Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 48

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põlvkondadeülese ajalootrauma ja säilenõtkuse keelelised markerid Eesti elulugudes: LLM-toetatud tekstianalüüs ning käitumisteaduslik sekkumisvõimaluste kaardistus kommunismiohvrite mälestusmuuseumi jaoks
(Tartu Ülikool, 2026) Jahnke, Solveig; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö uurib Eesti 20. sajandi ajaloosündmuste kajastumist eluloolistes intervjuudes ning analüüsib, kuidas nendes lugudes avalduvad trauma ja säilenõtkusega seotud keelelised markerid. Töö põhineb Eesti Mälu Instituudi Kogu Me Lugu intervjuukorpuse eksploratiivsel suure keelemudeli (LLM) toetatud analüüsil. Analüüs hõlmas 215 intervjuud ning keskendus üheksale trauma ja resilientsusega seotud markerile: emotsionaalne laetus, vältimine, distantseerumine, pisendamine, agentsuse kadu ja taastumine, tähendusloome, vaikimine ja põlvkondadeülene ülekanne. Töö eesmärk on kaardistada, kuidas kommunismiohvrite mälestusmuuseum saab toetada külastaja ettevalmistamist, narratiivset refleksiooni, agentsuse taastamist ja ajalookogemuse vastutustundlikku mõtestamist, vähendades samal ajal retraumatiseerimise riski. Trauma uurimisel on suurte keelemudelite kasutamine viimastel aastatel laienenud, kuid ajalootrauma diskursuse LLM-põhine analüüs on seni jäänud piiratumaks, eriti Eestis. Teoreetiliselt seob töö kollektiivse ja kultuurilise trauma, põlvkondadeülese traumaülekande, postmälu, agentsuse, tähendusloome ja säilenõtkuse käsitlused. Rakenduslikus osas tõlgendatakse tulemusi käitumisteadusliku sekkumisloogika, sealhulgas COM-B mudeli ja käitumise muutmise ratta põhimõtete kaudu. Tulemused näitavad, et intervjuudes ei avaldu ajalootrauma üksnes kannatuse, kaotuse ja agentsuse katkemisena, vaid ka tähendusloome, säilenõtkuse ja agentsuse taastumisena. Vaikimise, distantseerumise ja põlvkondadeülese ülekande markerid osutavad sellele, kuidas traumaatilised ajaloosündmused kanduvad edasi perekondlikus ja ühiskondlikus mälus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kui kavatsus ei saa teoks: valimiskäitumise toetamine SMS-põhise sekkumisega
(Tartu Ülikool, 2026) Truija, Sandra; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Valimisosalus ei ole ainult individuaalne käitumisvalik, vaid ka poliitilise esindatuse küsimus. Kui mõni ühiskonnarühm osaleb valimistel järjepidevalt vähem, võivad poliitilised otsused peegeldada ebaproportsionaalselt aktiivsemate valijate eelistusi. Eestis avaldub selline lõhe eriti selgelt 25–34-aastaste seas. Käesolev töö uurib, millised psühholoogilised ja käitumuslikud mehhanismid takistavad valimiskavatsuse elluviimist ning kuidas seda kavatsust sekkumisega toetada ja käitumiseks üle viia. Töö ühendab probleemikaardi, lahenduste kaardistuse ja mõju-uuringu üheks rakendusliku käitumisteaduse tervikuks. Varasema kirjanduse põhjal eristati kuus hääletamist takistavat tegurit: madal poliitiline mõjusus, madal poliitiline huvi, kavatsuse ja käitumise lõhe, sotsiaalsete normide taju, nõrk valimisharjumus ning otsustamisraskus. Lahenduste kaardistuse põhjal valiti edasiseks testimiseks SMS-sõnum, sest see on ajastatav, skaleeritav ja madala marginaalkuluga ega eelda saajalt eelnevat registreerimist. Mõju-uuring viidi läbi veebipõhise vinjetieksperimendina 826 vastajaga, kes jaotati sünnikuupäeva alusel kolme tingimusse: neutraalne kontrollsõnum, deskriptiivset sotsiaalset normi rõhutav sõnum ning rakenduskavatsuse loogikal põhinev käivitav sõnum, mis suunas hääletamisplaani konkretiseerimisele. Sõnumite keskmist peamõju valimiskavatsusele ei ilmnenud. Keskne leid oli tingimuslik: käivitava sõnumi seos valimiskavatsusega sõltus vastaja varasemast valimisharjumusest (B = −0,24, p < ,001,) ja jäi oluliseks ka Bonferroni korrektsiooni järel. Sõnum oli tugevamalt seotud valimiskavatsusega nende vastajate seas, kelle varasem valimisharjumus oli nõrgem. 18–34-aastaste alamvalimis ilmnes sama suunaga muster, kuid see ei jäänud Bonferroni korrektsiooni järel oluliseks ning seda käsitletakse uurimuslikuna. Tulemused viitavad, et SMS-sõnumi mõju on tingimuslik. See ei pruugi toimida universaalse mobiliseerimisvahendina, kuid võib olla asjakohane just siis, kui takistus seisneb kavatsuse elluviimises, näiteks nõrgema valimisharjumusega valijate puhul. See pakub konkreetse suuna edasiseks testimiseks. Olulisim piirang on sotsiaalmeedia kaudu kogutud mugavusvalim ja võimalik laeefekt, mistõttu järgmiseks sammuks on valimisperioodil läbiviidav randomiseeritud välikatse, mille tulemusmõõdikuks on kinnitatud hääletamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti koolipidajate rolli tajumine koolides kiusamise ennetamisel ning kogemus sellesse panustamisel ja parimate praktikate rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Männik, Nänsi; Treial, Kristiina, juhendaja; Siilbek, Eike, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöös kirjeldatakse Eesti koolipidajate rolli tajumist koolides kiusamise ennetamisel ning nende kogemust sellesse panustamisel ja parimate praktikate rakendamisel. Lähtekohaks on arusaam, et kiusamise ennetamine ei sõltu üksnes kooli igapäevastest tegevustest, vaid ka sellest, millised tingimused, ressursid, koostöövormid ja prioriteedid on kujunenud koolipidaja tasandil. Töö keskendub kohalike omavalitsuste ehk munitsipaalkoolide koolipidajatele ning käsitleb soovitud käitumisena koolipidajate süsteemset ja järjepidevat panustamist kiusuennetusse. Empiirilises osas viidi läbi kvalitatiivne uuring kaheksa kohaliku omavalitsuse koolipidaja esindajaga. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega ning analüüsiti temaatilise analüüsi kaudu. Tulemustest selgus, et koolipidaja roll kiusuennetuses on mitmetasandiline ja ebaühtlaselt mõistetud. Koolipidajat ei nähta igapäevaste kiusamisjuhtumite lahendajana, vaid tingimuste loojana, koolijuhtide ja tugisüsteemide toetajana, koostöö vahendajana ning ennetuse nähtavaks tegijana. Samas piiravad koolipidajate süsteemset panustamist ebaselge vastutusjaotus, valdkondlik killustatus, ressursipuudus, koolide erinev valmisolek kiusuennetusega tegelemisel, ennetustegevuste õhinapõhisus ning kiusamise, eriti küberkiusamise, varjatus. Tulemuste mõtestamisel kasutati sotsiaalökoloogilise mudeli ja COM-B mudeli elemente. Analüüsi põhjal tuletati kolm võimalikku lahendussuunda: riiklik või KOVide ülene kiusuennetuse toetamise raamistik, koolipidajate piirkondlik koostöövõrgustik ja praktiline kontrollnimekiri koolipidajatele. Uuritava mõjuga sekkumise visioonina pakutakse välja koolipidajate koostöövõrgustiku pilootprojekt. Kokkuvõttes leiab töö, et koolipidaja roll vajab selgemat mõistmist ja süsteemsemat toetamist, et kiusuennetus ei jääks üksnes koolide ja üksikute eestvedajate kanda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digikäitumise eneseregulatsiooni soovituste väljatöötamine koostöös 12-17aastaste noortega
