Browsing by Author "Turu-uuringute AS"
Now showing 1 - 15 of 15
Results Per Page
Sort Options
Item Eesti 15-74-aastaste elanike teadlikkus Euroopa Sotsiaalfondist(Haridus- ja Teadusministeerium, 2014-05-22) Turu-uuringute AS; Turu-uuringute ASKüsitluse eesmärgiks oli uurida elanike teadlikkust: 1) Euroopa Sotsiaalfondi toetusvaldkondadest ning toetatavatest projektidest; 2) Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Liidu poolsete toetuste eesmärkidest. Lisaks sellele kaardistati peamised infokanalid, millest elanikud saavad teavet Euroopa Liidu üldeesmärkide ning Euroopa Liidu poolt toetatavate projektide kohta.Item Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkus : Eesti elanike uuring(Tallinn, 2014) Keskkonnaministeerium; Keskkonnainvesteeringute keskus; Turu-uuringute ASItem Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile(Tallinn, 2006) Ormisson T; Turu-uuringute AS; Sotsiaalministeerium; HaigekassaItem Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2009(2009) Vainu V; Sotsiaalministeerium; Haigekassa; Turu-uuringute ASItem Elukestev õpe 2007(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute ASKäesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt ajavahemikus 11. oktoober – 23. oktoober 2007. aastal läbi viidud Omnibussküsitluse ning ajavahemikus 15. oktoober – 2. november läbi viidud telefoniküsitluse tulemuste põhjal. Aruanne esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja: 1) Kui suur osa 25-64-aastastest Eesti elanikest on viimase 4 nädala või 12 kuu jooksul osalenud koolitustel või käinud koolis; 2) Millisel haridusastmel õpiti ning millistel koolitustel osaleti; 3) Millised olid õpingute finantseerimisallikad; 4) Missuguses õppes või koolitustel plaanitakse osaleda järgneva 12 kuu jooksul.Item Elukestev õpe 2008(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute ASKäesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt ajavahemikus 16. oktoober – 31. oktoober 2008. aastal läbi viidud Omnibussküsitluse ning ajavahemikus 15. - 16. oktoober läbi viidud telefoniküsitluse tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Samalaadse uuringu viis Turu-Uuringute AS läbi ka 2007. aasta oktoobris. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja: 1) Kui suur osa 25-64-aastastest Eesti elanikest on viimase 4 nädala või 12 kuu jooksul osalenud tasemeõppes (näiteks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) või täiendus- või ümberõppes või vabahariduskoolitustel (näiteks tööalased täiendusvõi ümberõppekursused, konverentsid, seminarid, töötute koolitused, huvialakursused); 2) Millisel haridusastmel õpiti ning millistel koolitustel osaleti; 3) Millised olid õpingute finantseerimisallikad; 4) Missuguse taseme õppes, kursustel, õppe- või koolitusprogrammides plaanitakse osaleda järgneva 12 kuu jooksul.Item IKT erialade populaarsus õpilaste seas: Uuring abiturientide seas 2008(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute ASInfotehnoloogia eriala on Eestis jätkuvalt viie populaarsema eriala seas. Kogu Eestis soovib seda õppima minna 7%, Tallinnas 6% abiturientidest. Neile lisanduvad telekommunikatsiooni eriala valinud, keda on nii Eestis tervikuna kui Tallinnas 2% koolilõpetajatest. Käesolev annab ülevaate abiturientide erialavalikutest pärast gümnaasiumi lõpetamist. Lähemalt on keskendutud õpilastele, kes jätkavad õpinguid infotehnoloogia või telekommunikatsiooni erialadel. Peamiselt on nendeks õpilasteks linnades elavad poisid.Item IKT hariduse populaarsus külastatud koolide õpilaste seas: Uuring 11-12. kl õpilaste seas(2006) Turu-uuringute ASAruanne annab ülevaate infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni populaarsusest 11-12 klassi õpilaste hulgas. Keskendutud on peamiselt infotehnoloogia kättesaadavusest ehk mil moel gümnaasiumiõpilased IKT vahenditega kokku puutuvad. Käesolev aruanne sisaldab ülevaadet uuringu tulemustest joonistena ja tekstina.Item IKT hariduse populaarsus külastatud koolide õpilaste seas: Uuring 9-12. kl õpilaste seas(Turu-uuringute AS, 2012) Turu-uuringute ASITL poolt külastatud koolides on kevadel 2012 kaheks populaarsemaks erialaks võrdse tulemusega majandus/ärijuhtimine ja infotehnoloogia/telekommunikatsioon. Infotehnoloogia populaarsus on võrreldes aastaga 2008 oluliselt suurenenud. Aruanne annab ülevaate infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni populaarsusest 9-12 klassi õpilaste hulgas. Käesolev aruanne sisaldab ülevaadet uuringu tulemustest joonistena ja tekstina.Item Liikluskasvatuse korraldus koolides. 2012(Tallinn, 2013) Maanteeamet; Turu-uuringute ASItem Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes. 2012(Tallinn, 2012) Maanteeamet; Turu-uuringute ASItem Meediakampaania "Jää puhtaks!" märkamise, mõju ja sobivuse uuring(Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2006) Turu-uuringute ASItem Õppejõudude õpetamisoskuste koolitusvajaduste uuring(Turu-uuringute AS, 2006) Turu-uuringute ASUurinu peamisteks eesmärkideks on selgitada õppejõudude pilgu läbi vaadelduna nende rollid ja hoiakud õpetamistegevuses. Samuti selgitada erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö läbiviimisel ning selgitada õppejõudude koolitusvajadus erinevate teemade osas.Item Vajadusuuring "Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes"(2009) Turu-uuringute ASTuru-uuringute AS viis aprillis-mais 2009.a. läbi vajadusuuringu “Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes”. Samalaadne uuring toimus ka 2004.a. uuringufirma Faktum vahendusel. Tänavuses uuringus kasutatud ankeetidesse on sisse viidud mõningaid muudatusi, et kaasajastada neid vastavalt tänastele oludele.Item Vajadusuuring "Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes"(2009) Turu-uuringute ASVaatluse all oli, millised keeleõppealased arengud on kutseõppeasutustes toimunud, kas ja kuidas on muutunud keeleoskus, hoiakud, motivatsioon ja võimalused ning seda nii koolijuhtide, õpetajate kui ka kutseõppurite vaatenurgast. Küsimuseks oli ka, kas ja kuidas on erinevad nö eurorahade programmid ja projektid mõjutanud kutseharidust, keeleõpet, õppematerjalide ja täiendavate õppevahendite soetamist ning kas on jõutud soovitud eesmärkideni. Ühtlasi selgitati uuringuga välja, millist tuge koolid veel vajavad, et kutseõppurid pärast kooli lõpetamist saaksid oma erialal eesti keeles kenasti hakkama. Samuti oli vaatluse all, kas ja mis mahus on koolid valmis minema üle eestikeelsele õppele ning kas koolid on valmis vastu võtma erineva keele- ja kultuuritaustaga õppureid.