Sirvi Autor "Uusberg, Andero, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 63

Afektiivse seisundi mõju ootusest tingitud auditoorsele tajuillusioonile
(Tartu Ülikool, 2020) Puusepp, Adriana; Tulver, Kadi, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli vaadata, kas mängulise katsega õnnestub esile kutsuda tajupetet ning kas tajupetete esinemise sagedus on sõltuv osalejate afektiivsest seisundist ja individuaalsetest erinevustest. Selleks kombineerisime MID paradigma auditoorse tajukatsega ja viisime läbi mängulise katsega, kus sai võita erinevas koguses šokolaadi. Mängu abil saime manipuleerida afektiivse ergastuse ja valentsi taset. Valim koosnes 40 inimesest. Analüüsi põhjal saame öelda, et mängulise katsega oli võimalik suuremal osal katseisikutest kutsuda esile tajupetet, 36 osalejat 40st kuulis helitooni katsekordadel, kus tooni tegelikult ei esitatud. Seejuures ei tekkinud statistiliselt olulist seost tajupetete esinemissageduse ning afektiivsete seisundite vahel. Lisaks leidsime, et osalejad, kes vastasid, et nad on rohkem kuulnud illusoorseid helisid või kelle skisotüüpsuse skoor oli kõrgem, kuulsid ka katses rohkem illusoorseid helisid.
Appraisal driven modulation of attention control
(2022-11-01) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Miks mõjutavad emotsionaalse sisuga olukorrad visuaalset tähelepanu? Miks on näiteks nii, et tänaval vihase näoga mööduja jääb väga kiiresti silma? Miks on ka nii, et ebameeldivas või ärevas olukorras kipub tähelepanu fookus olema ainult üksikutel detailidel ja kõrvalised detailid jäävad märkamata? Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud seda, et negatiivsed stiimulid, nagu kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu nende negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö kohaselt tuleks aga otsida seletust emotsionaalsetele sündmustele antud tõlgendustest, mis põhjustavad ja kujundavad emotsionaalset kogemust. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Sellised tõlgendusmehhanismid on sageli automaatsed ja toetuvad ajumehhanismidele, mis tegelevad pidevalt keskkonna hindamisega, arvestades seejuures meie enda hetke eesmärke. Doktoritöö uuringutulemused kinnitasid, et tähelepanu juhib just olukorra tajutud olulisus, mitte olukorra positiivsus või negatiivsus. Lisaks näitas doktoritöö, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged kui varasem kirjandus on näidanud. Peale teoreetiliste edasiarenduste pakkusid esitatud uuringud ka metodoloogilisi täiendusi, nagu näiteks pupilli suuruse kasutamine visuaalse tähelepanu mõõdikuna. Doktoritöö tulemused arendasid edasi arusaamist emotsioonide ja tähelepanu seostest ja samuti pakkusid tulevastele uuringutele uusi lähenemisi.
Appraisals Influence Eye Pupil Size: The Effect of Goal Type and Goal Congruence
(Tartu Ülikool, 2016) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This thesis attempted to investigate the effects of appraisal dimensions on pupillary movements. Three appraisal dimensions were under investigation: goal relevance, goal type and goal congruence. Three hypotheses were formulated. Pupil dilation a) differs in neutral and relevant events; b) depends differently on wins and losses; c) is affected by goal conduciveness and goal obstructiveness. A novel research paradigm was used to test these hypotheses. Instead of picture stimuli we relied on perceptually simple stimuli (Landolt circles) which were coupled with affective meaning. To that end we used the monetary incentive delay task (MID) where the stimuli were associated with three types of events: gains, losses, neutral. The conditioning in the experiment was successful. Pupil dilation showed a difference between neutral and relevant events. As predicted, the results confirmed that goal type has an effect on pupillary reactivity. To a degree goal conduciveness also demonstrated the pattern predicted, in that pupil reactivity changed, but only in approach conditions (conditions “you won” and “you did not win” differed significantly).