(Tartu Ülikool, 2026) Kuningas, Marta-Magdaleen; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub noorte digikäitumise eneseregulatsiooni toetamisele. Digikäitumise all mõeldakse selles töös nutiseadmete kasutamist ning sellega seotud tegevusi. Digikäitumise eneseregulatsiooni all mõistetakse noore võimet märgata, hinnata ja juhtida oma nutiseadmete ning sotsiaalmeedia rakenduste kasutust nõnda, et digikäitumine oleks kooskõlas noore eesmärkide ja heaoluga. Empiiriline uuring tugines seitsmele 12—17-aastaste noortega läbi viidud intervjuule, mis kodeeriti induktiivselt planeeritud käitumise teooria (Ajzen, 1991) raamistikus. Digikäitumise eneseregulatsiooni keerukus avaldub noorte puhul tajutud käitumiskontrolli ja käitumiskavatsuse vahel. Eriti vanemas, 15—17-aastaste rühmas, osutus peamiseks takistuseks järjepidevuse hoidmine. Vanuserühmade vahel ilmnesid sisulised erinevused: 12—14-aastased vajavad alusteadmisi meediahariduses ning konkreetseid tehnilisi ja keskkondlikke tööriistu, samas kui 15—17-aastaste puhul, tuleks rohkem keskenduda järjepidevuse ja eneseregulatsiooni arendamisele. Lahendused kaardistati makro- (riiklikud regulatsioonid) ja mikrotasandil (kool, perekond, noore eneseregulatsioon) ning hinnati nende mõjukust ja teostatavust. Riiklikud keelud on potentsiaalselt mõjukad, kuid lähevad vastuollu noorte väljendatud autonoomia vajadusega. Pere tasandil lahendused on mõjukad noorematele (12—14-aastastastele), kuid 15—17-aastaste puhul on vanemate seatud piirangud leevenenud või noore enda kontrollida. Kõige sobivamaks sekkumise keskkonnaks osutus kooli tasand, mis võimaldab noori süstemaatiliselt ning tuttavas keskkonnas kaasata. Indiviidi tasandil jagunesid lahendused kolmeks: tehnilised ja keskkondlikud tööriistad, sisulised teadmised ning sotsiaalse keskkonna teadlik kujundamine. Intervjuudest selgus, et noored ei lükka tagasi soovituste sisu, vaid nende vormi. Kategoorilised keelud, üldistavad halvustused ning kõneisiku enda suur digikasutus ja ebausaldusväärsus võivad sekkumise mõju vähendada. Noored ootavad tasakaalustatud käsitlust, mis tunnustab nutiseadmete positiivseid külgi ja jätab ruumi nende endi otsustusele. Lahenduste kaardistusest tuletatud sekkumine oleks klassijuhataja tunni raames läbiviidav sessioon. Sessiooni esimene osa keskendub indiviidi käitumise märkamisele, teine mõtestamisele ja arutelule, mis on kohandatud vastavalt vanuserühmale. 12—14-aastastele visuaalsete materjalide kaudu nutikasutuse mõjust aju arengule, unele ja keskendumisele; 15—17-aastastele aktiivset osalust nõudvate enesetestide kaudu. Kolmas osa keskendub katsetamisele: õpilased koostavad isikliku tööriistakasti konkreetsetest võtetest, mille kaudu võib mõju ulatuda klassiruumist väljapoole. Õnnestumise eeltingimusteks on läbiviija usaldusväärsus, avatus, hukkamõistva tooni vältimine ja järjepidevuse selgesõnaline käsitlemine. Edasine arendus eeldab koostööd noorte, spetsialistide ja teadlaste vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhikooliõpilaste köögiviljavalik koolilõunal: taldrikufotodel põhinev enne-pärast uuring
(Tartu Ülikool, 2026) Okas, Marit; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub põhikooliõpilaste köögiviljavalikule koolilõuna valimisel. Töö eesmärk oli hinnata, kas värskete köögiviljade ja salatite paigutamine serveerimisliini algusesse mõjutas seda, kas ja kui palju õpilased köögivilju valisid. Uuring viidi läbi ühe kooli loomulikus sööklakeskkonnas enne-pärast disainil põhineva sekkumisuuringuna. Sekkumise käigus muudeti serveerimisliini järjestust nii, et värskeid köögivilju ja salateid pakuti enne sooja toitu. Andmed koguti vahetult pärast serveerimist tehtud taldrikufotode põhjal. Lõplik analüüs hõlmas 891 fotot, millest 315 pärines baasperioodist ja 576 sekkumisperioodist. Tulemused näitasid, et sekkumisperioodil ei suurenenud köögivilju sisaldavate taldrikute osakaal ega erinevate köögiviljade arv. Küll aga suurenes köögiviljade osakaal kogu taldrikupinnast ning toiduga kaetud pinnast. Tulemused viitavad sellele, et sekkumine ei mõjutanud eeskätt seda, kas õpilased köögivilju valisid, vaid pigem seda, kui suure koguse nad köögivilju taldrikule tõstsid. Seega võib köögiviljade serveerimisliini algusesse paigutamine suurendada köögiviljade osakaalu õpilaste taldrikutel, kuid mõju tugevdamiseks tuleks seda kombineerida teiste valikukeskkonna kujundamise võtetega. Kokkuvõttes näitasid tulemused, et valikuarhitektuuriline sekkumine võib toetada tervislikumaid toiduvalikuid, kuid üksnes värskete köögiviljade asukoha muutmine ei pruugi olla piisav, et tõsta köögiviljade tarbimist nende õpilaste seas, kes köögivilju tavapäraselt ei vali.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppija toetamise mudel: haridustee katkemise ennetamine
(Tartu Ülikool, 2026) Loopõllu, Marge; Kõiv, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Haridustee katkemine ja koolist eemaldumine on Eestis jätkuvalt oluline haridus- ja sotsiaalpoliitiline probleem. Kuigi varajase haridussüsteemist lahkumise määr on viimastel kümnenditel vähenenud, mõjutab probleem jätkuvalt ebaproportsionaalselt rohkem riskirühma kuuluvaid õppijaid ning on seotud negatiivsete tagajärgedega nii indiviidi heaolule, tööturuväljavaadetele kui ka sotsiaalsele kaasatusele (Eurostat, 2024; Kallip & Heidmets, 2017). Uuringud viitavad, et haridusest eemaldumine kujuneb sageli pikaajalise protsessina, milles põimuvad akadeemilised raskused, nõrk koolikuuluvustunne, vähene toetus ja vaimse tervisega seotud probleemid (Gubbels et al., 2019; Rumberger, 2011). Seetõttu on oluline mõista mitte ainult haridusest eemaldumise põhjuseid, vaid ka tegureid, mis toetavad õppijate kooli naasmist ja haridusteel püsimist. Magistritöö eesmärk oli luua praktikapõhine toetamise mudel õppijate kooli naasmise ja haridusteel püsimise toetamiseks. Töö teoreetiline raamistik ühendas COM-B käitumismudeli (Michie et al., 2011) ja enesemääramisteooria (Ryan & Deci, 2000), võimaldades käsitleda koolis püsimist õppija võimekuse, võimaluste ja motivatsiooni koosmõjus. Empiiriline osa põhines kvalitatiivsel uurimiskaval ning ekspertintervjuudel õpilasnõustajatega. Uuring keskendus õppijate kooli naasmist mõjutavatele teguritele, toimivatele sekkumistele ja toetavatele praktikatele. Tulemused näitasid, et õppijate kooli naasmist ja haridusteel püsimist toetavad eelkõige usalduslikud suhted, individuaalselt kohandatud tugi, õppija kompetentsuse kogemuse taastamine ning koolikeskkonna võime toetada autonoomiat ja kuuluvustunnet. Ekspertide hinnangul ei ole haridusest eemaldumine enamasti seotud ühe konkreetse teguriga, vaid kujuneb mitme omavahel seotud akadeemilise, psühhosotsiaalse ja keskkondliku mõjutaja koosmõjul. Samuti ilmnes, et tõhusad sekkumised eeldavad järjepidevat koostööd õppija, kooli, pere ja tugivõrgustiku vahel ning paindlikku reageerimist õppija muutuvatele vajadustele. Tulemuste põhjal loodi praktikapõhine toetamise mudel, mille keskseteks komponentideks on varajane märkamine, usaldusliku suhte loomine, õppija olukorra terviklik hindamine, individuaalse tegevusplaani koostamine, akadeemilise ja psühhosotsiaalse toe pakkumine ning regulaarne jälgimine ja toe kohandamine. Mudel lähtub arusaamast, et õppija koolis püsimine kujuneb võimekuse, võimaluste ja motivatsiooni koosmõjus ning sõltub autonoomia, kompetentsuse ja seotuse toetamisest. Töö järeldab, et õppijate haridusteel püsimise toetamine eeldab terviklikku, paindlikku ja järjepidevat lähenemist, mis ühendab akadeemilise, psühhosotsiaalse ja süsteemse toe. Loodud mudel pakub praktikutele raamistiku õppijate toetamiseks ning loob aluse edasistele uuringutele, mis keskenduvad mudeli rakendamise ja mõju hindamisele erinevates hariduskontekstides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muusikakoolide õpetajate uskumused turvalise õpikeskkonna kohta: analüüs ja sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2026) Orr, Madis; Uuemäe, Johanna, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Turvalise õpikeskkonna loomine ning väärkohtlemise märkamine ja ennetamine huvihariduses on enam tähelepanu koguv teema. Väärkohtlemise all peetakse silmas igasugust füüsilist, emotsionaalset ja seksuaalset kohtlemist ning hooletussejätmist, mis võib ohustada lapse tervist, arengut ja väärikust vastutuse, usalduse või võimusuhte kontekstis. Rahvusvaheliste uuringute andmetel on muusikahariduses väärkohtlemist kogenud ligi kaks kolmandikku õppijatest. Eestis ei ole probleemi levikut veel uuringuga kaardistatud, kuid olukorda süvendab kinnituskallutatusega seotud „asendamatu spetsialisti müüt“, mille tõttu kalduvad otsustajad andekate muusikute eetilisi puudujääke ignoreerima. Lisaks teeb muusikas väärkohtlemisest teatamise sotsiaalselt ja kognitiivselt keerulisemaks tõsiasi, et praegused õpetajad on sageli õppijate tulevased kolleegid. Kuna huviharidust loetakse võrdväärseks formaalharidusega, on oluline tagada selle läbipaistvus ja turvalisus. Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised muusikakoolide õpetajate uskumused toetavad või pärsivad turvalise õpikeskkonna loomist, et pakkuda sisendit andmepõhise teadusliku sekkumisprogrammi väljatöötamiseks. Uuring lähtub planeeritud käitumise teooriast, aidates mõista uskumuste, normide ja tajutud kontrolli mõju käitumisele. Uuringu sihtrühmaks on muusikakoolide õpetajad, kel on liidriroll ja kohustus kujundada igapäevane õpikeskkond turvaliseks. Andmekogumismeetodina kasutatti poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuusid täisealiste õpetajatega. Kogutud andmed transkribeeriti kõnetuvastusteenuse abil ja neid analüüsiti kvalitatiivse temaatilise analüüsi meetodil ATLAS.ti tarkvara toel, mille tulemusena valmis süstematiseeritud probleemikaart muusikakoolide õpetajate uskumustega turvalise õpikeskkonna kohta. Uuringu tulemusena leiti 4 toetavat ja 7 pärssivat uskumust, mille järel valmis mudel, mis seletab kuidas muusikahariduse süsteemne surve realiseerub läbi õpetajate erinevate uskumuste kaheks võimalikuks teekonnaks. Tulemuse saavutamise kaks tegutsemisahelat, mis käivituvad õpetaja uskumusest lähtuvalt, on orienteeritud sooritusele või protsessile (joonis 1). Koostatud probleemikaardile toetudes tuvastab töö potentsiaalselt teostatavad ja mõjukad lahendused probleemse käitumise muutmiseks. Peamiste sekkumistena analüüsitakse klassiruumidele klaasuste paigaldamist ja raporteerimissüsteemi „turvaline muusika“ loomist. Lahenduste teostatavust hinnatakse finantsiliste piirangute, uskumuste ja valdkonnas valitsevate tihedate sotsiaalsete sidemete valguses. Lõpetuseks esitab töö mõju-uuringu visiooni, mis kirjeldab lahenduse teostatavuse ja tulemuslikkuse tuvastamiseks sobivat uurimisstrateegiat. Väljapakutud uuringus plaanitakse kasutada küsitlusi selgitamaks, kas õpilased ja õpetajad tunnevad end enne ja pärast klaaspaneelide paigaldamist turvalisemalt. Samuti seatakse eesmärgiks tuvastada, kas raporteerimissüsteemi rakendamine aitab reaalselt kaasa väärkohtlemisjuhtumite arvu vähenemisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käitumisteaduslikud sekkumisettepanekud eestikeelse paberraamatu ostukäitumise toetamiseks raamatupoes
(Tartu Ülikool, 2026) Luhats-Ulman, Liina; Reinson, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eestikeelsete paberraamatute ostmine füüsilises raamatupoes on märgatavalt harvenemas, ohustades eestikeelse kirjakultuuri kestlikkust. Käesolev magistritöö kaardistab käitumuslikud barjäärid, mis takistavad eestikeelse raamatu ostmist, ning pakub valikuarhitektuuri muutustel põhinevaid sekkumisettepanekuid. Sihtrühmaks on uuringus „Eestlane loeb 2025" (Lauristin jt, 2026) defineeritud E-tüüpi lugeja, kes eelistab ingliskeelset kirjandust hinna ja kättesaadavuse tõttu. Probleemi analüüsimiseks rakendatakse COM-B käitumismudelit (Michie jt, 2011), mis lokaliseerib barjäärid kolmel tasandil: psühholoogiline võimekus (vähesed teadmised eesti kirjandusest, otsustusväsimus), füüsiline ja sotsiaalne võimalus (eestikeelse kirjanduse hajutatus poes, ingliskeelse kirjanduse sotsiaalne ülemvõim) ning motivatsioon (20-eurone hinnalävi, kaotuse vältimine, vasaku numbri efekt). Empiiriline alus koosneb neljast uuringust: fookusgrupp raamatupoodnikega (N = 7), struktureeritud lühiintervjuud ostjatega raamatupoe