Elukohaandmete täpsustamine rahvastikuregistris: sekkumise mõju kohaliku omavalitsuse täpsusega elukohaga isikutele

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Käesolev magistritöö käsitleb rahvastikuregistri elukohaandmete täpsustamist ning käitumisteadusliku sekkumise mõju kohaliku omavalitsuse täpsusega (edaspidi KOV-täpsusega) registreeritud elukohaandmetega isikute käitumisele. Täpsed elukohaandmed on olulised kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks ning usaldusväärse statistika koostamiseks. Töö keskmes on probleem, mille kohaselt on rahvastikuregistris kasvav hulk KOV-täpsusega registreeritud elukohti, mis võiksid tegelikult olla aadressitäpsusega elukohad. Sageli on selle põhjuseks omanike vastuseis ja ametnike vähene initsiatiiv, millest tulenevalt üürnikud ei registreeri täpse aadressiga elukohta. Töös rakendatakse COM-B käitumismudelit, et analüüsida kolme sihtrühma (omanike, üürnike ja ametnike) probleemset käitumist ja selle põhjuseid. Uuringu raames saadeti 9397 KOV-täpsusega elukohaga isikule kahte tüüpi teavituskirjad: neutraalne kiri ja COM-B mudelil põhinev käitumisteaduslik kiri. Juhuslikustatud kontrollkatse võimaldas hinnata kirjade mõju elukoha täpsustamisele ning selle võimalikku sõltumist taustatunnustest. Uuringu tulemused näitasid, et 2 kuu jooksul täpsustasid oma elukoha andmed 14,6% neutraalse ja 14,5% käitumisteadusliku kirja saajatest, mis ei ole statistiliselt oluline erinevus. Statistilisele olulisusele lähenes interaktsiooniefekt, mille kohaselt kirja mõju oli suurim keskharidusega inimestele. Töö järeldab, et üksnes teavituskirjadest ei piisa, et oluliselt muuta elukohaandmete täpsust. Eesmärgi saavutamiseks tuleks tulevikus kombineerida erinevaid sekkumisviise, sh tõhusamat järelevalvet, avalikku teavitustööd, täiendavaid maksusoodustusi, andmebaaside ristkasutust ja ametnike toetamist praktiliste juhistega. Käesolev töö annab väärtusliku sisendi tõenduspõhise poliitikakujundamise arendamiseks ning näitab, kuidas käitumisteaduslik lähenemine saab toetada avaliku sektori otsuseid.

Kirjeldus

Märksõnad

rahvastikuregister, elukohaandmed, käitumisteadus, COM-B mudel, teavituskiri, juhuslikustatud kontrollkatse

Viide