"Pruuniks teiseks juuniks": Eesti noorte päikesekaitsekäitumist kujundavad tegurid COM-B raamistiku alusel

Abstract

Nahavähk on kasvav rahvatervise probleem, mille peamine riskitegur, kokkupuude UVkiirgusega, on välditav. Päikesekaitsekäitumine (PKK) on tõhusaim viis nahavähi ennetamiseks, kuid uuringud näitavad, et noorte PKK on nahavähi ennetamiseks ebapiisav. Käesoleva magistritöö eesmärk on mõista, millised tegurid kujundavad Eesti noorte päikesekaitsekäitumist ning kaardistada sekkumisvõimalused selle parandamiseks. Andmete kogumiseks viisin 2025. aasta novembris ja detsembris läbi kaheksa poolstruktureeritud individuaalintervjuud täisealiste gümnaasiumiõpilastega. Andmeid analüüsisin temaatilise analüüsi meetodil (Braun & Clarke, 2006) ja kategoriseerisin tulemused COM-B raamistiku (Michie jt., 2011) alusel. Tulemused näitavad, et noorte PKK-d kujundavad tegurid jaotuvad kolme COM-B komponenti: võimekus, võimalus ja motivatsioon. Psühholoogilise võimekuse all ilmnesid lüngad UV-kiirguse mõjude mõistmisel ning raskused PKK planeerimisel ja igapäevarutiini lõimimisel. Sotsiaalse võimaluse tasandil osutus peamiseks takistuseks päevitamist soosiv sotsiaalne norm, mis jõuab noorteni kolmest kanalist: lähisuhted, ühismeedia ja laiem kultuurikontekst. Motivatsiooni tasandil takistab PKK-d nahavähiriski abstraktsus ja kaugus, samas kui enneaegse vananemise risk on noorte jaoks aktuaalsem ja mõistetavam. Lisaks ilmnes käitumislõhe: noored on teadlikud PKK vajadusest, kuid automaatsed protsessid nagu internaliseeritud soov päevitunud naha järele takistavad kavatsuse ülekandumist käitumisesse. Tulemustele tuginedes kaardistasin kolm sekkumispunkti ja hindasin neile vastavaid sekkumisvõimalusi. Sekkumiseks valisin ühismeedia kampaania, mis on suunatud päevitamist soosiva sotsiaalse normi ümberkujundamisele. Kampaania sõnumeid edastavad eakaaslastest suunamudijad. Töö esitab ka mõju-uuringu kavandi kampaania tõhususe hindamiseks.