keskkonnas (N = 20), veebiküsitlus kuue väljapanekustiimuli hindamiseks (N = 481) ning ekspertintervjuu suure raamatupoeketi esindajaga. Töö pakub välja neljast sekkumisest koosneva paketi: hinnaankruga kureeritud väljapanek sissepääsu lähedal, autoripõhine sotsiaalne tõendus, kultuurilisele seotusele rõhuv identiteedipõhine sõnum ning heaolupõhine sõnum ilukirjanduse väljapanekuga. Kõik sekkumised on madala kuluga, säilitavad tarbija valikuvabaduse ning on kooskõlas FORGOOD eetilise raamistikuga (Lades & Delaney, 2020). Soovituslik järgmine samm on juhuslikustatud kontrollkatse füüsilises raamatupoes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hoiakutest tegudeni: kodanikusidususe seosed vabatahtliku ja heategevusliku panustamisega Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Saik, Kristiina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vabatahtlik ja heategevuslik panustamine on oluline osa kodanikusidusest ning kogukondade toimevõimest, kuid varasemad uuringud viitavad, et panustamine muutub üha paindlikumaks, episoodilisemaks ja vähem püsivaks. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida kodanikusidususe hoiakulise ja käitumusliku mõõtme seoseid vabatahtliku ja heategevusliku panustamisega Eestis ning selgitada, millised tegurid seostuvad panustamise regulaarsuse, viiside mitmekesisuse ja valdkondliku ulatusega. Töö praktiline eesmärk oli pakkuda poliitikakujundajatele ja vabatahtlikke kaasavatele organisatsioonidele sisendit vabatahtliku panustamise toetamiseks. Uuring põhines kvantitatiivsel ristlõikelisel uurimisdisainil. Andmed koguti veebiküsimustikuga, millele vastas 392 vähemalt 18-aastast Eestiga seotud inimest. Küsimustik sisaldas sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, rahulolu näitajaid, vabatahtlikku panustamist puudutavaid hoiakuväiteid, eestindatud Kodanikusidususe skaalat ning küsimusi vabatahtliku ja heategevusliku panustamise kogemuse kohta. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, korrelatsioonianalüüsi, rühmade võrdlust ning hierarhilist regressioonianalüüsi. Tulemused näitasid, et kodanikusidususe hoiakud olid positiivselt seotud kodanikusidususe käitumise, panustamisviiside mitmekesisuse ja panustamisvaldkondade arvuga. Regulaarsed panustajad erinesid ebaregulaarsetest kõrgemate kodanikusidususe hoiakute ja käitumise skooride, soosivama suhtumise ning madalama küünilise suhtumise poolest. Rahulolu oli lihtseostes seotud positiivsemate kodanikusidususe hoiakute ja nõrgemalt ka kodanikusidususe käitumisega, kuid regressioonimudelites ei osutunud rahulolu iseseisvaks panustamist soodustavaks teguriks. Sotsiaaldemograafilistest tunnustest seostus aktiivsem panustamine naissoo, eestlaseks olemise ning maal või hajaasustuses elamisega. Hierarhilised regressioonimudelid näitasid, et hoiakuliste tegurite lisamine suurendas mudelite seletusvõimet, eriti kodanikusidususe käitumise selgitamisel. Kõige järjekindlam positiivne ennustaja oli kodanikusidususe hoiakute koondskoor. Töö tulemused viitavad, et vabatahtliku panustamise soodustamisel ei piisa üksnes üldise heaolu või rahulolu toetamisest. Oluline on kujundada toetavaid hoiakuid, vähendada küünilisust ning luua nähtavaid, paindlikke ja madala sisenemislävega panustamisvõimalusi. Tulemuste ja COM-B mudeli põhjal pakuti töös välja sekkumissuundi vabatahtliku panustamise suurendamiseks. Nende hulka kuuluvad isikliku kutse kasutamine, paindlike ja madala sisenemislävega „vabatahtliku tööampsude“ loomine, vabatahtlike panuse nähtavaks tegemine ja tunnustamine, küünilisust vähendav kommunikatsioon ning vabatahtliku panustamise kujundamine noortetöö ja hariduse loomulikuks osaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How Assessment Tool Design Shapes Case Managers' Behaviour in Sentence Planning
(Tartu Ülikool, 2026) Floren-Anslan, Kristel; Uusberg, Andero, juhendaja; Halvorsen, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Time spent in prison does not automatically lead to rehabilitation. To support rehabilitation, the Estonian Prison Service prepares an individual treatment plan for each inmate serving a sentence exceeding one year. According to Justice Minister’s Regulation No. 21 (2008), the plan is based on a structured risk assessment conducted by the inmate’s case manager. The quality of this plan therefore depends on how well the assessment tool supports case managers’ work in practice. Previous research and the empirical findings of this thesis indicate that the current assessment tool, based on the Offender Assessment System (OASys), is perceived as time-consuming, unclear and insufficiently aligned with case managers’ practical needs (Rikka et al., 2023). The Estonian Prison Service has set the development of an improved risk assessment system as a strategic priority (Estonian Prison Service, n.d.). The aim of this thesis was to prototype an alternative assessment tool, adapted from the Norwegian BRIK (Behovs- og ressurskartlegging i kriminalomsorgen) tool, designed to support case managers’ behaviour and create conditions for improving the quality of sentence planning. The initial framing of the four behavioural dimensions that structure this thesis builds on prior analysis of the current tool’s limitations (Rikka et al., 2023), which the empirical interview data subsequently supported and refined: (1) decision-making and cooperation with inmates, (2) understanding of the inmate, (3) producing relevant input for sentence planning and (4) using the tool consistently and confidently. The COM-B framework (Michie et al., 2011) is used to explain how capability, opportunity and motivation shape these four dimensions, both in the limitations of the current tool and in the improvements perceived in the prototype. Empirical data were collected in February 2026 through a semi-structured focus group interview with six case managers from one Estonian prison who interacted with the prototype of the new assessment tool. Thematic analysis (Braun & Clarke, 2006) of the interview was used to map case managers’ experience of using the prototype. The findings indicate that the prototype was perceived as more structured, easier to use and more focused on currently relevant information than the existing tool. Across all four behavioural dimensions, participants associated the prototype with improvements in capability (clearer structure, more flexible reasoning), opportunity (transparent process supporting shared decision-making, less administrative duplication) and motivation (relevant content, reduced negativity, stronger sense of professional judgement). Participants also anticipated that the prototype could support a better understanding of inmates’ needs and strengths. However, this remains hypothetical, as the tool was not tested with inmates themselves. The main strength of this thesis is the combination of theoretical frameworks (Risk-Need-Responsivity (RNR) theory, desistance theory, COM-B) with empirical testing through prototyping. The main limitations are the small sample size, the use of a text document prototype rather than an implemented system and the absence of inmate participation. The findings should therefore be understood as case managers perceived and anticipated responses to the prototype, rather than as evidence of its effects in routine practice. Based on the findings, the recommendation is to continue refining the prototype in a real-life setting and to ensure clear guidelines and training for case managers. This thesis offers a behaviourally grounded roadmap for the next stage of development and proposes an impact assessment framework for examining the prototype’s effect in a future implementation study. The prototype is therefore best understood as a design reference for supporting sentence planning process, not as a validated replacement for OASys.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Pruuniks teiseks juuniks": Eesti noorte päikesekaitsekäitumist kujundavad tegurid COM-B raamistiku alusel
(Tartu Ülikool, 2026) Jaanson, Kirti-Ly; Rüütsalu, Kaijo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Nahavähk on kasvav rahvatervise probleem, mille peamine riskitegur, kokkupuude UVkiirgusega, on välditav. Päikesekaitsekäitumine (PKK) on tõhusaim viis nahavähi ennetamiseks, kuid uuringud näitavad, et noorte PKK on nahavähi ennetamiseks ebapiisav. Käesoleva magistritöö eesmärk on mõista, millised tegurid kujundavad Eesti noorte päikesekaitsekäitumist ning kaardistada sekkumisvõimalused selle parandamiseks. Andmete kogumiseks viisin 2025. aasta novembris ja detsembris läbi kaheksa poolstruktureeritud individuaalintervjuud täisealiste gümnaasiumiõpilastega. Andmeid analüüsisin temaatilise analüüsi meetodil (Braun & Clarke, 2006) ja kategoriseerisin tulemused COM-B raamistiku (Michie jt., 2011) alusel. Tulemused näitavad, et noorte PKK-d kujundavad tegurid jaotuvad kolme COM-B komponenti: võimekus, võimalus ja motivatsioon. Psühholoogilise võimekuse all ilmnesid lüngad UV-kiirguse mõjude mõistmisel ning raskused PKK planeerimisel ja igapäevarutiini lõimimisel. Sotsiaalse võimaluse tasandil osutus peamiseks takistuseks päevitamist soosiv sotsiaalne norm, mis jõuab noorteni kolmest kanalist: lähisuhted, ühismeedia ja laiem kultuurikontekst. Motivatsiooni tasandil takistab PKK-d nahavähiriski abstraktsus ja kaugus, samas kui enneaegse vananemise risk on noorte jaoks aktuaalsem ja mõistetavam. Lisaks ilmnes käitumislõhe: noored on teadlikud PKK vajadusest, kuid automaatsed protsessid nagu internaliseeritud soov päevitunud naha järele takistavad kavatsuse ülekandumist käitumisesse. Tulemustele tuginedes kaardistasin kolm sekkumispunkti ja hindasin neile vastavaid sekkumisvõimalusi. Sekkumiseks valisin ühismeedia kampaania, mis on suunatud päevitamist soosiva sotsiaalse normi ümberkujundamisele. Kampaania sõnumeid edastavad eakaaslastest suunamudijad. Töö esitab ka mõju-uuringu kavandi kampaania tõhususe hindamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Handling Cognitive Strain Mid-Workday: Feasibility and Initial Effects of a Self-Regulation Protocol
(Tartu Ülikool, 2026) Puusepp, Katrin; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Knowledge workers routinely face competing priorities, time pressure, and high workloads, which impair their capacity for deliberate self-regulation and may reinforce automatic but ineffective coping responses. This master's thesis introduces a four-step self-regulation protocol (SNAP), designed to be applied in the workplace at moments of cognitive strain, without requiring withdrawal from the ongoing task. The aim of the study was to evaluate the feasibility of SNAP in the workplace and to understand its preliminary effects in a sample of Estonian knowledge workers (N = 14). A three-day daily-prompt study with pre- and post-surveys collected data on perceived cognitive clarity, task completion, task-based performance, and well-being, followed by six semi-structured interviews analysed using reflexive thematic analysis SNAP use exceeded the pre-registered feasibility threshold, indicating that this type of in-task intervention can fit within knowledge work context. SNAP use did not predict improvements in same-occasion cognitive clarity or intention-behaviour gap, but pre-post comparisons revealed positive directional trends in task-based performance and well-being. Qualitatively, participants described the protocol's primary value as a metacognitive shift, highlighting their capacity to notice automatic avoidance behaviour at the moment it arose and to make a deliberate choice about their priorities. The findings point to a mismatch between the mechanism and the measure, as the fixed-time ratings did not capture the within-episode attentional shift that participants described as the working mechanism of SNAP. Future studies should incorporate a control condition and a longer practice period.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teavituste mõju III pensionisambaga liitumisele ja sissemaksete tegemisele