The contribution of self-compassion to optimal self-esteem
(Tartu Ülikool, 2016) Mäger, Kerttu; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the research was to analyse the relationship between self-esteem and selfcompassion and to find out whether self-compassion increases optimal self-esteem. For the purposes of this study, optimal self-esteem was operationalized as the congruence between explicit and implicit self-esteem. 147 participants were recruited to a computer-based online study. Explicit self-esteem was measured with Rosenberg Self-Esteem Scale (RSES) and explicit self-compassion was measured with Self- Compassion Scale (SCS). Self-esteem IAT and self-compassion IAT were developed to measure implicit self-esteem and implicit self-compassion. Regression analysis was performed to analyze which components and to what extent contribute to the congruence of explicit and implicit self-esteem. It was found that explicit selfcompassion predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem, implicit self-compassion did not have a significant effect. Also high self-efficacy predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem. It can be concluded, that self-compassion has a separate role in optimal self-esteem that cannot be described by the role of self-efficacy, as both self-compassion and self-efficacy independently predicted greater congruence between explicit and implicit self-esteem.
Critical analysis of the Cybernetic Big Fve Theory
(Tartu Ülikool, 2021) Andres, Siim; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
EEG-alfa aktiivsuse ja afektiivsete seisundite seos tähelepanu ulatusega
(Tartu Ülikool, 2014) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tähelepanu ulatuse ja EEG-alfa vahelist seost. Tähelepanu ulatust mõõdeti globaalse-lokaalse taju ülesandega. Püstitati hüpotees, et kitsama tähelepanu fookusega kaasneb suurem alfa võimsus. Hüpoteesi testimiseks kasutati kahte lähenemist. Uuriti, kas katseisiku alfa võimsus suureneb siis, kui ta valib lokaalseid stiimuleid. Analüüsid näitasid, et alfa võimsus on seotud sellega, kuidas katseisik vastas globaalse-lokaalse taju ülesandes, katseisikute alfa võimsus suurenes lokaalsete stiimulite eelistamisel. Järgmisena uuriti, kas afektiivne seisund, mis käitumisandmete põhjal ahendab tähelepanu, suurendab ka alfa võimsust. Analüüs andis vasturääkivaid tulemusi, hüpoteesi toetasid mingil määral ootuslikud seisundid.
Emotion Regulation Effectiveness: Sixteen Strategies in the Daily Lives of Estonians During COVID-19
(Tartu Ülikool, 2024) Andres, Siim; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotion regulation is a central aspect of mental and physical health. To improve health we must understand emotion regulation strategies are effective. However, previous studies of emotion regulation are not always consistent. This thesis addresses this issue by investigating 16 regulation strategies via the experience sampling method in a sample of randomly selected 314 Estonians. Results show six emotion regulation strategies (sport, other, relaxation, substances, reconstrual, and socialisation) are associated with hedonistically desirable change in emotion and perceived success. This study is important because it highlights further gaps in the literature of emotion regulation and how future research would greatly benefit from standardised and validated ESM items which also explore the specific contexts where emotion regulation strategies are used.
Emotion Regulation Related Changes in Corrugator Supercilii Activity and Skin Conductance Response: A Comparison of Distraction and Focused Breathing
(Tartu Ülikool, 2019) Puusepp, Kärt; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study investigated the effectiveness of two attentional deployment emotion regulation strategies, distraction and mindfulness-based focused breathing. Corrugator supercilii activity and skin conductance responses were recorded while 56 participants viewed neutral, low intensity and high intensity negative pictures during a control condition, implementation of distraction and focused breathing and later re-exposure. Distraction was hypothesized to be more effective in immediately lowering high intensity negative emotions and focused breathing to have better lasting effects. Corrugator supercilii activity and skin conductance results showed no significant differences between the two strategies, while focused breathing was more effective in lowering self-reported negative affect than distraction. Neither physiological data nor self-reported ratings revealed any significant differences or effects of the two strategies during re-exposure.
Emotsiooni näoväljenduste kontroll valetamisel teisena omandatud keeles
(Tartu Ülikool, 2013) Viilup, Olga; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö eesmärgiks oli uurida emotsiooni näoväljenduste kontrollimise edukust valetamisel kahekeelsetel isikutel ning võrrelda emakeeles ja teisena omandatud keeles saadud tulemusi. Hüpoteesiks oli teisena omandatud keeles nõrgem emotsioonide kontrollimine valetamise ajal, võrreldes sama tegevuse sooritusega emakeeles. Valim koosnes kuuest vene õppekeelega kooli lõpetatud Tartu Ülikooli tudengitest, kes pidid kirjeldama esitatud pilte kahes keeles, ning sõltuvalt ülesandest rääkima tõtt või valetama. Katsed salvestati videole, mille põhjal kodeeriti ja analüüsiti järgnevalt emotsiooni näoväljendusi tuginedes Paul Ekmani töödele. Uurimuse põhiliseks sõltuvaks muutujaks oli informatsiooni lekkimine valetamise ajal. Vaatamata väiksele valimile kinnitasid saadud tulemused püstitatud hüpoteesi, kuna enamus katseisikuid suutsid oma emotsioone paremini kontrollida valetades oma emakeeles, võrreldes valetamisega teisena omandatud keeles. Saadud tulemused näitavad, et kuigi kasutatud meetod vajab korrigeerimist, saab seda kasutada edaspidi sarnaste uurimuste läbiviimiseks.
