Browsing by Author "Ukrainski, Kadri"

Now showing 1 - 7 of 7

Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2005-2015
(2005) Eamets, Raul; Meriküll, Jaanika; Ukrainski, Kadri
Käesolev uurimus on jätkuks majandusteaduskonna ja haridus- ning teadusministeeriumi vahelisest koostööst, mille käigus on analüüsitud haridussüsteemi vastavust tööturu vajadustele. Käesoleva projekti raames vaadeldi majandust haru/majandusklastri tasandil - puidusektoris. Puidusektori kiire arengust viimase 10 aasta jooksul annab tunnistust nii kasvanud hõive kui suurenenud osakaal SKP-s. Käeolevas uurimuses me vaatame puidusektorit nelja valdkonna lõikes, need on metsamajandus, puidutöötlemine, paberitööstus ja mööblitööstus.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Ukrainski, Kadri; Tänav, Tõnis; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Lember, Veiko; Kalvet, Tarmo; Kelli, Aleksei; Vallistu, Johanna; Varblane, Uku
Uuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud. Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel.
Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs
(2013) Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Masso, Jaan
Käesoleva raporti eesmärgiks on rahvusvahelise võrdlevanalüüsi kaudu anda poliitikasoovitusi Eesti teaduse finantseerimise kohta. Raportis püütakse anda vastused küsimustele, kuidas tagada et uued ja arenevad, samuti ka riigile strateegiliselt olulised teadusvaldkonnad saaksid riigipoolse rahastuse sealjuures jälgides, et konkurentsipõhiste meetmete pakett süsteemis ei muutuks riigi seisukohast võttes liiga kalliks administreerida. Lisaks eeltoodule püütakse vastata küsimusele, kuidas kujundada tasakaalu oluliste teadussuundade sihipärase arendamise ja lühiajaliste projektipõhiste finantseerimisvõimaluste vahel (et viimased ei hakkaks domineerima pikaajaliste eesmärkide üle). Pikaajalisi eesmärke uuritakse raportis riikide teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) strateegiate alusel, viies need kokku riikide avaliku ja erasektori poolse TA finantseerimise kontekstis. Raportis koondatakse tähelepanu ka väikeriigi rollile Euroopa teaduse integratsiooniprotsessides.
Nutika spetsialiseerumise võimalused ja väljakutsed Eestis teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel ja juhtimisel 2014-2020
(2014) Karo, Erkki; Kattel, Rainer; Lember, Veiko; Ukrainski, Kadri; Kanep, Hanna; Varblane, Urmas
Käesolev poliitikaanalüüs käsitleb ‘nutika spetsialiseerumise’ kontspetsiooni kui ühte teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) kujundamise ja juhtimise instrumenti. Käsitleme selle peamisi väljakutseid (sh peamised takistused ja eeltingimused) Eesti kontekstis ning vaatleme, kas ja kuidas saaks neid ületada ning nutika spetsialiseerumise kaudu senisest fokuseeritumat TAI poliitikat kujundada ja ellu viia.
Participation in ERA and Baltic Sea RDI Initiatives and Activities: Analysis and Policy Implications for Widening Participation of Strong and Moderate Innovators
(2017-06) Ukrainski, Kadri; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Kanep, Hanna
The study is analysing science and research cooperation int the Baltic Sea Region (BSR) in the frameworks of Baltic Science Network (BSN) policies and activities. The analysis is focused on three major topics: the set-up, governance and funding of instruments supporting RDI policies in BSR (1), the mapping of existing RDI cooperation patterns and networks in BSR and the analysis of factors holding back their development (2) and the analysis and recommendations for developing novel cooperation-enchacing policy instruments in BSR (3).
Sources of Knowledge Used in Innovation: an Example of Estonian Wood Industries
(2008-04-02T11:25:34Z) Ukrainski, Kadri
Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused
(2013) Masso, Jaan; Liik, Margo; Ukrainski, Kadri
Käesoleva raporti eesmärgiks on anda panus Eesti poliitikakujundajatele innovatsiooni indikaatorite kasutamiseks nii uue programmiperioodi (2014-2020) teadus- ja arendustegevuse strateegias kui ka erinevate innovatsiooni ning teadus-arendustegevuse meetmete juures. Seda eesmärki on raportis üritatud saavutada läbi kolme tegevuse. Raporti teises peatükis tutvustatakse üldiseid indikaatorite koostamise metoodika põhimõtteid ja analüüsitakse Eesti senise teadus- ja arendustegevuse strateegia (perioodi 2007-2013) täitmist indikaatorite kaupa. Raporti kolmandas peatüki analüüsitakse uuritakse teadus- ja arendustegevuse panust erinevate tehnoloogilise tasemega majandusharude tegevusedukusse OECD riikides (sealhulgas ka Eestis) leidmaks milliseid võiksid olla teadus-arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika rõhuasetused erinevates majandusharudes. Raporti neljanda osa eesmärk on pakkuda välja üks võimalik eeskiri (algoritm) indikaatorite valikuks teadus-arendustegevuse poliitikasse, mis arvestaks indikaatoritele esitatavaid erinevaid nõudeid, vähendaks vastava protsessi subjektiivsust ja oleks põhimõtteliselt rakendatav erinevatel tasanditel (indikaatorite valikuks nii strateegiatesse kui ka konkreetsetesse poliitikameetmetesse).