(Tartu Ülikool, 2026) Ilves, Kaisa; Reinson, Heidi, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti pensionisüsteemi üheks oluliseks väljakutseks on suhteliselt madal pensioni asendusmäär ning sellest tulenev vajadus suurendada inimeste pikaajalist pensionisäästmist. Kuigi III pensionisammas pakub paindlikke kogumisvõimalusi ja maksusoodustusi, on selle aktiivne kasutus Eestis jätkuvalt madal. Käitumisökonoomika kirjanduses seostatakse pensionisäästmise vähesust muu hulgas oleviku eelistamise, otsuste edasilükkamise, tähelepanu hajumise ning pensionisüsteemi tajutud keerukusega. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata, kas käitumisökonoomikal põhinevad teavitused võivad mõjutada inimeste pensionisäästmise käitumist Eesti III pensionisamba kontekstis. Töös uurisin teavituste üldmõju, erinevate sõnumiraamistuste mõju ning teavituse ajastuse mõju III pensionisambaga liitumisele, sissemakse tegemise tõenäosusele ja sissemakse suurusele. Empiiriline analüüs põhines randomiseeritud kontrollkatsel, mille käigus saadeti 2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris erineva sisuga pensioniteavitusi enam kui poolele miljonile inimesele. Analüüsis kasutasin administratiivseid andmeid, mis võimaldasid hinnata inimese tegelikku pensionikäitumist pärast teavituste saatmist. Teavitused tuginesid erinevatele käitumisökonoomilistele sõnumiraamistustele. Tulemused näitasid, et teavituste mõju oli üldiselt tagasihoidlik, kuid mõnel juhul statistiliselt oluline. Kõige selgem mõju oli III pensionisambaga mitteliitunute seas, eriti detsembri laines, kus teavitused suurendasid mõnel juhul III sambaga liitumise ja sissemakse tegemise tõenäosust. Positiivsemad tulemused ilmnesid eelkõige autonoomia, uue alguse ja tuleviku-mina põhiste sõnumiraamistuse puhul. Samas ei mõjutanud teavitused oluliselt sissemaksete suurust ega juba III sambaga liitunud isikute käitumist. Tulemused viitavad, et käitumuslikud teavitused võivad toimida eelkõige pensionisäästmise aktiveerijatena, aidates suurendada kogumise alustamise ja sissemakse tegemise tõenäosust. Samal ajal võib juba väljakujunenud säästmiskäitumise muutmine vajada tugevamaid või pikaajalisemaid sekkumisi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku sektori ametikirjade selguse ja loetavuse parandamine käitumisteadusliku sekkumise abil: "Kirjahäki" juhtumiuuring
(Tartu Ülikool, 2026) Klandorf, Kai; Reinson, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö käsitleb avaliku sektori ja elanike vahelise kirjaliku suhtluse selguse ning loetavuse parandamist käitumisteadusliku sekkumise abil. Eestis toimub üha suurem osa avalikust asjaajamisest e-kirjade ja infosüsteemide kaudu ning kirjad toimivad sageli institutsionaalse dokumentatsioonina, mitte dialoogi toetava suhtlusena. Sellises kontekstis võivad ametikirjad olla vormiliselt korrektsed, kuid elaniku vaates raskesti mõistetavad ja koormavad (Meijer, 2008). Probleemi kujunemist mõjutavad nii institutsionaalsed tegurid, sealhulgas regulatiivne surve ja vastutushirm, kui ka käitumuslikud tegurid, näiteks ametnike rollitaju ja arusaam korrektsest ametikeelest (Chang & Brewer, 2022; Aaben, 2025). Töö keskendub Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooni meeskonna kavandatud koolitusele Kirjahäkk, mida käsitlen juhtumiuuringuna. Koolituse järel töötasid osalejad ametniku rolli mõtestamise ja sihtrühma vaatenurga kaudu oma asutuse ühe ametikirja parendamisega ning testisid seda sihtrühma esindajatega. Sekkumise väljundina koostati mõjutamise soovituste loetelu, mis toetab kirjade parendamise järjepidevust ka pärast koolitust (NSW Behavioural Insights Unit, 2022; The Behavioural Insights Team, 2024; Hallsworth, 2023). Uuringu valimisse kuulus 25 osalejat 14 asutusest; enne ja pärast sekkumist koguti isikustamata küsimustikuandmeid ning kirjade alg- ja lõppversioone (järelküsitluses n = 16; kirjade pärast versioonis n = 14). Kirjade loetavuse võrdlemiseks kasutati Gunning Fogi indeksit (Gunning, 1952), mida tõlgendati eesti keeles indikatiivse võrdlusnäitajana. Tulemused näitasid loetavuse paranemise suunda: Gunning Fogi indeksi keskmine vähenes 22,13-lt 21,27-le ning 14 kirjast 9 muutus indeksi loogika järgi lihtsamaks. Küsimustikuandmetes ilmnes positiivne nihe osalejate enesehinnangus oma võimekusele kirjutada käitumist toetavaid kirju ning avatud vastustes kirjeldati mõjusat ametikirja sagedamini adressaadikeskse, struktureeritud ja tegevust toetava suhtlusvahendina. Väikese valimi ja kontrollrühma puudumise tõttu tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult, kuid töö osutab, et „Kirjahäki“ laadne koolitussekkumine võib olla praktiline lähtekoht ametikirjade selguse ja loetavuse arendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psüühikahaiguse kogemusega inimeste ja nende lähedaste kaasamine toetusteenuste arendamisse
(Tartu Ülikool, 2026) Moppel, Kadri; Voolma, Silja-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö käsitleb psüühikahaiguse kogemusega inimeste ja nende lähedaste kasutajakeskset osalust toetusteenuste kujundamises ja arendamises. Töö keskendub käitumuslikule probleemile, kus inimesed ei anna toetusteenuste kasutamise käigus jooksvalt ja kontekstipõhiselt tagasisidet ning nende kogemus ei jõua teenuste arendamisse. Töö eesmärk on mõista, millised tegurid mõjutavad inimeste valmisolekut oma kogemust jagada ning millistel tingimustel võiks kasutajakeskne osalus teenuste kujundamises ja arendamises paremini realiseeruda. Töö teoreetiline raamistik tugineb koosloome (co-creation) käsitlusele ning COM-B mudelile. Empiirilises osas viidi probleemi mõistmiseks läbi kvalitatiivne uuring psüühikahaiguse kogemusega inimeste ja nende lähedaste seas. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuude kaudu ning analüüsiti kvalitatiivse raamistikanalüüsi abil. Uuringu tulemused näitavad, et peamine probleem ei seisne inimeste väheses valmisolekus oma kogemust jagada, vaid sobivate, turvaliste ja järjepidevate osalemisvõimaluste puudumises. Osalemist mõjutavad eelkõige tagasisidestamise kanalite ligipääsetavus, anonüümsuse võimalus, usaldus tagasiside kasutamise vastu ning hirm võimalike negatiivsete tagajärgede ees. Tulemuste põhjal kaardistatakse töös sekkumise suunad, mis toetavad madala sisenemislävega, turvaliste ja teenuse teekonnaga paremini seotud tagasisidestamise võimaluste kujundamist. Lisaks kirjeldatakse töös võimalikku mõju-uuringu disaini kavandatud sekkumiste mõju hindamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neuromitmekesisust jaatav töökeskkond: tööandja roll tööstressi vähendamises ja läbipõlemise ennetamises ATH ja autistlike töötajate seas