Emotsioonide regulatsiooni otsused - ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise eelistuse, efektiivsuse ning valiku dünaamika võrdlus
(Tartu Ülikool, 2020) Ranne, Linda; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuses võrreldi ümberhindamise ning tähelepanu kõrvalejuhtimise valiku eelistusi olenevalt stiimuli intensiivsusest; hinnati strateegiate rakendamise subjektiivset efektiivsust ning keerukust; vaadeldi otsustusprotsessi dünaamikat hiiretrajektoori aja, pikkuse ja joonealuse pindala põhjal. Selleks viidi läbi veebikatse, millest võttis osa 53 inimest. Katses paluti valida ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise vahel, et vähendada erineva negatiivse intensiivsusega piltidest tekitatud negatiivset emotsiooni. Tulemused näitasid, et ümberhindamist eelistati rohkem madala negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral ja tähelepanu kõrvalejuhtimist kõrge negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral, kuid ümberhindamise rakendamine oli olenemata stiimulpiltide intensiivsusest subjektiivselt lihtsam ning efektiivsem ehk leiti vastuolu ümberhindamise eelistuse ning selle efektiivsuse vahel. Arvestades varasemalt leitud seoseid ümberhindamise kasutamise ja hea vaimse tervise vahel, oleks oluline panustada ümberhindamise sagedamasse kasutusse. Uuringus kasutati uuenduslikku hiiretrjektoori meetodit, et hinnata emotsiooni regulatsiooni strateegiate valiku automaatsust. Mõõdikute analüüsi põhjal ei leitud aga statistiliselt olulisi tulemusi, seega uuringut tuleks korrata näiteks suurema valimiga.
Emotsioonide tekkimise ja reguleerimise iseärasused mittekohaneva perfektsionismi puhul
(Tartu Ülikool, 2020) Miškinyte, Grete; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mittekohanevate perfektsionistide düsfunktsionaalsemat kohanemist on muuhulgas seostatud nende emotsiooniregulatsiooni raskustega, ehkki praeguseks pole veel selge, milles täpsemalt need raskused seisnevad. Töö eesmärgiks oli uurida, kas mittekohanevad perfektsionistid eristuvad oma kõrgema emotsionaalse reaktiivsuse, madalama regulatsioonivõime või mõlema poolest, võttes fookuseks ümberhindamise emotsiooniregulatsiooni strateegia. Probleemi uurimiseks kasutati vinjett-uuringut ja enesekohaseid küsimustikke. Valim koosnes 253-st inimesest, kes jagati latentsete profiilide analüüsiga mitteperfektsionistideks, kohanevateks perfektsionistideks ja mittekohanevateks perfektsionistideks. Tulemustest selgus, et mittekohanev perfektsionism on oluliselt seotud negatiivse afektiivsuse, neurootilisuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite ning eneseraporteeritud emotsiooniregulatsiooni raskustega. Üllatav tulemus oli see, et ehkki mittekohanevad perfektsionistid raporteerivad küsimustikus vähesemat ümberhindamist, ei jäänud nad eksperimendis mõõdetud ümberhindamise tõhususe poolest alla ei kohanevatele ega mitteperfektsionistidele. Tulemusi võib selgitada sellega, et mittekohanevate perfektsionistide emotsiooniregulatsiooni raskused tulenevad kõrgemast reaktiivsusest, kuid mitte madalamast regulatsioonivõimest. Teiseks selgituseks võib olla see, et mittekohanevad perfektsionistid tulevad ümberhindamisega paremini toime, kui neid on selleks juhendatud.
