Sirvi Autor "Uibopuu, Saara Luna" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Emotsionaalne tähelepanu silmapilgutus nelja toidukategooria piltide lõikes nälja ja küllastumuse tingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Saara Luna; Vainik, Uku, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös vaatlesin eksperimentaalselt emotsionaalse tähelepanu silmapilgutuse paradigma toimimist erinevate toidukategooriate lõikes. Tegemist oli 2010. aasta Piech’i jt katse modifitseeritud korduskatsega. Lühikese kestusega sihtstiimuliteks olid nelja toidukategooria pildid, mis olid jaotatud vastavalt rasvasisalduse ja suhkru osakaalule, ning kontrollkategooria pildid. Katseisikud sooritasid laboris tähelepanu mehhanisme mõõtva katse kahel korral: küllastumuse ja nälja tingimustes. Andmestik moodustus 59 naissoost katseisiku tulemustest. Statistiline analüüs näitas, et nälja ja küllastumuse tingimuste sooritus ei erinenud statistiliselt olulisel määral, samuti ei ilmnenud vigade osakaalu varieerumist erinevate toidukategooriate tulemustes. Leidsin, et ülesande sooritamisel esinevate vigade arvu mõjutas sihtstiimulile eelnevate vahepiltide arv ja katse sooritamise järjekord.
Näoväljenduste uuendamine töömälus igapäevase sotsiaalärevuse ennustajana
(Tartu Ülikool, 2025) Uibopuu, Saara Luna; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks on testida, kas emotsiooniväljenduste uuendamine töömälus (N-back ülesande näitel) võiks ennustada sotsiaalärevuse taset igapäevaelus. Uuringus osalesid täiskasvanud katseisikud (N = 94), kes sooritasid afektiivsete stiimulitega töömälu uuendamise (N-back) ülesandeid veebi teel. Osalejad täitsid küsimustikke sotsiaalärevuse, une kestuse, depressiooni ja püsiärevuse tasemete kohta. Lisaks koguti kogemuse väljavõtte meetodiga andmeid osalejate igapäevase sotsiaalärevuse sümptomaatika kohta (Mini-SPIN). Andmeanalüüs, kasutades lineaarset ja logistilist regressiooni, näitas mõõdukaid negatiivseid seoseid sotsiaalärevuse ja töömälu näitajate vahel, eriti negatiivse afekti tingimustes. Kliinilist riski ennustasid kõrgem sooritus viha ning madalam sooritus kurbust väljendavate stiimulitega ülesannetes. Peamisteks sotsiaalärevust ennustavateks teguriteks osutusid depressiooni- ja püsiärevuse tasemed. Tulemused viitavad sellele, et sotsiaalärevus on kontekstitundlik ja kognitiivselt koormav seisund, mille mõju avaldub valentsitundlikus töötluses ning afektiivses töömälu koormuses. Uuring rõhutab kogemuse väljavõtte meetodi potentsiaali sotsiaalärevuse igapäevase dünaamika uurimisel ning toetab kognitiivsete mehhanismide rolli ärevushäirete mõistmisel ja ennetamisel.