(Tartu Ülikool, 2026) Kaska, Kadri; Voolma, Silja-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töökeskkonna korraldus ja igapäevapraktikad kipuvad vaikimisi kujunema enamuse eelduste järgi. Selline töödisain ei ole aga neutraalne – teatud elemendid koormavad süstemaatiliselt rohkem neuroerinevaid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) ja/või autistlikke töötajaid. Probleem ei seisne esmajoones neuroerinevuses eneses, vaid töökeskkonnaga kohanemisest ja kompenseerimisest tekkivas kroonilises ja suuresti nähtamatus lisakulus, mis kallutab töö nõudmiste ja ressursside tasakaalu süstemaatiliselt nõudmiste poole ning kasvatab stressi ja läbipõlemise riski – seda ka siis, kui töö sisu töötaja oskuste ja tugevustega sobib. Magistritöö eesmärk on mõista, millised töökeskkonna tegurid kujundavad autistlike ja/või ATHga töötajate stressi- ja läbipõlemisriski ning mis takistab tööandjaid keskkonda süsteemselt sobivamaks muutmast. RKT ratta mõistes on töö põhifookus mõistmisel ja mõõtmisel; mõjutamine piirdub töös sekkumise ja mõju-uuringu plaani visiooniga. Segameetodi uuring ühendas neurodivergentsete töötajate kogemuse tööandjate praktikaga. Anonüümse veebiküsitlusega autistlike ja/või ATH-ga töötajate seas (N=130) uuriti töökeskkonna stressoreid, toetavaid tegureid, kohanduste kogemust ja läbipõlemisega seotud näitajaid. Poolstruktureeritud intervjuude kaudu kaheksa Mitmekesisuse Kokkuleppe võrgustiku organisatsiooniga kaardistati tööandjate võimekuse, võimaluse ja motivatsiooni tegureid, mis mõjutavad töökeskkonna kohandamist. Töötajate kogemusi analüüsiti töö nõudmiste ja ressursside (JD-R) ning tööandjate praktikat COM-B raamistiku põhjal. Tulemustest selgub, et töötajate jaoks enim häirivad tegurid seonduvad eeskätt tööprotsessi ja -korralduse ning sensoorse keskkonnaga. Vähemusstress ja sellest tingitud maskimine lisavad nähtamatu koormuskihi ning piiravad ühtaegu ligipääsu kohandustele – vaid 40% vastanuist tunneb end piisavalt turvaliselt, et raskustest rääkida. Tööandjate intervjuud osutavad rakenduslõhele neuroerinevate töötajate vajaduste ja töökeskkonna kohandamise vahel: organisatsioonide hea tahe on sageli ehtne, ent pakutav üldine paindlikkus ei lahenda olulisi kitsaskohti, tööandjatel napib oskust seostada töötajate raskusi töödisaini mehhanismidega ning tõlkida vajadusi konkreetseteks lahendusteks; pealegi tuntakse kohmetust arvatavalt delikaatse teema käsitlemisel. Kohanduste algatamise ootus lasub peaasjalikult töötajal, nõudes aga viimaselt ebarealistlikku eneseesindusvõimet ning pakkumata kaitset stigma- ja diskrimineerimisriskide eest. Tulemuseks on vastastikune ummikseis, kus kummagi poole ratsionaalsed valikud taastoodavad teineteise probleemi. Stabiilne, läbipaistev, stressi ja läbipõlemist ennetav kohandamispraktika ei saa tegelikkuseks. Leidudele tuginedes pakub töö välja kaheosalise sekkumise – töökoha eneseauditi tööriista ühes juhile suunatud rakendusjuhendiga –, mis koos toovad tähelepanu inimeselt töödisainile, langetavad kohanduste sisenemiskünnist ja toetavad juhte töökeskkonna kohandamisel, muutmaks neuroerinevate vajadustega arvestamine süsteemsemaks, läbipaistvamaks ja dialoogilisemaks. Magistritöö lõpus tuuakse mõju-uuringu plaan sekkumise teostatavuse ja esmase tulemuslikkuse hindamiseks Eesti organisatsioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asendusvanemate vaimse vastupidavuse allikad ja sekkumisvõimalused: tehisaru-abistatud lauaanalüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Annuk, Kadi; Hannus, Aave, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eestis on perepõhine asendushooldus eelistatud lahendus olukorras, kus laps ei saa kasvada sünniperes. Asendushoolduse õnnestumine sõltub suurel määral asendusvanema vaimsest vastupidavusest, millele esitavad väljakutse laste keeruline käitumine ja traumakogemus, raskused kiindumussuhte loomisel ning vajakajäämised asendushooldussüsteemis. Ligikaudu veerand perepõhise asendushoolduse juhtudest katkeb ning asendusperede ja nendeks saada soovijate arv väheneb. Asendusvanemaks ettevalmistav PRIDE eelkoolitus keskendub teadmiste edastamisele ja asendusvanema kandidaatide sobivuse hindamisele, kuid ei taga vaimset vastupidavust toetavate oskuste õpetamist. Magistritöö käsitleb asendusvanemate ebapiisava ettevalmistuse probleemi. Töö peamine eesmärk oli mõista asendusvanema vaimse vastupidavuse allikaid, kaardistada Eestis seni rakendatud lahendused ning pakkuda välja sekkumisvõimalus ettevalmistuse parandamiseks. Täiendav eesmärk oli katsetada tehisaru-abistatud lauaanalüüsi uudse metoodikana. Probleemi kaardistamiseks viidi läbi tehisaru-abistatud kirjanduse lauaanalüüs (lõplik valim 95 artiklit, süvaanalüüs 52 artikli põhjal). Analüüs näitas, et asendusvanema vaimne vastupidavus on mitmetahuline; hõlmab säilenõtkust, kohanemisvõimet, visadust ja sitkust ning on dünaamiline ja arendatav. Lahendusena pakub magistritöö välja psühholoogiliste oskuste treeningu (PSOT) asendusvanematele, mis integreeritakse PRIDE eelkoolitusse. PSOT arendab nelja psühholoogilist baasoskust — motivatsiooni, emotsioonide, tähelepanu ja enesekindluse reguleerimise oskust ning veel suhtlemisoskusi. Sekkumise mõju hindamiseks tuleks läbi viia kvaasieksperiment, milles võrreldakse PSOTi lisamooduliga ja tavapärase PRIDE eelkoolituse läbinute tulemusi neljal mõõtmishetkel, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Töö tugevus on rahvusvahelise teaduskirjanduse sidumine autori pikaajalise praktilise kogemusega ning praktiliselt teostatava lahenduse pakkumine. Peamiseks piiranguks on lahenduse ja mõju-uuringu hüpoteetilisus - PSOTi ei ole veel katsetatud — ning lauaanalüüsiga kaasnev subjektiivsus ja tehisaru kasutamisest tulenevad riskid. Töö järeldab, et vaimset vastupidavust tuleks käsitleda õpitava ja arendatavana ning soovitab integreerida baasoskuste õppe asendusvanemate ettevalmistusse. Teadlastele on soovitus PSOTi empiiriliselt katsetada ja arendada edasi tehisaru-abistatud lauaanalüüsi metoodikat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Töönõudmiste, tööressursside ja taastumise roll tööga rahulolus: organisatsioonisisene probleemikaardistus