ERQ ja DERS emotsiooniregulatsiooni küsimustike vastavus raporteeritud käitumisega
(Tartu Ülikool, 2021) Krainjukova, Jekaterina; Käosaar, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Fantastic teams and where to find them: understanding team processes in space and analog environments through the IMOI framework
(Tartu Ülikool, 2021) Käosaar, Andres; Marques-Quinteiro, Pedro, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Burke, Shawn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This master’s thesis is based on a research paper1 aimed to propose a synthetic model of teamwork effectiveness in space and analog environments (SAE). A systematic literature review approach was adopted to examine the state-of-the-art of the teamwork literature in SAE. Thirty-six research papers were reviewed, and the results were organized according to the Input-Mediator-Output-Input (IMOI) framework. The findings suggest that the teams working in SAE are challenged with contextual (e.g., time, isolation, and confinement), collective (e.g., autonomy, culture), and individual (e.g., personality) attributes. These are inputs to team processes (e.g., interpersonal processes; communication) and emergent states (e.g., climate; emotions), which mediate team outputs such as team performance, team cohesion, and psychological well-being. The extracted connections are described, and a coherent model is proposed. This paper focuses on the SAE teamwork literature from a proven perspective but new angle, proposing an original coherent model for structuring the related variables. It furthers both theory and practice, emphasizing important aspects on which space organizations should additionally concentrate regarding long-duration space exploration.
Harjumuspärase emotsioonide reguleerimise seosed isiksuse ja vaimse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liiv, Maarja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimustööl on kaks eesmärki. Esiteks adapteeriti eesti keelde Emotsiooni Regulatsiooni Küsimustik (ERQ) ja uuriti suhestumist teiste küsimustikega. Teiseks uuriti, kas ERQ-ga mõõdetud harjumuspärane emotsioonide allasurumine, ümberhindamine või tähelepanu eemale juhtimine vahendab seost vaimse tervise ja isiksuse vahel. Käesolevas uuringus osales 625 inimest. Leiti, et ERQ on valiidne ja sobiv emotsioonide reguleerimise küsimustik nii koos kui ka ilma tähelepanu eemale juhtimise alaskaalaga, mis on lisatud ERQle juurde ning tegu on uuendusega, mis ei ole veel avaldatud. Ümberhindamise ja allasurumise alaskaalade vahel puudub korrelatsioon, aga ümberhindamine ja tähelepanu eemale juhtimine on omavahel seotud alaskaalad. Teiste küsimustikega võrreldes leiti diskriminantne valiidsus xS5 isiksuseküsimustikuga, konvergentne valiidsus Emotsiooni Regulatsiooni Raskuste Skaalaga, ennustav valiidsus Positiivse ja Negatiivse Afekti Skaalaga ning Emotsionaalse Enesetunde küsimustikuga. Käesolevas töös ei leitud ümberhindamise vahendavat rolli depressiooni, ärevuse ja neurootilisuse vahel, aga selgus, et allasurumine on vahendav tegur ekstravertsuse ja depressiooni vahel. Järeldati, et kõrgema ekstravertsusega inimesed võivad kogeda osaliselt vähem depressiooni sümptomeid, sest nad suruvad harjumuspäraselt vähem oma tundeid alla.
Hingamisele keskendumise ja tähelepanu eemale juhtimise efektiivsuse võrdlus negatiivsete emotsioonide reguleerimisel, ERP uuring
(Tartu Ülikool, 2019) Poopuu, Pärtel; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös võrreldi kahe tähelepanu juhtimisel põhineva meetodi, tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise, vahetut ja kestvat mõju negatiivsete emotsioonide reguleerimisel. Selleks paluti 54 katseisikul vaadata EEG salvestamise ajal negatiivse ning neutraalse sisuga pilte. Esimese katseosa regulatsiooni tingimused mudeldasid tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise rakendamist. Katse teises osas tulid kõik stiimulid taasesitusele, mis mudeldas regulatsioonimeetodite kestvat mõju. Emotsiooni regulatsiooni efektiivsust hinnati LPP amplituudi muutuste kaudu, mis kajastavad erinevusi stiimulpiltide eelistöötluses. Uuring leidis, et nii tähelepanu eemale juhtimine kui ka hingamisele keskendumine vähendasid kontrolltingimusega võrreldes rakendamise ajal LPP amplituuti vastusena nii negatiivsetele kui ka neutraalsetele piltidele. Kestev mõju tähelepanu juhtimise meetoditel LPP amplituudile puudus. Järeldati, et mõlemad tähelepanu juhtimise meetodid toimivad vähemalt osaliselt läbi üldise stiimuli töötluse pärssimise.
