissetulek on oluliselt madalam neil, kellel puudub Eesti kodakondsus (Kasearu ja Trumm 2008). Laste olemasolu suurendab eluga rahulolu, kuid vähe. Sama kehtib ka partneriga kooselu kohta. Kui partneriga koos ei elata, siis vähenevad rahulolu hinnangud vähesel määral.Kirje Lapse lootusrikkus ja heaolu enesehinnang(Tartu Ülikool, 2013) Krass, Katrin; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Laste kaasamine ja osalus otsustusprotsessides: erinevate lapse õigustega tegelevate institutsioonide ning noorteorganisatsioonide esindajate tõlgendused Eesti praktikast(Tartu Ülikool, 2013) Philips, Eneli; Linno, Merle, juhendaja; Reinomägi, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Vanemliku hooleta lapse perre võtmine – kuidas sünnib otsus?(Tartu Ülikool, 2013) Leppik, Eva; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Eliit- ja tavakooli õpilaste haridusplaanide kujunemine(Tartu Ülikool, 2013) Okkas, Kati; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine eakate hoolekandes projekti „Virtuaalsed eakate hooldusteenused Läänemere saartel“ näitel(Tartu Ülikool, 2013) Olli, Kairiin; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste väärtused 2011. aasta kevadel(Tartu Ülikool, 2013) Rõõs, Hannes; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Kas kahe tuntud brändi ühendamine suudab tagada müügiedu: AS Olerex ja AS Coffee IN koostöö Põltsamaa Olerexi teenindusjaamas(Tartu Ülikool, 2013) Nisu, Kaspar; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Eakatele suunatud sotsiaalteenused ja nende võimaldamine maapiirkondades kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja hinnangul nelja omavalitsuse näitel(Tartu Ülikool, 2013) Sõnum, Irja; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Üliõpilaste partneri eelistused ja nende muutumine aastatel 2001-2013(Tartu Ülikool, 2013) Kangro, Merit; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut