Sirvi Autor "Tserel, Liina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Epigenetic profiles of monocytes, monocyte-derived macrophages and dendritic cells
(2014-03-31) Tserel, Liina
Immuunsüsteemi peamiseks ülesandeks on kaitsta organismi nakkushaiguste eest vältides samal ajal oma kudede kahjustamist. See tagatakse immuunrakkude mitmetasandilise reguleeritud koostöö tulemusena. Käesolev uurimus keskendub dendriitrakkudele, mis on immuunsüsteemi peamised antigeeni esitlevad rakud. Dendriitrakkudel on oluline roll nii immuunvastuse esilekutsumises kui ka kahjulike reaktsioonide mahasurumises. Nad töötlevad võõrast materjali ning presenteerivad seda oma raku pinnal teistele immunrakkudele, juhtides seeläbi teiste immuunrakkude tegevust. Koostöös monotsüütide, makrofaagide ja teiste immuunrakkudega, tagavad dendriitrakud organismi immuuntasakaalu. Katseklaasis, aga ka põletikukoldes, saadakse dendriitrakke veres tsirkuleerivatest monotsüütidest. Monotsüütidest pärinevaid dendriitrakke uuritakse jätkuvalt väga põhjalikult ning nad on praegusel hetkel ühed kõige lootustandvamad rakud vähi ja mitmete autoimmuunsete haiguste immuunteraapias. Selle töö eesmärgiks oli uurida geeniregulatsiooni muutusi, mis toimuvad monotsüütides nende diferentseerumisel dendriitrakkudeks ning tuvastada erinevusi monotsüütides noortel ning vanadel inimestel. Uurisime geenide avaldumise regulatsiooni epigeneetilisi muutuste abil monotsüütide diferentseerumisel. Epigeneetika on teadus, mis proovib selgitada, kuidas väga piiratud arve geene saab aluse panna erinevatele rakutüüpidele mõjutamata sealjuures DNA järjestust. Monotsüüdi diferentseerumisel makrofaagiks ja dendriitrakuks leiavad aset mitmed epigeneetilised muutused. Kirjeldasime monotsüütide, monotsüütidest pärinevatel makrofaagide ja dendriitrakkude geeniekspressioone, histoonide modifikatsioone ja mikroRNA profiile. Näitasime, et geenide aktiivsus ja histooni modifikatsioonide muster on väga hästi korreleeritav. Kirjeldasime dendriitrakkude ja makrofaagide mikroRNA ekspressiooni profiile, millest leidsime mitmeid ülesreguleeritud mikroRNAsid, sealhulgas ka varem kirjeldamata miR-511. Lisaks diferentseerumisele, kirjeldasime ka mitmeid erinevalt metüleeritud alasid vananemisel noorte ja vanade indiviidide monotsüütides, mis võivad osutuda kasulikuks mõistmaks paremini epigeneetika rolli vananemisel ning pakkumaks tulevikus uusi lähenemisi põletikuliste protsesside kontrolliks.
Metalloproteaaside inhibiitorite ekspressiooni analüüs inimese kesknärvisüsteemis
(2007-05-29T06:03:09Z) Tserel, Liina
Maatriks metalloproteaaside (MMP) süsteem omab suurt tähtsust erinevates kesknärvisüsteemi füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides. Maatriks metalloproteaaside koeinhibiitorid (TIMP) on MMP-de spetsiifilised inhibiitorid, mis osalevad MMP-de lokaalse aktiivsuse kontrollis. TIMP-de perekond koosneb neljast liikmest: TIMP-1, TIMP-2, TIMP-3 ja TIMP-4. Kõiki neid võib leida enamustest organismi kudedest ja kehavedelikest. Kuigi kõigil neljal TIMP-l on palju ühiseid jooni, on neil erinev struktuur, biokeemilised omadused ning ekspressioonimustrid, seetõttu arvatavasti ka in vivo erinev roll. Käesoleva töö eesmärk on luua süstemaatiline iseloomustus TIMP-1, -2, -3, -4 ekspressiooni kohta normaalses inimese kesknärvisüsteemis. Selleks hinnati TIMP-de ekspressiooni nii valgu kui ka RNA tasemel inimese kesknärvisüsteemi 11-s erinevas anatoomilises struktuuris, kasutades immuuno-histokeemilist analüüsi, in situ hübridisatsiooni, Western blot meetodit ning Q-PCR-i. Sellega saadi esmakordselt süsteemselt analüüsitud TIMP-de ekspressiooni kogu inimeses kesknärvisüsteemis, mis seniilmunud kirjanduse põhjal puudub