Seksuaalsuse kohta info saamise allikad Eesti noorte hulgas
Kuupäev
2020
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millistest allikatest saavad noored infot seksuaalsuse kohta ja kuidas on need seotud sotsiaaldemograafiliste tunnustega ning tajutud sotsiaalse survega tarbida alkoholi või seksida.
Töös kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit andmeid.
Analüüsi esimeses osas selgus, et sotsiaaldemograafilised tunnused on oluliselt seotud sellega, kust 16-18 aastased noored küsivad/uurivad seksuaalteemalist informatsiooni. Kui poiste-tüdrukute, gümnaasiumi-kutsekooli ja vanuse lõikes esinesid suured erinevused infoallikate kasutamises, siis koduse keele või perevormi puhul esines erinevusi minimaalselt. Gümnaasiumi ja kutsekooli vahel oli üllatav tulemus, kus kutsekooli noored on küsinud rohkem infot õpetajate käest kui gümnaasiumi õpilased ning gümnaasiumiõpilased kasutasid seevastu rohkem internetilehekülgi. Poiste ja tüdrukute vahel oli kõige tähtsamateks erinevusteks, et tüdrukud otsivad rohkem infot internetilehekülgedelt, spetsialistidelt, sõpradelt ja vanematelt ning seevastu poisid otsisid infot õpetajate ja internetituttavate käest. Lisaks esinesid vanuse lõikes erinevused õpetajalt küsimise ja internetilehekülgedelt uurimise osas. Nooremad vastajad uurisid rohkem õpetajate käest kui vanemad vastajad uurisid internetilehekülgedelt ise rohkem.
Analüüsi teises osas selgus, et sõprade käest ja internetilehekülgedelt info otsimine on oluliselt seotud sellega, kuivõrd tajuvad noored seksuaalset või alkoholi tarbimise survet. Lisaks kinnitas tulemusi ka noorete seksuaalse kogemuse analüüs, mis näitas, et kogenenumad kasutavad infoallikatena rohkem sõpru, internetilehekülgi ja spetsialiste.
Antud uurimustöö näitab seda, et noored kasutavad seksuaalteemalise info saamiseks internetti või sõpru. Need allikad pole aga kontrollitavad ning võivad teha rohkem kahju kui head. Samuti näitab töö tugevad sotsiaalset survet riskikäitumisele nende noorte seas, kes kasutavad sekundaarseid infoallikaid rohkem. Edaspidi tasuks uurida, mis informatsioon jääb noortel koolis saamata ning millised faktorid mängivad suurimat rolli seksuaalse või alkoholi tarbimise surve avaldamisele.