How susceptible are we? Effects of valence and reward interactions on approach and avoidance behaviour
(Tartu Ülikool, 2013) Tõeleid, Jan-Erik; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This study was centred on the effect of valence and reward interactions on implicit approach and avoidance motivations and behaviour. As most studies on the subject have been done in valence condition only, the direction was thought to be prudent and a number of hypotheses were made, regarding valence and reward interactions in tasks measuring approach and avoidance behaviour. The hypotheses were tested, using a manikin type approach avoidance task, in which the participants had to avoid and approach valenced and rewarded words based on their grammatic category. Results showed evidence for the hypotheses and also, for some practices already used by professionals in advertising and marketing industries. Results also show some phenomena that merit further research.
Implitsiitse afektiregulatsiooni mõju eesmärgi ja tulemuse mälujäljele ajatajukatses
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksoo, Christo; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas veebiuuringus uuriti kahe ümberhindamise ( reappraisal ) strateegia - tajumuutuse ja soovimuutuse kognitiivseid mehhanisme. Selleks lasti 221 osalejal mänguna raamistatud katses võimalikult täpselt taasluua erineva pikkusega ajaintervalle, millest näiliselt sõltuvalt nad kas võitsid või kaotasid punkte. Ülesannete järel paluti osalejatel meenutada neile seatud eesmärke ja saavutatud tulemusi. Katse kontrollis hüpoteesi, et tegeliku soorituse ja eesmärgi ning osalejate meenutuste võrdlusel ilmnev mäluviga peegeldab implitsiitse ümberhindamise käigus tekkinud muutusi mälujäljes. Tagajärgede täpsushinnangud liikusid aja möödudes oodatud suunas ehk osalejad hindasid oma sooritust hilisemal mõõtmisel paremaks, kui alguses. Eesmärkide täpsushinnangud oodatud suunas ei liikunud. See võis aga tuleneda katse ehituse kitsaskohtadest, mistõttu oleks vajalik katseprotseduuri täiustada ja viia läbi täiendavaid uuringuid.
Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud tarbijaeelistuste mõistmisel ostuotsuse kujunemise protsessis mahlatoodete näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Kustavus, Karin; Kuusik, Andres, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
Impulsivity and time perception as predictors of pathological gambling
(Tartu Ülikool, 2013) Maar, Aili; Uusberg, Andero, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Current study examined multivariate relationships between impulsivity, time perception, gambling behavior and co-variates as age, gender, education and nationality. Impulsivity, time perception and risk for pathological gambling (PG) was assessed in 3500 participants aged between 15 and 74 years (1506 men and 2024 woman, 2455 Estonians and 1075 non-Estonian residents of Estonia) with different educational and socio-economical background. Participants completed the South Oaks Gambling Screen (SOGS) and the modified Impulsive Behavior Scale (mUPPS). Time Production Task (TPT) was presented to all participants. As the result, impulsive subjects tend to perceive time intervals as shorter and they under produce time intervals more than self-controlled subjects. Impulsivity was associated with PG to the extent that this association can be interpreted as causal but it is not mediated by time perception as was hypothesized.
Intensity of the stimulus rather than its affective meaning elicts changes in EEG recorded frontal alpha asymmetry
(Tartu Ülikool, 2015) Kelder, Kaspar; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
A constantly growing body of literature has so far not reached a common understanding of which aspects of the affective state modulate frontal EEG alpha asymmetry. To explore these effects the monetary incentives delay paradigm was modified to enable direct comparison between the most prominent dimensions of emotion (valence, approach-avoidance, motivational intensity). The intensity of the stimulus was varied through a separate independent variable indicating the stakes (high/low) participants were playing for. The results showed no emotion dimension having a significant effect on the changes in the EEG recorded frontal alpha asymmetry scores during stimulus presentation. Analysis did however reveal the stimulus intensity having a significant effect on the change in asymmetry scores remaining even after accounting for stable and situational individual differences. These results lead to the conclusion that emotional stimulus intensity rather than their affective meaning can affect the changes in frontal alpha asymmetry scores elicited by an emotional stimulus.