(Tartu Ülikool, 2026) Valliste, Janika; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas töötajad tajuvad töönõudmisi ja tööressursse ning kuidas need on seotud töötajate heaolu, taastumise ja tööga rahuloluga Coop Pank AS näitel. Töö tugines töönõudmiste ja ressursside mudelile (Job Demands–Resources, JD-R), mida käsitleti laiendatud raamistikuna, lisades töönõudmiste ja tööressursside kõrvale vaimse taastumise. Selle kohaselt kujuneb töötajate heaolu tööga seotud nõudmiste, ressursside ning vaimset taastumist toetavate mehhanismide koosmõjus. Uuring viidi läbi veebipõhise küsimustiku abil ning sellele vastas 182 töötajat. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, reliaablusanalüüsi, Spearmani korrelatsioonianalüüsi, hierarhilist regressioonianalüüsi ning mediatsioonianalüüsi. Töönõudmiste väljendusena käsitleti uuringus eelkõige töökoormust ja tööga seotud pinget. Tulemused näitasid, et töökoormus ja pinge olid seotud madalama vaimse taastumise ning madalama tööga rahuloluga. Tööressursid, mis hõlmasid positiivseid emotsioone seoses oma tööga, juhi ja kolleegide toetust ning töö tähenduslikkust, seostusid nii vaimse taastumise kui ka tööga rahuloluga ning osutusid tööga rahuloluga kõige tugevamalt seotuks. Samal ajal viitasid tulemused sellele, et töökoormuse ja tööga rahulolu vaheline seos võib olla osaliselt seletatav vaimse taastumisega. Mediatsioonianalüüs viitas sellele, et töökoormuse ja tööga rahulolu vaheline seos on osaliselt seletatav vaimse taastumisega. Samuti ilmnes, et regulaarne suhtlus juhiga ning töövälised ressursid, nagu vaba aeg ja sotsiaalsed suhted, olid seotud kõrgema tööga rahuloluga. Uuringu tulemused viitavad sellele, et töötajate heaolu kujuneb töönõudmiste, tööressursside ja taastumise koosmõjus ning tööressursid mängivad seejuures keskset rolli tööga seotud heaolu toetamisel. Arvestades uuritud organisatsiooni kasvule suunatud konteksti, võib töötajate taastumise ja tööressursside toetamine olla oluline mitte ainult individuaalse heaolu, vaid ka organisatsiooni jätkusuutliku toimimise ja arenguvõime seisukohalt. Töö praktilise väljundina sõnastati organisatsioonile arendussuunad ning koostati loogikamudel töötajate heaolu toetavate tegevuste ja nende mõju edasiseks hindamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and Political Factors Enabling Estonia to Commit to 5% Defence Expenditure: A Behavioural Science Case Study
(Tartu Ülikool, 2026) Reisner, Helmuth Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Priks, Ardi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Chronic underinvestment into defence among most NATO allies has led to a security vacuum in Europe. Despite repeated declarations and commitments to increase defence investments, these intentions have often failed to translate into actual expenditure. A handful of NATO countries, however, have consistently exceeded agreed targets which warrants further analysis. Drawing on elite interviews with Estonian decision-makers, this thesis explains the behavioural and political factors that enabled Estonia to increase defence expenditure to over 5% of GDP al-ready before such a target was established among NATO members. Using the Theory of Planned Behaviour as an analytical framework, the findings suggest that elevated threat perceptions alone are insufficient to explain increased defence investments. Instead, the decision emerged from the interaction of multiple factors shaping behavioural intentions. Positive attitudes towards defence spending were driven by perceived military necessity, informed by threat perceptions and expert military advice. These were supported by favourable domestic and international norms, including strong alignment with NATO commitments. At the same time, perceived behavioural control was enhanced by increased fiscal flexibility, through anticipated changes to EU deficit rules, which enabled further deficit spending for defence. Crucially, the translation of behavioural intention into actual policy was enabled by prime-ministerial leadership, which acted as the key mechanism in advancing the decision despite constraints. This thesis contributes to broader international relations research by applying a behavioural sci-ence perspective to policymakers’ behaviour in the formulation of defence policy with geopolitical implications. It further outlines a set of policy recommendations for nations to increase defence spending and proposes a potential impact study to assess which factors are most influential in shaping decision-makers’ willingness to increase defence investments.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksperdi pimenurk: hariduspsühholoogia lõimimine käitumuslike lahenduste koosloome protsessi
(Tartu Ülikool, 2026) Tammsaar, Helelyn; Uusberg, Andero, juhendaja; Arro, Grete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Avaliku sektori organisatsioonides töötavad kvalifitseeritud spetsialistid, kuid nende loodud lahendused käitumuslikele probleemidele jäävad sageli soovitud mõjuta. Põhjuseks on harva ekspertteadmiste puudus – pigem omalaadne pimenurk käitumuslikes teemades, mis tuleneb piiratud vahetust kokkupuutest sihtrühmaga ja eksperdiseisundile omastest mõttekalduvustest. Käitumisprobleeme käsitletakse valdavalt teadmislünkadena ning hulk teisi mõjureid – situatsiooniline kontekst, harjumused, sotsiaalsed normid, emotsionaalsed, süsteemsed ja struktuursed barjäärid jpm – jääb sageli tähelepanuta. Tulemuseks võib olla vähese mõjuga lahenduste repertuaar, millel pole tugevat sidusust käitumist põhjustavate teguritega. Magistritöö uurib Müksatoni, koosloome formaati, mis töötati välja ja mida katsetati 116 osalejaga 15 Eesti avaliku sektori tiimist. Valdkonnaspetsialistid viisid ise läbi välitöid ja kasutasid uut, käitumisteadustel põhinevat Mõjutusakende mudelit sihtrühma käitumise mõtestamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks. Müksatoni mõju-uuring põhines 93 eel- ja 80 järelankeedil; analüüsis kasutati nii tervet valimit kui 64 käekirja põhjal kokkusobitatud eel- ja järelankeetide paari. Uuring näitas, et osalejate käsitlus käitumisest muutus mitmekesisemaks. Eriti oma valdkonna probleemide puhul kasvas erinevate mõjutegurite märkamine ning suurenes sotsiaalsete normide, tajutud kasude-kahjude ja keskkondlike tegurite roll. Lahendustes vähenes teavitamise ja koolitamise kesksus ning suurenes eeskujustamile ning lihtsustamile ja barjääride eemaldamisele suunatud lähenemiste osakaal. Samuti ilmnes moraalselt laetud indiviidikesksete seletuste vähenemise suundumus. Kui käitumise mõistmine muutus märgatavalt mitmetegurilisemaks, ei tuvastanud analüüs võrdväärset muutust lahenduste repertuaaris. Teostatavusuuring näitas, et formaat on avalikus sektoris hästi vastuvõetav ning osalejad tajusid käitumisteaduslike lähenemiste praktilist väärtust. Tulemused viitavad, et Müksaton võib toimida mõttenihke katalüsaatorina, aidates ekspertidel näha käitumist senisest süsteemsemalt ja mitmetahulisemalt. Käitumisteaduste laiem lõimimine poliitika- kujundamisse pakub seega võimalust kujundada inimkesksemaid ja potentsiaalselt mõjusamaid sekkumisi.

Sirvi

Viimati lisatud